Rahvast kontserdil väga plaju ei olnud. Peamiselt olid kontserdil vanainimesed, mõni üksik noor inimene oli. Kultuurimaja oli ilusti kaunistatud ja orel oli ilusti valgustatud. Esinejatel olid seljas tavalised riided ja valgustus ei olnud kõige parem. Esitati teoseid erinevatelt heliloojatelt, nagu näiteks Bach, Motzart, Händel. Ka mitte nii kuulsate heliloojate looming oli esitatud, nagu näiteks John Stanly, Jacques Arcadel ja veel teisigi. Kõik lood olid kirjutatud minooris ja suurel osa oli ilma laulu saateta. Esinejad ja esitused oleks võinud omma natukene rõõmasmeelsem ja hooksam. Kontsert tundus kuidgi ühekülgne, kohati tundus see kuidas kultuuri keskuse saal kaunistatud oli huvitavam kui kontsert ise. Oleksin oodanud, et kontsert tuleb rõõmsameelsem ja sõmboliseerivam seda mis on meile jõulude juures kõige tähtsam, kuid pettusin. Esinejad olid head kuid mulle ei meeldinud loode valik.
Varlamov, A.Guriljov · romansid väljendavad : nukrust, igatsust, neis on tundeküllane meloodia Instrumentaal muusika · mõjutas LääneEuroopas leviv romantism · esimesed instrumentaalteosed olid lihtsad tantsud, variatsioonid, või muud palad, mis olid mõeldud eelkõige koduseks musitseerimiseks mõisted skomorohhid rändmuusikud 1117 saj. kant ilmaliku tekstiga laul psalm kirikulaul talupoja laul laadirikas laul, palju erinevaid taktimõõte uus linnalaul mazooris ja minooris, lihtne ja sentimentaalne laul bõlina pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest linnaromanss väga meloodiline, nukker akordilise sisuga laul romanss tihe side linnaromanssiga, täis tundeid ja igatsust, väga laulev, saateks klaver või kitarr ballaad romantiline, enamasti fantastilise või dramaatilise sisuga laul
Nüüd oleks õige aeg pöörata tähelepanu muusikapaladele, mis üldjoontes kõlasid rahulikult ja heatahtlikult. Meloodiate vastukajad meenutasid ,,heledaid" jõulupäevi ning lõid hubase tunde. Erakordset huvi pakkus aga Ülo Kriguli neljas lugu ,,Huiked", mis erines ülejäänutest teostest. Viis oli täiendatud karjumiste ja südantlõhestavate oigamistega. Hõiked, mis peegeldas saksofon, ühtisid inimese nutu, häda, hüüe, appikutse ja palvega. Muusika oli kirjutatud minooris ning orel aitas rõhutada seda. Pala oli tõepoolest haruldane, tundeline ning katkevad kiljatused äratasid hirmutundeid. Siiamaani püsib meeles veel Tõnu Kõrvitsa kompositsioonid, sest need olid klassikalisemad võrreldes teiste lugudega ning sarnanesid Sebastian Bach´i loomingutele. Ka viimasest kontserdil esitatud palast ,,Meie Isa palve" olin ma vaimustuses, kuna nii hele ja rõõmus meloodia pani mõtlema headest läbielatud sündmustest. Hetkeliselt pead tõstes nägin
niimoodi mängida ei osanud. Paganini võttis kasutusele tolle aja uudseid tehnilisi mänguvõtteid ja valdas neid meisterlikult. Ta tõstis soolomängu tehnika lausa peadpööritavatesse kõrgustesse. Näiteks oli üks Paganini etteasteid võtta viiulilt maha kolm ülemist keelt ning mängida ainult alumisel g- keelel. Parimaks näiteks tema ainulaadsest pillikäsitlusest on helilooja tuntuim ja enim esitatud teos ,,24 kapriisi" sooloviiulile , 24jas osa sellest sellest a-minooris 1.KUULAMINE .- meisterlik, kujundirikas, dramaatilised kontrasid, vibraatod, glissendod. "24 Kapriisi" oli üks väheseid helilooja eluajal trükis avaldatud teoseid; iga kapriis kirjutatud erinevale mängutehnikale; ehkki tänapäeval on need kuulsad kontsertpalad, pidas helilooja neid harjutuste kogumikuks ega pidanud sobivaks esitada neid avalikult. Uuenduslikud võtted viiulil: Hüplev või põrkav poogen ehk ricochet KUULAMINE;
