Jaanus sai seal sõbraks Emiilia (Emmi), Oodo ja koera Tarapitaga (Tölp). 4. Junkur (Oodo) ja Emiilia olid riidu läinud. Nad ratsutasid võidu, kuid junkur oli pahane. Nad vahetasid Jaanusega hobused ja junkur kukkus hobuse seljast maha ja minestas. 5. Prohveti-Pärt oli sangar, kuid tema mõrsja jättis ta maha. Ta leidis rahu Eestimaalt ning elas erakuna koopas ja oli loodusetundja. 6. Prohveti-Pärt ravis Oodo minestusest terveks. Oodo ja Jaanus läksid kaklema, Oodo sai sedavõrd pahaseks, et tormas koju. 7. (Viie aasta pärast) Rüütel Kuuno armus Emiiliasse. Oodo ja Emiili isa korraldas lossis jahipeo. Sulased ajasid õues juttu. Kubjas rääkis välja, et Kuuno Rainthal tahab Emiilia südant võita. Kuunot kiideti igati. 8. (Hirve) Mindi jahiretkele. Emiila ja Kuuno nägid hirve. Mõlemad järgnesid hirvele erinevalt poolt. Emiilia jõudis Jaanuse majani. Ta läks
Gregor sai end suure vaevaga voodist välja ja läks oma toa ust avama. Vaevalise jõupingutusega sai ta luku lahti ning hakkas seletama, et pakib kohe kaubaproovid kokku ja asub teele. Teistele tundus ta hääl loomaurinana ja arusaamatuna ning teda nähes kaotasid teised pea. Ärijuht jooksis minema. Isa hakkas Gregorit tuppa tagasi ajama, kuid Gregor jäi ukse vahele kinni. Isa virutas ta tuppa, nii et Gregor üleni veriseks sai. II Gregor toibus minestusest. Ta kobas tundlatega enda ümber. Õde oli talle piima koos saiatükkidega jätnud. Gregor üllatus, kui mõistis, et talle enam varem maitsenud piim ei meeldinud. Õde sai sellest aru ja hakkas Gregorile riknenud toitu tooma. Et mitte Gretet ehmatada, peitis Gregor end diivani all. Pere vaatas üle oma rahalised seisud. Viis aastat juba töötu olnud isa leidis, et astmahaige ema ning kõigest 17. aastane Grete ei saaks tööle minna. Nii hakkas isa ise pangas tööle.
Abt ja Narziss mõlemad arvavad, et Goldmund on just tänu emale selline, nagu ta on. Ta ema oli olnud tantsijanna ning oli ta maha jätnud minnes enda vana elu juurde tagasi ja jättes isa häbisse, seepärast Goldmundi isa suhtuski nii vaenulikult poja emasse ja tahtis, et poeg samuti suhtuks. Kuid kui Goldmundile meenus ta ema tõeline olemus, siis oli ta ääretult kurb, et polnud saanud temaga rohkem koos olla. Ema oli olnud talle väga tähtis, nagu päike ja kuu. Pärast minestusest väljatulekut oli temast kadunud see lapselik, mänglev, ebaehtne külg. Minestusest paranemise ajal on ta kloostris viibinud üle kolme aasta, isa pole teda kordagi külastanud, sest loodab, et poeg jääb alatiseks sinna. Narzissi arvates oli nende sõpruse eesmärk ärata üles Goldmund ja tagasi tuua reaalsusesse, Narziss tegi seda meenutades Goldmundile ta ema. Narziss teadis selgelt enda elu eesmärki-teenida vaimu millesse ta usub, nii hästi kui oskab
suhe Rodolphe'ga oli vaibunud, otsustas ta uuesti leegi sütitada. Ta hakkas oma armukesele hoogsalt kingitusi tegema ja koos plaaniti isegi põgenemist. Õhtul enne põgenemispäeva kirjutab aga Rodolphe Emmale kirja, kus soovitab tal mees unustada ja minna eluga edasi. Emma, saades kirja kätte, tundis ennast laastatult. Ta isegi oleks äärepealt lakast alla hüpanud. Õhtul aknast välja vaadates nägi Emma Rodolphe lahkuvad vankrit, mille tõttu naine minestas. Minestusest toibunud, oli Emma surmaeelses seisundis ja seda mitmeks kuuks. Charles on murest murtud ja arutleb Emma olukorra üle ka teiste doktoritega. Peagi aga naise enesetunne paraneb. Pärast tervenemist otsustas Emma pühenduda täielikult usule. Ta muutub rahulikumaks ja sõbralikumaks. Et Emmale head meelt valmistada, otsustas Charles ta Rouen'isse ooperisse viia. Seal kohtuti ka Leoniga, kelle tõsidus Emmale muljet avaldab. Emma jääb Rouenisse, et vaadata ka etenduse järge järgmisel päeval
