1954- täiusdas Texas Instruments transistorit kasutades silikoni germaaniumi asemel. 1956- ehitasid Belli Laboratooriumid transistoreid kasutades arvuti nimega Leprechaun. Pärast alustasid oma transistorite ehitamist IBM, Philco, GE ja RCA. Kolmanda Generatsiooni arvutid 1958- Teadlased leidsid tee kuidas vähendada transistorite suurusi nii et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikonkiipi. produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962-Digital Equipment Inc. Miniarvuti maksis 15000 USD tükk. 1956- valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. 1959- Grace Hopper leiutas FORTRANI-i järgi COBOL20-e . Grace Hopper 1970 IBM tegi "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Neljanda Generatsiooni arvutid 1971- valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna
Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti miniarvuti, Personaalarvuti mikroarvuti. Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Protsessoreid eristab üksteisest: Vali üks või enam: a. käskude hulk, mida protsessor suudab täita b. protsessori taktsagedus c. protsessori sisendsõna pikkus; Õige vastus on: käskude hulk, mida protsessor suudab täita protsessori sisendsõna pikkus; protsessori taktsagedus Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara
Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti miniarvuti, Personaalarvuti mikroarvuti. Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Protsessoreid eristab üksteisest: Vali üks või enam: a. käskude hulk, mida protsessor suudab täita b. protsessori taktsagedus c. protsessori sisendsõna pikkus; Õige vastus on: käskude hulk, mida protsessor suudab täita protsessori sisendsõna pikkus; protsessori taktsagedus Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara
Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti – miniarvuti, Personaalarvuti – mikroarvuti. Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Protsessoreid eristab üksteisest: Vali üks või enam: a. käskude hulk, mida protsessor suudab täita b. protsessori taktsagedus c. protsessori sisendsõna pikkus; Õige vastus on: käskude hulk, mida protsessor suudab täita protsessori sisendsõna pikkus; protsessori taktsagedus Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara
sisaldama loogikat, et hallata kahetasandilist ladustamist (esmane ja sekundaar, analoogilised tänapäeval kasutatavate muutmälu ja kõvakettaga), näiteks ülekatmise tehnikat. Programmid vastutasid kihtide edasi-tagasi saatmise eest sekundaarest esmasesse. Peamine põhjus virtuaalmälu kasutusele võtuks oli mitte esmase mälu laiendamine vaid selline laiendus tegi programmerijatele arvuti kasutmise lihtsamaks. Esimene võimalik miniarvuti, mis kasutas virtuaalmälu oli Norra NORD-1. 1970. aastatel hakati virtuaalmälu kasutama ka teisel miniarvutitel. Virtuaalmälu võeti kasutusele x86 reziimil Intel 80286 protsessoril. Alguses tehti seda segmentide vahetamisega, kuid see oli ebaefektiivne suuremate segmentidega. Intel 80286 toetas lehekülgede saalimist allpool olemasolevat killustamise kihti. Lehekülje rikke erandiks võib olla aheldatud teiste eranditega ilma, et tekiks kahekordset riket. Mõned opsüsteemid (näit
1957 FORTRAN(loobimuutujatega,sisaldas if,do,goto)I kõrgkeel progekeel,vt70a prolog.1958 - SAGE poolautomaatne arvutite võrk usas ja canadas.1960 COBOL(Pentagonis arendas Hopper)-muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)-programm koosn loendite hulgast.1963 hiire patent(Engelbart).1964 - CDC's 6600 supercomputer(Cray),Basic progekeel(Kurtz,Kemeny).1965 Moores law(integrated circuits double iga aasta);PDP8 I kommerts miniarvuti(tutvustas DEC).1967 I floppy disk (IBM);LOGO arvutikeel lastele(Papert).1968 - Intel Corp(Moore, Noyce lahkusid Fairchild Semiconductorsst).1969 UNIX op.sys(Belli labor - ritchie,Thompson);4004 mikropr loomise algus (intel Hoff);XEROX laserkiire domonstr(starkweather),avab PARCi;AMD(Sanders);C keele areng kuni 1973. 1970 4004 I 4bit mikroprotsessor valmis(Intel Faggin)1971a kommerts. 1971 - Arpanet arvuti-arvutis ühendus(interneti eelkäija).
BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970. aastatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka selle omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD,FreeBSD ja OpenBSD. BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978. aastal VAX-11/780 miniarvuti. Sellel riistvaral jooksva UNIX pordi 32/V tuum kirjutati Berkeley-s ümber ja lisati virtuaalmälu tugi. Berkeley Software Distribution liikus üle 32-bitistele VAX süsteemidele, BSD sai uueks nimeks 3BSD. DARPA, kes soovis uuendada oma sõjaväe jaoks välja töötatud infosüsteemi ja vajas selle tarbeks erinevale riistvarale porditavat kergesti laiendatavat operatsioonisüsteemi, tellis vastava arenduse Berkeley-lt. Aprillis 1980 sõlmiti 18-kuuline leping. Lepingu sisuliseks
Mis on mikrokontroller? Mikrokontroller on ühte mikrokiipi mahutatud miniarvuti, mille abil saab sooritada loogikatehteid, arvutusi, juhtida seadmeid, töödelda andmeid. Mikrokontroller koosneb järgnevatest osadest: Protsessor - ALU (Aritmetic Logic Unit) - aritmeetika loogikaplokk - Käsudekooder - Aadressimälu Mälu - Programmimälu - Andmemälu (RAM) - EEPROM mälu Sisend/väljundplokk Lisaseadmed Mis on register? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid PORTx ja TRISx ?
GNU: GNU Hurd, Linux,FreeBSD, NetBSD, OpenBSD GNU-tasuta, UNIX-tasuline, kommertsiline. Rekursia – funktsioon viidab iseendale. Intelligentne agent – programm, mis otsib nettis huvipakkuvaid materjale arvutikasutajale. Internet Eestis – 1990 Commodore PET – 1977, 8bit Mosaic Communications Corporation - 1994 Schickard - 1623 mehhaaniline kalkulaator William Shockley - 1947 transistor GPL – GNU kontendi kasutamine vabalt DEC- PDP-8 - 1965 esimene kommertsiline edukas miniarvuti minimax algorithm - valib välja kõige minimaalse ja kasulikuma käigu mängus Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis võimaldab andmevahetust kaadrite kujul kõikide kohtvõrku ühendatud seadmete vahel.
matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal. 1958 Sage- esimene suur arvutite sidevõrk 1960 – AT&T – esimene kommertsiline modem läbi analog.telefonivõrgu. Modem muudab digitaalse signaali analoogisse. 1960 Grace Hopper – programmeerimise keel majanduseks COBOL. John McCarthy: LISP loogiliste programmidele 1963 ASCII-andmete vahetus arvutite vahel 1964 John Kemeny and Thomas Kurtz- Basic. 1965 DEC- PDP-8 esimene kommertsiline edukas miniarvuti 1967 IBM-esimene floppy. 1967 Seymour Papert- esimene arvuti keel lastele. 1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant 1969AT&T Thompson and Ritchie – Unix 1969 Intel - 1kb ram. 1969 Gary Starkweather – laserprinter 1969 - esimene mikroprotsessor CPU 1971 - 4 bit protsessor Intel 4004 Algoritmilised: Basic - 1964, John Kemeny и Tomes Kurtz Pascal - 1971, Niklaus Wirth
Arvutifirmad leidsid, et liiga kallis on toota erinevaid arvuteid info säilitamiseks ja arvutamiseks. Nad hakkasid arendama arvuteid, mis suudaksid teostada nii kalkulatsioone ja andmete töötlust võrdselt samal ajal. Aastaks 1958 leidsid teadlased tee kuidas vähendada transistorite suurusi nii et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikonkiipi. See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. Kasutades seda uut tehnoloogiat valmistas Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. (Web zone, 2014) 3.4 Mikroprotsessorid Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit. Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine. Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja protsessor ise suhteliselt kiire oma aja kohta, siis hakkasid
8. Kolmanda Generatsiooni arvutid Aastaks 1958 olid esimesed edusammud selle suunas tehtud. Teadlased leidsid tee kuidas vähendada transistorite suurusi nii, et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikonkiipi. 6 See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. Kasutades seda uut tehnoloogiat, produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. Kaks aastat hiljem kasutas IBM kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde
suhelda saab ainult läbi sekretäri. Sekretärile on tippjuhi ideede vahendajana jäetud väga raske ülesanne. Ta peab suutma säilitada juhi käitumise sõltumatuse ja vajadusel asjatundlikult motiveerima alluvatele otsuste õigsust. Lisaks tuleb sekretäril oma eeskujuga hoida ja kasvatada asutuse mainet ning vallata informatsiooni. Tippjuhi lähedal seisva isikuna jääb ta asutuse perenaise ja juhile nõuandja rolli. Andekas sekretär on juhi asendamatu miniarvuti, kes teab kõike ja keda ümbritseb saladuste hoidmiseks läbimatu tulemüür. Sekretäri ja juhi suhted on enamikel juhtudel rangelt tööalased. Sekretäri kohus on teenindada juhti, olla talle tõeliseks assistendiks. Vastastikuse austuse aluseks on sekretäri positiivne enesekindlus ja inimesest lugupidamine. Sekretäri ülesanne on olla sotsiaalselt pädev ja korraldada firmas koostöösuhteid. Tark sekretär on alati oma tippjuhi suhtekorraldaja. Sekretäri ja tippjuhi vahel
alguse DEC PDP-1ga 1961 aastal. Tal oli vaid 4K 18-bitiseid sõnu, aga kuna ta maksis vaid 120 000 dollarit, siis neid müüd nagu sooje saiu, nende hind moodustas umbes 5% 7049-st. See oli peaaegu sama kiire kui 7094 ja sellest arenes terve uus tööstus. Sellele järgnesid kiiresti uued seeriad. Üks arvutiteadlatest Bell Labs-st , kes oli töödanud MULTICS-i projektiga, Ken Thomson, leiutas väikese PDP-7 miniarvuti, mida keegi ei kasutanud ja kirjutas välja ühe kasutaja versiooni MULTICS-st. Sellest arenes välja UNIX operatsioonisüsteem, mis sai tuntuks akadeemilises maailmas, valitsuse agentuurides ja paljudes firmades. Mitmed organisatsioonid arendasid omad põhiversioonid: System V AT&T poolt ja BSD California ülikooli poolt Berkeleys. Neil olid alalised variandid samuti. Et teha võimalikuks programmide kirjutamise , mis töötaksid UNIX systeemis, IEEE arendas
alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku. 45. MBR- ketta jaotusele elulise tähtsusega: kui seal olevat infot rikkuda, on keeruline välja selgitada partitsioonide asukohti, mahtusid ja tüüpe. 46. mikroarvuti- ehk personaalarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 47. mikrokontroller- mikrokiip, milles on peale keskprotsessori veel komponente, näiteks mälu. 48. miniarvuti- keskmise suurusega arvuti. Mõõtmete ja arvutusvõimsuse poolest asuvad miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal. 49. modem- seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine. 50. multitasking- multitegumtöötlus, multitegumtöö on arvuti selline töö, kus kaht või enamat tegumit (programmi) täidetakse samaaegselt või vaheldumisi. 51
arendama arvuteid, mis suudaksid teostada nii kalkulatsioone ja andmete töötlust võrdselt samal ajal. 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. Aastaks 1958 olid esimesed edusammud selle suunas tehtud. Teadlased leidsid tee kuidas vähendada transistorite suurusi nii et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikonkiipi. See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. kasutades seda uut thnoloogiat produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. Kaks aastat hiljem kasutas IBM kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate
arendama arvuteid, mis suudaksid teostada nii kalkulatsioone ja andmete töötlust võrdselt samal ajal. Kolmanda Generatsiooni arvutid. Aastaks 1958 olid esimesed edusammud selle suunas tehtud. Teadlased leidsid tee kuidas vähendada transistoride suurusi nii et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikon kiipi. See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. kasutades seda uut thnoloogiat produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. Kaks aastat hiljem kasutas IBM kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmeerimiskeel. varem kommunikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate
eeldus: iga x on y.2. progekeel(Kurtz,Kemeny). UNTIL LoopCount GREATER eeldus: mõni z on x.järeldus: mõni z on y. 1965 Moores law(integrated circuits double iga Aristotelese "kategoorilised väited"Iga b on a;Mitte THAN N aasta);PDP8 I kommerts miniarvuti(tutvustas ükski b pole a;Mõni b on a;Mõni b ei ole a. MULTIPLY Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud DEC). väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus
Kazaa, eDonkey, bittorrent jne) ja hiljem netitelefon (mh (Algoritmika, Verifitseerimine, järelduste haldus,monitoring. Tarkvara arhitektuur mingi 1965 – Moores law(integrated circuits double iga Skype).Instant messengerid muutuvad automatiseerimine, Õppimine,Keeled ja süsteemi tehnoloogilisi põhimõtteid,millisteks aasta);PDP8 – I kommerts miniarvuti(tutvustas populaarseks.Google muutub domineerivaks kompilaatorid,Krüpto), Veel praktilisem suurteks osadeks süsteem jaotub,milliseid suuri DEC). arvutiteadus (Andmebaaside teooria ja valmistükke süsteem kasutab.
