Meuse`i kullasseppade kuulsus oli erakordne, neid kutsuti igalepoole töötama. Kullasseppade kõrval olid väljapaistval kohalmetallitöötlejad ja valamismeistrid. Sageli nimetati ja vahel ka isegi kujutati pronksuste autoreid. Säilinud on ka mõnede romaani perioodi miniaturistide nimed ja kujutised. Üks esimesi miniatuurmaalijate autoportreede loojaid oli munk Hugo kes kujutas ennast püha Hieronymuse teksti kõrval sule ja kaabitsaga nagu kirjutajat. Võis ka juhtuda et scriptor oli miniaturist, või et miniaturist viljeles teisigi tehnikaid. Üks tähelepanuväärseim dokument räägib 11.sajandi lõpu kunstnike ühiskondliku staatuse tasustamist. Vaimulike kunstnike teema seondus tihedalt piiskoppide, abtide ja teiste kõrgete usutegelastega, kes polnud mitte üksnes tellijad, vaid tegelesid otsese kunstiloominguga. 12.sajandi algul tekkis Itaalias uutmoodi suhtumine kunstnikesse. Pisas ja Modenas ülistasid raidkirjad uutel katedraalidel nende juures töötanud kunstikke
Arvukama osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost) Üdini rahvuslik. Tema muusika on eestilik ,,Kodumaine viis"väga tuntud. ,,Viirastused"ekspressionistlik ,,Koit" ,,Liblikas" Eesti rahvuslik vokaalmuusika Mart Saarrahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta õppis orelit. Ta käis eestis rahvaviise korjamas, sealt tuleb tema rahvuslikkus. Ta kuulus ka ,,Noor Eesti" rühmitusse. Mart saar oli heliloojana miniaturist. Kogu tema loomingu moodustavad väikevormid. Ta oli õppinud orelit, seega oli ta suurepärane pianist. Tema mäng oli tundeerk. Väikevormid. Prelüüdid, tantsud (masurkad, valsid) klaveripalad Koorilaulu kõrval oli soololaul Saarele üheks armastatud .zanriks, ta on neid kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja. Üle 100 ,,Must lind"sünge soololaul, üksildust kajastav, tähendab surma. ,,Põhjavaim" üks tuntumaid koorilaule Aleksander Läte Helilooja ja pedagoog
Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Miniaturist Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpaladChopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Giuseppe Verdi kirjutas 26 ooperit: Aida, Othello, Rigoletto, Triviata, Maskiball. Jean Sibelius- Finlandia poeem. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat
-1908.a. lõpeta Peterburi kons-i oreli alal. Hiljem täiendas seal end ka kompositsiooni alal (N. Rimski- Korsakovi juures) -Kuni 1921. a. tegutses Tartus. -Õppejõuks Tallinna konservatooriumi -Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud Loomingu omapära :- Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega - Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel( algselt seda kohe ei mõistetud!) - Miniaturist. Nii instrumentaal- kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme. Looming : -Suurel hulgal koorilaule: Põhjavaim, Jaan läheb jaanitulele, Kõver kuuseke, Leelo, Unustamatu laul jt; -üle 100 soololaulu;- klaveriminiatuurid Cyrillus Kreek (1889-1962)- rahvuslike traditsioonide järjekindel juurutaja eesti koorimuusikasse! Loomingu omapära: -Teoste aluseks rahvasuust kogutud viisid (2/3 loomingust). Raske öelda, kus lõpeb rahvaviis, kus algab Kreegi enda looming