soodaveega. Helistas öösel Sallyle ning pärast seda läks koju. Läks rääkis õega juttu ning tantsis temaga ja kui vanemad koju tulid, siis hiilis ta minema. Holden läks ööseks oma endise õpetaja mr.Antolini poole. Ning kui öösel Holden ärkab selle peale, et mr.Antolini ta pead silitab ning satub paanikasse ja lahkub. Hommikul laseb koolis Phoebele kirja viia, et nad kohtuksid enne kui Holden läände läheb. Holden läks enne kohtumist muuseumi, kus ta minestas. Pärast minestusest toibumist läheb muuseumi ette Phoebet ootama. Phoebe tuleb ning tal on kaasas suur kohver ja ta tahab Holdeniga kaasa minna. Holden on tõsiselt sokeeritud ning keeldub Phoebet kaasa võtmast. Kuna Phoebe sellega ei lepi, siis Holden valib hoopis loomaaeda mineku, loomaaiast lähevad nad karusellile. Phoebe sõitis karuselliga ning Holden vaatas pealt, olles ise, kasutades tema endi sõnu, kuradima õnnelik. Teose
e. ilma selge tähenduseta, nt Ma kahtlen teie siiruses. Mari oli oma võidus veendunud; f. paaris kivinenud väljendis, nt Kõik läheb vanas vaimus edasi. Seesütleva käände tunnus on s. Seestütlev kääne Seestütlev kääne on sisekohakäänete seas lähtekääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a. lähtekohta, nt Tulin linnast; b. algusaega, nt Ootasin teda hommikust õhtuni; c. lähteseisundit, nt Poiss toibus minestusest üsna ruttu. Seestütleva käände abil saab väljendada veel: d. võrdlusalust, nt Naine oli mehest pikem; e. materjali, nt puust mänguasjad; f. kellest või millest midagi tuleb või saab, nt Sinust saab õpetaja; g. põhjust, nt Sõrmed olid külmast kanged; h. passiivse infiniittarindi tegevussubjekti, nt Mees oli murest murtud; i. lisandit, nt üliõpilasest poeg. Seestütlev vormistab ka paljude verbide rektsioonilist laiendit (sõltuvusmäärust), mis väljendab:
e) ilma selge tähenduseta, nt Ma kahtlen teie siiruses. Mari oli oma võidusveendunud; f) paaris kivinenud väljendis, nt Kõik läheb vanas vaimus edasi. Seesütleva käände tunnus on s. Seestütlev kääne Seestütlev kääne on sisekohakäänete seas lähtekääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) lähtekohta, nt Tulin linnast; b) algusaega, nt Ootasin teda hommikust õhtuni; c) lähteseisundit, nt Poiss toibus minestusest üsna ruttu. Seestütleva käände abil saab väljendada veel: d) võrdlusalust, nt Naine oli mehest pikem; e) materjali, nt puust mänguasjad; f) kellest või millest midagi tuleb või saab, nt Sinust saab õpetaja; g) põhjust, nt Sõrmed olid külmast kanged; h) passiivse infiniittarindi tegevussubjekti, nt Mees oli murest murtud; i) lisandit, nt üliõpilasest poeg. Seestütlev vormistab ka paljude verbide rektsioonilist laiendit (sõltuvusmäärust), mis väljendab:
Ta jooksis hiide, lõke juba põles. L ratsutas hundi seljas hiide ja tõmbas neiu oma hundi selga, et põgeneda. Tambet ja Ülgas tormasid oma huntidel järele ja oleksid põgenikud kätte saanud, kui Hiie ema Mall poleks neid aidanud ja juhatanud, et mingu mere äärde ja põgenegu paadiga. Nad pääsesid vaevu. Ülgas oli huntidel kõrvad vaiku täis toppinud, seepärast ei allunud need ussisõnadele ega läinud vette. 21.peatükk Hiie ja Leemet on merel. Kui Hiie minestusest ärkab, on ta justkui teine inimene ja tundub L- le ahvatlevana. Hiie kutsub L-i ujuma ja pärast nad armatsevad. Õhtul jõuavad ühele saarele, et ööbida ja süüa. Nad leiavad koopa ja L läheb lõkkematerjali tooma. Ta kohtub oma surnuks peetud vanaisa Tölbiga. Too oli pääsenud, kui raudmehed talt jalad ära lõikasid ja merre heitsid. Hülged aitasid ta randa. Sandina oli ta väga tahtmist täis raudmeestega uuesti sõdima
Oletatavasti oli selle otstarbeks kaitsta Tutanhamoni ngu selle peal asuva kuldmaski raskuse eest. Amulett, mis lebas sellel polstril, vrib erilist thelepanu. See kujutas endast varrele kinnitatud poolringi ja pidi etendama stiliseeritud kuklatoe osa. Selle amuleti juures on mrkimisvrsed kaks asja: materjal, millest see on valmistatud, nimelt raud, mida muidu Tutanhamoni hauakambris ei leia, ja sellele amuletile omistatav smboolne thendus. Surnuraamatus (166. peatkk ) seisab sna-snalt: rka minestusest, milles sa uinud. Sa triumfeerid kige le, mis sinu vastu tehakse. Ptah on vtnud sinu vaenlased. Nad lebavad nd seal ja neid pole enam olemas. Selle thelepanuvrse amuleti mistatust on radioloogid ikka ja jlle pdnud lahendada. Rabav on igal juhul aga Surnuraamatu tekst surmavormeliga, surmakuulutusega, mis juba varsti sai kahele lahkamise juures viibinud teadlasele kohutavaks telisuseks. Peale selle mistatusliku amuleti oli Tutanhamoni kaelas veel kakskmmend ks
