palka kui kunstnikule – see oli tollal väga ebaharilik. 1489 palus Firenze valitseja Lorenzo de' Medici Ghirlandaiot kaks oma parimat õpilast tema juurde saata ning Ghirlandaio valis Michelangelo ja Francesco Granacci. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. Akadeemias õpetasid tolle aja kõige väljapaistvamad filosoofid ja õpetlased, sealhulgas Marsilio Ficino, Giovanni Pico della Mirandola ja Poliziano. Firenze humanism kujundas Michelangelo huvi antiigi vastu ja õpilasena kopeeris ta antiikkujusid piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidluste ja konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad Ühe neist kirjutas Giorgio Vasari, kes nimetas teda kogu renessansikunsti saavutuste tipuks. Seda vaatepunkti järgiti kunstiajaloos sajandeid. Eluajal nimetati teda Jumalikuks (Il Divino)
2.3 Thomas Aquinost (1225–1274)....................................................................... 8 3 RENESSANSS .................................................................................................... 10 3.1 Bernardino Telesio (1509 – 1588) ................................................................ 10 3.2 Giordano Bruno (1548 – 1600) ..................................................................... 10 3.3 Pico della Mirandola (1470–1533)................................................................ 10 3.4 René Descartes (1596–1650) ........................................................................ 10 4 UUSAJA FILOSOOFIA ...................................................................................... 12 4.1 Immanuel Kant (1724-1804) ......................................................................... 12 4.2 William Whiston (1667–1752)........................
(1458-1464) ja ka Leo X (1513-1521). Medicite parekonna võimu ajal sai humansitist filosoof, kes jätkas vanakreeka mõttetarga Platoni tegevust. Platoni järgijad rajasid Firenzes akadeemia (Akademose mälestuseks). · Cosimo de´ Medici(suguvõsa rajaja) kinkis humanistile Marcilio Ficinole (1433- 1499) villa, aitas kaasa Akadeemia loomisele. Gutenbergi ajastu algus trükipress oli tööle hakanud, Ficino nägi Platoni teoseid juma trükitud kujul. Pico della Mirandola (1463-1494) Platoni akadeemia liige. Krahv. Kirjutas kõne 1486. a, millest sai humanistide kõige loetum tekst. ,,Inimese väärkusest". Niccolo Macciavelli (1469-1527) vastuolulisim isik Firenze ajaloos. Tuntud teesi ,,Eesmärk pühitseb abinõu" kaitsja. Sellele teesile tuginedes võib poliitikategelane õigustada mistahes kuritegusid eesmärgi nimel. Võimalus tegutseda ja väärkus läksid lahku. · Mujal maades alles hakati unistama:
sõdaderohke). Stoline rahu. Stoa ajastul algas väärikuse käsitluse muutus. Rooma keiser Cicero on rääkinud sellisest mõistest nagu ,,dignitas" (väärikus) see on midagi, mis on inimesel, miks? Sellele pole Cicerol vastust. Selle põhjuseks on, et inimene on mõistuslik olend sp on tal väärikus. Seneca: Imago dei Inimesel on jumala nägu, spon inimesel väärikus. Piiblis I Moosese raamat: ,,Ja Jumal lõi inimese oma näo järele"Imago dei idee Piiblis. 3) Pico Della Mirandola (15 saj II pool) ta oli vaimulik, kes pidas selliseid jutlusi Jumal ütleb Aadamalel, me ei loonud sind taevalikuks ega maapealseks, surematuks ega surelikuks, et sa ise saaksid..... Inimene kui oma elu kujur kui oma elu vaba kujundaja. Inimene ise määrab oma saatuse, erinevalt inglitest ja Jumalast, ks peavad olema alati head. Inimene ei pea olema hea, vaid see on moraalne otsus, milliseks ta saab ja milline ta tahab olla. Ta kujundab ennast ise
Johann Calvin ilmutas augustinismi oma mõtlemises järjekindlamalt kui Luther. Üheks radikaalseimaks ortodoksluse vastaseks ja müstiliste taotluste toonitajaks oli Sebastian Franck. Tuntud renessansiaja filosoofe * Francesco Petrarca (13041374) * Leonardo Bruni (13741444) * Nicolaus Cusanus (1401 1464) * Lorenzo Valla (14051457) * Marsilio Ficino (14331499) * Pietro Pomponazzi (14621525) * Pico della Mirandola (14631494) * Erasmus Rotterdamist (14661536) * Niccolò Machiavelli (14691527) * Mikolaj Kopernik (14731543) * Thomas More (14781535) * Francisco de Vitoria (c.14801546) * Martin Luther (14831546) * Huldrych Zwingli (14841531) * Juan Luis Vives (14921540) * William Tyndale (1494 1536) * Franciscus Patricius (15291597) * Michel de Montaigne (15331592) * Giordano Bruno (15481600) * Francisco Suárez (15481617) * Francis Bacon (15611626)