· 1908.a. lõpeta Peterburi kons-i oreli alal. Hiljem täiendas seal end ka kompositsiooni alal ( N. Rimski- Korsakovi juures) · Kuni 1921. a. tegutses Tartus. · Õppejõuks Tallinna konservatooriumi · Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud Loomingu omapära: · Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega · Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel ( algselt seda kohe ei mõistetud!) · Miniaturist. Nii instrumentaal- kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme. Looming: · Suurel hulgal koorilaule: ,,Põhjavaim"," Jaan läheb jaanitulele"," Kõver kuuseke"," Leelo", ,,Unustamatu laul" jt; · üle 100 soololaulu; · klaveriminiatuurid 16. C.Kreegi tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud (1889-1962) rahvuslike traditsioonide järjekindel juurutaja eesti koorimuusikasse! Loomingu omapära:
Erinevused: · Mart Saar alustas õpinguid vallakoolis ja siis kihelkonnakoolis, kuid Cyrillus Kreek alustas oma õpinguid kihelkonnakoolis. · Kreek jättis õpingud Peterburi Konservatooriumis, kuna ta mobiliseeriti sõjaväkke, Saar aga lõpetas oma õpingud konservatooriumis. · Kreek sunniti lahkuma Tallinna Riiklikus Konservatooriumi õppejõu ametist, aga Saar lahkus sealt halvatuse tõttu. 3. LOOMING Mart Saar Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Keeruliste, "lauldamatute" laulude looja pöördus oma
Soololaulud('Ta tuli'). Klaveripalad(`Hetk'). Cyrillus Kreek helilooja,dirigent,muusikaõpetaja. Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist, teosed on keerukad ja seetõttu kooridele tihti ülejõukäivad - põhjus, miks neid suhteliselt harva kontsertidel kuuleb. Teosed: koorilaulud (`Talvine õhtu' , `Ma tulen hilja'). Reekviem, kantaat `Kalevipoeg nõiakoopas' . Rahvaviisiseaded. Heino Eller Helilooja,miniaturist. Programmilisus. Eelistab teostes kammerlikku kõla ja nüansirikkust. Tähtsus: pani aluse eesti rahvuslikule instrumentaalmuusikale. nn Tartu Koolkonna rajaja. Teosed: 4 sümfooniat, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid (`Videvik'). 4 klaverisonaati. Miniatuure(`Kodumaine viis'). ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Eesti Vabariigi periood:rõhutatud rahvuslikkus, identiteedi otsingud.
Saar); "Üksi" (P. Jakobson) · Aastail 1943-1956 oli Saar kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis (õpilased Ester Mägi, Harri Otsa jt). · 1956. a. tabas Saart halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ja pühendus heliloomingule. Mart Saar suri 28.10.1963 Tallinnas. · 1972. a. avati Hüpassaares Mart Saare majamuuseum, 1982. a. mälestussammas Tallinnas (Aime Kuulbusch). · LOOMING: Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, kuid tema väikevormidest koosnev looming on peenelt viimistletud ja väga nüansirikas. · Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt
Õpetajana oli ta tuntud ülipikkade tundide tegijana. Ta ei mõõtnud kunagi aega, vaid lausa unustas selle, tehes kõike kiirustamata ja põhjalikult. Kui õpilane lõpuks tunni katkestas, olnud ta nördinud: "Kui kahju, et te nii ruttu ära peate minema! Me ei ole ju jõudnud veel midagi ära teha." Aga töö oli kestnud juba kolm, neli või rohkem tunde. 1956. a. tabas Saart halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ja pühendus heliloomingule. Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala (veel on tal muusika lastenäidendile ja mõned vähetuntud vokaalsümfoonilised ja orkestriteosed). Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti
rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris (ekspeditsioonid 1907,1910). Oma loometee alguses oli Saar suuresti mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest -- ekspressionismist (soololaul "Must lind") ja impressionismist (klaveriprelüüdid). Klaveripalas "Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Saar on miniaturist, kes oma parima väljendab laulu kaudu. Tema loomingus ei puudu küll sümfooniline ja vokaal-sümfooniline muusika, kuid see jääb laululoomingu varju. Kaalukaim koht on koorilauludel (ca 350). Helilooja inspiratsiooniallikateks olid loodus ja rahvaviis. Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid ("Läksin kõrtsi aega viitma"), assonants ja alliteratsioon ("Latse hällütamise laul")
ka vähem ilmekad. Tuntuim tööks oli tal „Amor ja Psyche“. Davidi õpilase Anna-Louis Girodet’ (1757-1824) loomingus võib näha õpetajalikku huvi romantilise heleda-tumeda vastu. Davidi ateljees õppisid ka väikemeistrid: žanrimaalija Louis Boilly (1764-1845), 39 Vaga 2004: 685 40 Rosenberg 2000: 25 41 Rosenberg 2000: 40 42 Rosenberg 2000: 51 43 Kartna 1991: 151 12 interjöörimaalija François-Marius Granet (1775-1849), miniaturist Jean-Baptiste Isabey (1767-1855). Davidi koolkonna meistrist jäi märkimisväärseks Antoine Jean Gros (1771- 1835), kes on esimene XIX saj. kunstnik, kelle loomingus mängib suurt rolli koloristlik ja dünaamiline element. 44 Ingres, kes oli Davidi kaasaegne on öelnud, et: „David rajas oma õpetuse tõelistele, rangeimatele ja rikkumatutele printsiipidele. Ta oli ainus meie sajandi meister“ . 45 Ja tema
tööks François I hauamonument - ja Germain Pilon (1535-1590). (Vaga 2004: 482) 9 Ka maalikunst suudab XV sajandil säilitada peaaegu täielikult iseseisvuse ja on omanäoliselt realistlik. XV saj prantsuse meistrid kujutavad inimesi rahulikes poosides ja žestides, andes inimestele tagasihoidliku pilgu. Välditakse kuhjatust ja ülepakkumist. Esemeid ei kujutata kunagi liigselt materiaalselt. Oluline on Loire’i koolkond, mida esindavad miniaturist Jean Fouquet (1420-1481) ja Jean Hey (Moulins’i meister). (Vaga 2004: 484) Teiseks huvitavaks koolkonnaks on Amiens’i koolkond, mida esindab Simon Marmion (1425- 1489). Põnevat pakkus ka Provence’i koolkond, mis eelnevatest veelgi vähesemate Itaalia kunsti mõjude ja täiesti uudse realismi poolest. Sealsed kuulsaimad meistrid olid Enguerrand Charonton (1410-1466) ja Nicolas Froment (1430-1483) (Vaga 2004: 487).
Tobiase loodud on ka eesti esimesed polüfoonilised teosed (Fugett klaverile e-moll, 1897, Fuuga orelile d-moll 1898?) ning esimesed arvestatavad klaveriteosed ("Sügispildikesed" 1892, Menuett F-duur 1893 jt). Tobias armastab polüfoonilisust ja dissonantsiderikast harmooniat. Stiilist olenemata on tema muusikalised kujundid erakordselt eredad, sageli lausa maagiliselt kuulaja tähelepanu haaravad. Saar Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis-romantilisest helikeelest. Mart Saart loetakse üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Eller
esmajoones sümfooniatest. Kõige tähtsam "õppetund" ongi motiiv kui oluline ehituskivi, motiivi 19 töötlemine. Wagner taotles ooperis sümfooniale iseloomulikku sümfoonilist arendust (ka see iseloomustab Wagneri muusikadraamat). Motiivide kude e. võrgustik on teose sisemise ühtsuse alus. Nietzsche on öelnud irooniliselt: Wagner on meie aja suurim muusikaline miniaturist (motiividest kasvab monumentaalne teos). 5. Juhtmotiiv (sks. Leutmotiv). (vt. ka eelnenu). Kuidas jõudis Wagner juhtmotiivini, juhtmotiivide võrgustiku e. süsteemini(=muusikalise seosed juhtmotiivide vahel)? Selle juurde viis teda tegelemine müüdiga ("Nibelungi.." ainestikuga hakkas tegelema 1848.) Müüt on eepiline zanr, milles jutustatakse midagi, mis on olnud jam is tuleb ja miks kõik on nii jne.
annaabi.ee 