alguse DEC PDP-1ga 1961 aastal. Tal oli vaid 4K 18-bitiseid sõnu, aga kuna ta maksis vaid 120 000 dollarit, siis neid müüd nagu sooje saiu, nende hind moodustas umbes 5% 7049-st. See oli peaaegu sama kiire kui 7094 ja sellest arenes terve uus tööstus. Sellele järgnesid kiiresti uued seeriad. Üks arvutiteadlatest Bell Labs-st , kes oli töödanud MULTICS-i projektiga, Ken Thomson, leiutas väikese PDP-7 miniarvuti, mida keegi ei kasutanud ja kirjutas välja ühe kasutaja versiooni MULTICS-st. Sellest arenes välja UNIX operatsioonisüsteem, mis sai tuntuks akadeemilises maailmas, valitsuse agentuurides ja paljudes firmades. Mitmed organisatsioonid arendasid omad põhiversioonid: System V AT&T poolt ja BSD California ülikooli poolt Berkeleys. Neil olid alalised variandid samuti. Et teha võimalikuks programmide kirjutamise , mis töötaksid UNIX systeemis, IEEE arendas standardi UNIX i jaoks,
alguse DEC PDP-1ga 1961 aastal. Tal oli vaid 4K 18-bitiseid sõnu, aga kuna ta maksis vaid 120 000 dollarit, siis neid müüd nagu sooje saiu, nende hind moodustas umbes 5% 7049-st. See oli peaaegu sama kiire kui 7094 ja sellest arenes terve uus tööstus. Sellele järgnesid kiiresti uued seeriad. Üks arvutiteadlatest Bell Labs-st , kes oli töödanud MULTICS-i projektiga, Ken Thomson, leiutas väikese PDP-7 miniarvuti, mida keegi ei kasutanud ja kirjutas välja ühe kasutaja versiooni MULTICS-st. Sellest arenes välja UNIX operatsioonisüsteem, mis sai tuntuks akadeemilises maailmas, valitsuse agentuurides ja paljudes firmades. Mitmed organisatsioonid arendasid omad põhiversioonid: System V AT&T poolt ja BSD California ülikooli poolt Berkeleys. Neil olid alalised variandid samuti. Et teha võimalikuks programmide
pinnale elementidest ja ühendustest monoliitsena moodustatud elektroonikalülitus. Esimene integraallülitus valmistati USA-s 1958. Aastal kahes laboris sõltumatult samaaegselt. Teadlased olid leidnud tee, kuidas vähendada transistorite suurusi nii, et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikonkiipi. See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. Kasutades seda uut tehnoloogiat produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. Kaks aastat hiljem kasutas IBM kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate
olid ühendatud analoogarvutiga ja ekraaniks kasutati ostsilloskoopi. Teine arvutimäng „Spacewar“ loodi alles 9 aastat hiljem, kuid seda mängiti juba rohkem. Mängule on ka antud tiitel – esimene mõjuvõimas arvutimäng. Need mängud olid väga algelised ning neid said mängida vaid väga vähesed inimesed, kes omasid PDP-1 arvutit. 1976. aastal hakati looma adventure game ehk seiklusmänge. Selle jaoks loodi ka uus arvuti PDP-11, mida tunti ka minicomputer ehk miniarvuti nime all. Need arvutid olid juba võimsamad ning ka ainsad, mis toetasid uut tüüpi mänge. Seda tüüpi arvutid muutusid kergesti kättesaadavamaks alles 1980. alguses. Seiklusmängude algusega muutus arvutimängude juures tähtsaks faktoriks ka mängu graafiline pool. Vanemad mängud jäid oma algelise graafilise poolega uute mängude varju. 1980. alguses hakkasid tekkima hobbyist groups ehk hobimängijate
Spacewar 1961, esimene arvutimäng PDP-1 le Ivan Sutherlandi Sketchpad 1962, graafika süsteem Arvuti hiire patent 1963, Douglas Engelbart ASCII 1963, American Standard Code for Information Interchange Moore´i seadus 1964, iga pooleteise aasta tagant transistorite arv kahekordistub/chippide võimsus kahekordistub BASIC 1964, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code, PDP-8 1965, esimene kommertsiaalselt edukas miniarvuti, Digital Equipment Corp Esimene Floppy disk 1967, IBM Douglas Englebarti demo 1968, esitletakse arvuti hiirt, hüperteksti kasutamist, kahe osapoole suhtlust võrgus audio ja visuaalne INTEL´i asutamine 1968, Moore, Noyce ja Grove, hargnes pm Fairchild Semist AMD asutamine 1969, Sanders ja 7 teist. Hargnes Fairchild semist UNIX-i OS 1969, Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie, AT&T Bell Labs INTEL-i 4004 mikroprose 1971, esimene 4-bitine prose ARPANET 1971