See on aastal 1977 Arvo Pärdi poolt loodud kontsert kahele viiulile, klaverile ja kammerorkestrile. Teose pikkus ulatub 27 minutini. Teoses on kaks liikumist - „Ludus“ ja „Silentium“. Arvo Pärt lõi selle teose Eri Klassi palvel, kes palus tal luua teose saateks Alfred Schnittke’s Concerto Grosso’le. Esimene liikumine „Ludus“ sisaldab vaheldumisi hetkeid vaikusest, seejärel laienedes muudatuste kaudu, mida on kokku 8. Teine liikumine „Silentium“ esitatakse D-minooris. Kõige olulisem antud lavastuse juures „Adama passioon“ on, et kõik eelnevad kolm teost põimuvad läbi alles nüüd esilinastunud teosega „Sequentia“. See on alles aastal 2015 loodud teos, mis peegeldab ka Robert Wilsoni fenomeni ja on pühendatud temale. Lavastaja Robert Wilson oli hakkama saanud suurepärase tööga. Olulist rolli mängis tekst, mida Wilson oli suutnud ära tõlgendada. Etenduse mõttest arusaamiseks pidi omaette süvenema ja ennast eraldama reaalsusest
10.2007 etendatud A. Bournonville balleti "Sülfiid" kava 2 14.10.2007 etendatud A. Bournonville balleti "Sülfiid" kava See meenutas mulle natuke ,,Luikede Järve". Nende näost ei olnud näha vähimatki pingutust, kuigi ma arvan, et neil oli päris valus. Publik vaatas balletti peaagu vaikuses, keegi isegi ei köhinud. Kõik imetlesid tantsijate ülimalt head tantsuoskust. Muusika oli ka ilus, aga mulle ei meeldinud, et avamäng oli liiga pikk. Hakkas igav, kuigi see oli põhiliselt minooris ja seda väga oli ilus kuulata. Mulle tundus, et see avamäng oli mõeldud kuulajat balleti jaoks ette valmistama. Tundus, et dirigent ei ole üldse pinges. Orkester ei teinud (vähemalt minu meelest) vigu. Tundus, et dirigent oskab oma tööd hästi. Kõige paremini õnnestus tantsijatel minu meelest ,,sülfiidide tantsu" osa, kus nad nägid välja graatsilised, haldjate moodi. See oli tõeliselt kaunis vaatepilt. Nõidade tants oli naljakas ja imelik
LOOMING Nielseni varast loomingut mõjutas romantism, kuid hiljem lisandus võimas stiil kromaatiliste käikude ja mitmekõlalise harmooniaga, inspireeritud neoklassistsismist. Carl Nielseni loomingut võib eristada zanri, oopuse numbri ja FS numbri alusel. Kõige kuulsamad on Nielseni kuus sümfooniat, mis andsid talle palju kuulsust sümfonistina. Kuus sümfooniat on kirjutatud sonaadivormis. Sümfoonia nr. 1(1890-92) Nielseni varane sümfoonia G-minooris, mis juba näitab tema ,,progressiivset tonaalsust", mis viitab sellele, et helilooja alustab teost ühes võtmes ja lõpetab teises. Esimese sümfoonia kirjutas Nielsen samal ajal kui Holstein kirjutas oopuse nr 10. Sümfoonia nr.2(1901-02)- seda sümfooniat inspireeris kirjutama maal, mida Nielsen nägi ning mis rääkis neljast temperamendist(koleerik, flegmaatik, melanhoolik, sangviinik). Teine sümfoonia kannabki nime ,,Neli temperamenti". Sümfoonia on
käsikirjadega, sh Bachi, Händeli ja Schützi loominguga, mis avaldas hiljem mõju ka tema enda teostele, sh reekviemile: Schützilt õppis ta helimaali tehnikat, Händelilt koorikäsitlust, Bachilt kontrapunktiõpetust ja fuugatehnikat (reekviemi 3. osas kõlab fuuga orelipunktil d). Teose I, II ja VII osa läbib üks ja seesama motiiv, mis on pärit luteri koraalist "Kes ainsal jumalal laseb valitseda" (II osas on meloodia rütmi muudetud ja see kõlab ka mazoori asemel minooris). I osa "Selig sind, die da Leid tragen" (Koor) Mattheuse 5:4 "Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse" II osa "Denn alles Fleisch, es ist wie Gras" (Koor) I Peetruse 1:24 "Sest kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu rohu õieke; rohi kuivab ära ja õieke variseb maha"; Jaakobuse 5:7 "Siis olge nüüd pikameelsed, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab maa kallist vilja ja on
või võru tüüpi lõõtsaks, ka lihtsalt teppo pilliks. Lõõtsaharrastus on Eestis väga laialt levinud, mängivad nii noored kui vanad. Lisaks sellele õpetatakse lõõtsamängu pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Üsna laialt levinud olid Eestis ka Venemaa vabrikutes valmistatud lõõtspillid. Eriti hinnati Peterburi pille ("petrokradskajad"), mida kohalikud meistrid jäljendama hakkasid. Seda tüüpi pillid võimaldasid mängida ka minooris ja rahvas nimetas neid pilli nurkades asetsevate liblika või lüüra kujuliste kaunistuste tõttu liblikapillideks. Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed akordionistid omandasid pilli käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenud pillimehed puudusid. Parempoolsel klahvistikul mängitakse tavaliselt meloodiat. Vasakpoolse klahvistiku nuppude all