e) ilma selge tähenduseta, nt Ma kahtlen teie siiruses. Mari oli oma võidusveendunud; f) paaris kivinenud väljendis, nt Kõik läheb vanas vaimus edasi. Seesütleva käände tunnus on s. Seestütlev kääne on sisekohakäänete seas lähtekääne, mille abil väljen¬datakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) lähtekohta, nt Tulin linnast; b) algusaega, nt Ootasin teda hommikust õhtuni; c) lähteseisundit, nt Poiss toibus minestusest üsna ruttu. Seestütleva käände abil saab väljendada veel: d) võrdlusalust, nt Naine oli mehest pikem; e) materjali, nt puust mänguasjad; f) kellest või millest midagi tuleb või saab, nt Sinust saab õpetaja; g) põhjust, nt Sõrmed olid külmast kanged; h) passiivse infiniittarindi tegevussubjekti, nt Mees oli murest murtud; i) lisandit, nt üliõpilasest poeg. Seestütlev vormistab ka paljude verbide rektsioonilist laiendit (sõltuvus¬määrust), mis väljendab:
tatakse pähe suunduvat verevoolu takistavad riietusese - med. Ergutuseks piserdada nägu ja rinda külma veega ja anda nuusutada nuuskpiiritust. Teadvusele tulekul sun-: dida kannatanut sügavalt hingama. Tõusta võib alles pärast täielikku toibumist. Raskemaks juhuks on kannatanu traumaatiline sokk, mis avaldub järsus nõrkuses ja on tingitud närvisüsteemi, südame ja veresoonkonna ning organismi teiste elutäht- sate süsteemide tegevuse langusest. Erinevalt minestusest võib soki puhul teadvus algul säilida. 344 SISUKORD Eessõna i "»^ « t , B , . . / . ' · , , "* -, ,5 1. MOOTORRATASTE EHITUS IDldteatmeid . ( , · v * « . . . , . , . 7 Mootorrataste liigitus (7). Mootorratta üldehitus (9). Mootor . . . . . . . . . . . . , , , 15 Üldteatmeid sisepõlemismootori ehitusest, tööpõhimõttest Ja
nägu; ta tuikus ja kukkus maha: ta oli minestanud. Rahvast puupüsti täidetud kirikus tõusis ilmatu kihin ja kähin. Seda oli sagedasti nähtud, et pruudid ennast altari ees kaua paluda ja meelitada lasksid, enne kui igatsetud «jah» nende suust tuli, aga valju, nii kindlat tõrkumist ei olnud veel keegi kuulnud. See pidi midagi tähendama, seal pidi mõni saladus peidus olema. Oi, sellest sai palju juttu teha! Naisterahvaste ja kirikus oleva arsti hoolel ärkas Agnes mõne minuti pärast minestusest ja tõusis jalule. Ta esimene pilk otsis Gabrieli, aga see oli kadunud. «Viige mind koju, ma olen haige,» sosistas Agnes. «Pai, kulla Agnes, ütle enne jah!» kerjas Ris-biter, kes näost punane ja higine oli. «Isa, päästa mind, vii mind siit ara, muidu ma suren!» ägas Agnes peigmehe eest hirmuga taganedes. 373 Mönnikhusen pani käe tütre keha ümber, mida ta kui haavalehte tundis värisevat, ja ütles kurvalt: «Laps, laps, mis sa teed? Miks sa häbi minu halli pea peale kogud?»
mina, ja teie soovi arvestatakse.» «Kas ma pean siis alatiseks sellesse suurde ja kurba tuppa üksi jääma?» küsis mileedi. «Ühele kohalikule naisele teatati ja ta viibib homsest peale lossis ning ilmub teie seltskonda niipea, kui seda soovite.» «Olen teile väga tänulik, mu härra,» vastas vang alandlikult. Felton kummardas kergelt ja suundus ukse poole. Sel hetkel, kui ohvitser uksest väljus, tuli koridori lord Winter sõduri saatel, kes oli talle teatanud mileedi minestusest. Ta hoidis käes pudelit nuusksoolaga. «Noh, mis on? Mis siin juhtus?» küsis ta pilkavalt, nähes oma vangi jalul ja Feltonit väljumas. «Kas surnu on juba ellu ärganud? Tont võtku, Felton, mu laps, kas sa siis ei näe, et sind peeti algajaks ja sulle mängiti esimene vaatus komöödiast, mille arengut meil kahtlemata on lõbu jälgida.» «Ka mina arvasin seda, milord,» vastas Felton, «kuna aga vang on naine, siis
annaabi.ee 