ostsilloskoopi. Teine arvutimäng ,,Spacewar" loodi alles 9 aastat hiljem, kuid seda mängiti juba rohkem. Mängule on ka omistatud tiitel esimene mõjuvõimas arvutimäng. Need mängud olid väga algelised ning neid said mängida vaid väga vähesed inimesed, kes omasid PDP-1 arvutit. 1976. aastal hakati looma adventure game ehk seiklusmänge. Selle jaoks loodi ka uus arvuti PDP-11, mida tunti ka minicomputer ehk miniarvuti nime all. Need arvutid olid juba võimsamad ning ka ainsad, mis toetasid uut tüüpi mänge. Seda tüüpi arvutid muutusid kergesti kättesaadavamaks alles 1980. alguses. Seiklusmängude algusega muutus arvutimängude juures tähtsaks faktoriks ka mängu graafiline pool. Vanemad mängud jäid oma algelise graafilise poolega uute mängude varju. 1980. alguses hakkasid tekkima hobbyist groups ehk hobimängijate grupid ning gaming magazines ehk mängude ajakirjad, näiteks
BSD sünd Varajased UNIX versioonid olid litsentsi omanikele saadaval koos lähtekoodiga, see tõi endaga kaasa operatsioonisüsteemi kiire arengu ka väljaspool teda ametlikult arendavat Bell-i Laboratooriume (Bell Labs). Üks esimesi UNIX operatsioonisüsteemi kasutajaid, ja hiljem ka aktiivsemaid arendajaid, oli California Ülikool Berkeley-s. 1973. aastal inspireerituna Ken Thompson'i esitlusest, ostis varem suurarvuteid kasutanud California Ülikool Berkeley-s PDP-11/45 miniarvuti 1974.a. jaanuaris paigaldas Keith Standiford PDP-11/45 miniarvutile UNIX-i neljanda versiooni. 1974.a. kevadel lisati PDP 11/40 1975.a. aasta sügisel lisati PDP 11/70. 1977.a. aastal pandi kokku first Berkeley Software Distribution ehk 1BSD. Tegemist oli lisaga UNIX-i kuuendale versioonile, sisaldades Pascali kompilaatorit ja ex tekstiredaktorit. 1978.a. keskel ilmunud 2BSD tõi veaparandusi 1BSD süsteemile, lisandusid vi
tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Arvutite hierarhias on suurarvutitest kõrgemal ainult superarvutid. Teatud mõttes on suurarvutid superarvutitest võimsamad, sest võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd.Superarvutid seevastu suudavad üht programmi täita palju kiiremini kui suurarvutid. Suurarvutite peamised tootjad on Unisys ja IBM. 2. Miniarvuti (ingl. minicomputer)on keskmise suurusega arvuti. Mõõtmete ja arvutusvõimsuse poolest asuvad miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal. 1990-ndatel aastatel ähmastus piirjoon miniarvutite ja väikeste suurarvutite vahel, samuti väikeste miniarvutite ja tööjaamade vahel. Üldiselt võib öelda, et miniarvuti on multitegumtöötlusega süsteem, millel võib üheaegselt töötada 4 kuni 200 kasutajat. 3
arendama arvuteid, mis suudaksid teostada nii kalkulatsioone ja andmete töötlust võrdselt samal ajal. Kolmanda Generatsiooni arvutid. Aastaks 1958 olid esimesed edusammud selle suunas tehtud. Teadlased leidsid tee kuidas vähendada transistorite suurusi nii et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikonkiipi. See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. kasutades seda uut thnoloogiat produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. Kaks aastat hiljem kasutas IBM kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel
annaabi.ee 