nii, et kui mees astub vasaku jalaga ette ,astub ta samas kehaga pisut risti. Kui tantsijad mõtlevad ükskõik millise kaslase liikumisele, kui too jahisaagile ligi hiilib, aitab see saavutada tangsu õiget iseloomu. Mitmeti on tango lihtne tants, kuid selleks, et saavutada õiget tunnetust, on muusika väga oluline. Tähtis on muusikat hoolega kuulata, nii meloodiat kui rütmi. Muusika on 2/4 taktimõõdus, ehedam tunne tekib, kui see on minooris. Paar seisab väga lähestikku, daami parem puus mehe keskkohas. Mees tõmbab partneri parema käe ja käsivarrega endale väga ligidale, vasak käsi on peale lähemal kui teistes seltskonnatantsudes. Daam paneb vasaku käe kaugemale ümber mehe parema õlavarre. RUMBA Öeldakse, et rumba on Kuuba tants, kuid see on sisuliselt vale, sest ei ole olemas ühte Kuuba tantsu, vaid neid on palju. Nime ,,rumba" on aastaid kasutatud üldnimena, mis täheistab kõik Kuuba tantse.
(viiulid oktaavis, aldid ja tsellod arpedzeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Harmoonilise mazoori kasutamine annab heroilisele teemale häiriva noodi. See teema ilmub umbes 10 korda, alati ootamatult ja annab stiimuli muusikalise arengu aktiviseerimiseks. 2.- osa algus on romantiline: mõtlik metsasarvede monoloog früügia laadis. Finaali teemaks on puhkpillide koraal. Teema ise on konfliktne # 4 astmega minooris, mis viib dominanti ja saadetakse timpani tremologa. Sellele teemale on kirjutatud 32 variatsiooni. Sümfoonia lõppeb traagilise lahtipõimimisega. Vaatamata kõigele ei ole hing murtud ja võitlus jätkub. Brahms oli suurepärane pianist, kuid vanemas eas ei esitanud solistina teiste heliloojate teoseid. Tal oli haruldane MÄLU. Kontsertidele ei võtnud ta noote kaasa. Tal oli fantastiline anne klaverimängule. Kuigi talle ei meeldinud avalikult esineda, töötas ta oma tehnika kallal.
erinevad nähtused. Psühhoakustikas on puuduva põhitooni taju sel juhul, kui põhitoon ära võtta, kõlavad ülejäänud osahelid ja me kuuleme ikka põhitooni. Alpi sarvel on 3-oktavi laiune sagedusala. Mazoorse helirea puhul saab kasutada esimest, teist, kolmandat ja viiendat astet. Min oori puhul saab kasut.sol-minoori, kui mängija ja kuulaja ei lase end heidutada pisut ebamääärase kõrgusega tertsist. Minooris saab kasut.esimest, kolmandat, neljandat, viiendat ja kuuendat astet. Minoori eelis-kõik astmed toonikast arvates ühe ja sama oktavi piires. Parmupilli mängitakse metallist keelekest avatud suu ees näppides ning suu kuju samal ajal muutes, nii et akustiliselt tekib täpselt samasugune efekt nagu Tõva kõrilauluski. Keelekese heli vastab põhitooni sagedusele, suu kuju muutes muudab mängija kuuldavaks üksikuid ülemhelisid, mis põhitooni taustal moodustavad teise, ülemise hääle
astub vasaku jalaga ette ,astub ta samas kehaga pisut risti. Kui tantsijad mõtlevad ükskõik millise kaslase liikumisele, kui too jahisaagile ligi hiilib, aitab see saavutada tangsu õiget iseloomu. Mitmeti on tango lihtne tants, kuid selleks, et saavutada õiget tunnetust, on muusika väga oluline. Tähtis on muusikat hoolega kuulata, nii meloodiat kui rütmi. Muusika on 2/4 taktimõõdus, ehedam tunne tekib, kui see on minooris. Paar seisab väga lähestikku, daami parem puus mehe keskkohas. Mees tõmbab partneri parema käe ja käsivarrega endale väga ligidale, vasak käsi on peale lähemal kui teistes seltskonnatantsudes. Daam paneb vasaku käe kaugemale ümber mehe parema õlavarre. Rumba Öeldakse, et rumba on Kuuba tants, kuid see on sisuliselt vale, sest ei ole olemas ühte Kuuba tantsu, vaid neid on palju. Nime ,,rumba" on aastaid kasutatud üldnimena, mis täheistab kõik Kuuba tantse.
annaabi.ee 