Leonardo Bruni (1374–1444) Huldrych Zwingli (1484–1531) Nicolaus Cusanus (1401 – 1464) Juan Luis Vives (1492–1540) Lorenzo Valla (1405–1457) William Tyndale (1494 – 1536) Marsilio Ficino (1433–1499) Franciscus Patricius (1529–1597) Pietro Pomponazzi (1462–1525) Michel de Montaigne (1533–1592) Pico della Mirandola (1463–1494) Giordano Bruno (1548–1600) Erasmus Rotterdamist (1466– Francisco Suárez (1548–1617) 1536) Francis Bacon (1561–1626) Niccolò Machiavelli (1469–1527) Galileo Galilei (1564–1642) Mikołaj Kopernik (1473–1543) Tommaso Campanella (1568– Thomas More (1478–1535) 1639)
· Sokrates vanakreeka filosoof, ei kirjutanud ise ühtegi teost, küll aga pani Platon ta teksti kirja · Platon vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane. Peateos ,,Politeia" · Aristoteles vanakreeka filosoof, Platoni õpilane · Dante itaalia kirjanik, 14 saj, ,,Jumalik komöödia" · Francesco Petrarca itaalia kirjanik ja filosoof, 14 saj, ,,Secretum" · Giovanni Boccaccio 14 saj, Itaalia, ,,Dekameron" · Giovanni Pico della Mirandola 15 saj, itaalia, renessanss · Lodovico Ariosto itaalia poeet, 16 saj · François Rabelais "Pantagruel", renessanss, Prantsusmaa · Michel de Montaigne prantsuse kirjanik, 16 saj, ,,Esseed" (renessanss) · Jean-Jacques Rousseau 18 saj, prantuse riigiteadlane · Voltaire 17 saj, Prantsusmaa ,,Candide" (peetakse valgustusaegseks kirjanikuks) · William Shakespeare Inglismaa, 19 saj, ,,Torm"
II ajalooline taust (mõtteline areng) 1. Aristoteles (4 saj. E.Kr) – väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist – see tuleb ära teenida. 2. Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3. Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4. PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. „Inimese väärikusest” /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5. Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6
§ 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus
§ 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus
§ 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus
saj.e.Kr-2.saj.p.Kr.) sai nime Ateenas olevast sammastega hallist (Stoa poikile?) sellest ajastust tuleb ka mõiste stoiline rahu (mõtiskleti aias ilma segavate faktoriteta); mõtlejateks: Cicero, Ceneca? (Imago Dei ,,ja jumal lõi inimese oma näo järele"; ,,inimene on suuteline tegema vahet hea ja kurja vahel" arvatakse, et inimväärikusel on sügavad suured õhtumaade ajaloos) 3. Loeng (23.02) Inimväärikus jätkub Pico della Mirandola kõne inimese väärikusest (1486), mis on saanud inimväärikuse kujunemisloos oluline tekst (sisaldab esmakordselt mõtet inimväärikus on Jumala näoline inimene on moraalne oled, kes võib otsustada, kas ta on hea või halb (inimene otsustab ise) (Aristotelese sõnul peab väärikuse ära teenima) Immanuel Kant (kõrgaeg 18.saj. lõpp) 1804 inimene ja iga mõistuslik oled eksisteerib iseenesest (mitte vahendina tahte
Üks olulisematest sätetest. Kui kohtame inimväärikust vaid ühes kohas, siis miks on see nii oluline ja kust tuleneb seem et see on PS aluspõhimõte? · Ajalooline taust inimene on seda väärikam, mida vooruslikum ta on. Kuid see ei pea paika, kõik ei ole vooruslikud, aga see ei tähenda, et tal ei oleks inimväärikust. Tekkis käsitlus imago dei inimene on jumala näoga. See tõstab inimese teistest olendiset kõrgemale. Olulisem inimväärikuse käsitlus on pico della mirandola ehk Giovanni Pico. Ta oli rändjutustaja. Inimene on enda elu kujur. Tal ei ole ettemääratust olla surelik või surematu, olla taevalik või maapealne. Tal on oma füüsilised ja vaimsed piirid, millest ta üle astuda ei saa, kuid tal on vaba voli otsustada, milliseks ta saab ja milliseks ta oma elu kujundab ja millist elu elab. See on olemuslik määramatus, mis on jumala poolt inimesele jäänud.
Platonismi taasavastamine. Marsilio Ficino (14331499): valiti Cosimo de Medici poolt Firenze Platoni Akadeemia juhatajaks (1462). Optimism. Kui keskaja üldine tonaalsus oli pessimistlik, siis renessanss on kantud allasurumatust optimismist (seda 34 vaatamata pidevatele sõdadele ja katku lainetele). See optimism põhineb usul, et maailm areneb ja progresseerub. Giovanni Pico della Mirandola (14631494): Kui inimene sünnib maailma, siis on Looja on varustanud teda seemnetega kõikvõimalike elude jaoks. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. Hegel: 1770 1831AJALUGU vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole.Vaimu enesetunnetuse ajalugu on fundamentaalne Selle peegeldused Selle tööriistad religioon sõjad
annaabi.ee 
