Kõrbealadel pidurab porsumist aga kuivus. Murenemise tagajärjel moodustub kivimitest aeglastel kobe kiht nn rabenemismurend, mis on taimedele kinnitus- ja kasvukohaks ning elupaika mikroorganismidele, kes omakorda sekkuvad murenemisprotsessi. Mullatekketegurid Mulla teke sõltub paljudest looduskomponentidest mida nimetatakse mullatekketegurist. Mulla lähtekivim moodustavad erinevad setted (kivimid), mis on mulla mineraalse osa algallikaks. Lähtekivimi mineraloogilisest, keemilisest ja granulomeetrilisest koostisest olenevad suuresti mulla omadused ja areng. Lähtekivimi iseloomust sõltub mulla sügavus, tema veevarud ja -reziim ning õhustatus ja ka toitainevarud. Eestis on mulla lähtekivim küllalt varieeruv (erineva geneesi, granulomeetrilisekoostise, karbonaatide sisalduses jm ), mis põhjustab muldade suure kirjususe. Oluline on nn kahe- või enammkihilise lähtekivimi, kus erineva omadustega kihid lasuvad üksteisel 1-2 meetri
PURDKIVIMID On tekkinud kivimite murenemisproduktide mehhaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. Nad koosnevad keemiliselt säilinud tard-, sette- ja moondekivimite või neid moodustavate mineraalide tükkidest, milles on ülekaal kvartsil. Kuuluvad settekivimite hulka. RÄHKMOREEN Põhja-Eestis valkjashall, tugevasti karbonaatne ja kivine. On valdavalt mulla lähtekivimiks Eestis ja tema mineraloogilisest ning keemilisest koostisest sõltub suurel määral mullatekkeprotsessi suund ja kujunenud muldade omadused. SAVIKILT Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim. Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist. Mõnikord peetakse savikildaks kõiki muda (aleuriit ja savi) kivistumisel tekkinud settekivimeid, kuid sageli on oluliseks ka kildalise tekstuuri olemasolu. Kildalisus eristab sel juhul savikilta mudakivimeist
osas. Välimine mineraalosa koosneb harilikust mineraalidest, mis on iseloomulikud antud kütuse basseini geoloogilistele kivimitele ning sisaldab üldjuhul suuri kivimite tükke. · Enamike kütuste mineraalosa ja tuhasisalduse vahel on kindlad sõltuvused. Tahkete kütuste tuhasisalduse määramine toimub muhvelahjus, mis peab võimaldama ühtlase temperatuuri 850+- 10. Tuha sulamistemperatuur sõltub tuha keemilisest ja mineraloogilisest koostisest. 6. Kütuse lendosised ja koks. · Tahkekütuse kuumutamisel toimub nn kütuse termiline lagunemine , mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid kütuse lendosised. Lendosade hulk sõltub suuresti kütuse vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Seega on suure lendosade sisaldusega puit, turvas aga ka eesti põlevkivi. Lendosade eraldumisel järelejäänud tahke mass on koks, mis koosneb põhiliselt süsinikust. 7. Kütuse kütteväärtus
pidev ja väga pikaajaline protsess. Settekivimitele olulisemaks iseloomulikuks tunnuseks on kihilisus, mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele või rütmilisusele. Teiseks sisaldavad settekivimid mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid fossiile. Fossiilide alusel rakendatakse geoloogilist ajaarvestust. Settekivimite klassifikatsioon ja kirjeldus. Settekivimite klassifitseerimisel võib lähtuda kas tekketingimustest või mineraloogilisest koostisest. Geneetilises klassifikatsioonis eraldatakse kolme rühma: 1. mehhaanilised ehk purdkivimid, 2. keemilised settekivimid 3. orgaanilised settekivimid. Tihti on settekivimite kujunemisel osalenud erinevad protsessid koos. Näiteks savide tekkel toimuvad mehhaaniline kulutamine ja keemiline protsess, lubjakivide moodustumine on seotud ühelt poolt keemilise ühendite väljasadestumisega vesilahustest, teiselt poolt aga mitmesuguste loomorganismide ja taimede elutegevusega.
mullitama (süsihappegaasi eraldumine), on tegemist lubjarikka ehk aluselise mullaga. ,,Keemise" puudumine näitab, et tegu on happelise või neutraalse mullaga. 5) Mulla üldfüüsikalised omadused: tahke faasi tihedus, lasuvustihedus, poorsus ja selle erinevad liigid, eripind ühikud, keskmised suurused lähtuvalt lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest Mulla tahke faasi tihedus on 1 m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides. See näitaja sõltub mulla mineraloogilisest koostisest ning mineraal- ja orgaanilise osa vahekorrast. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Valem on: De=2,67-0,03x Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus
(CH3COONa), tõrjuvad nende soolade katioonid neelavast kompleksist välja kogu seal neeldunud vesiniku ja allumiiniumi. 28. Leeliselisus - mulla leelisisus on tingitud mullalahuses olevatest leelismetallide karbonaatidest ja kolloididele neeldunud ühevalentsetest metallide katioonidest, peamiselt Na ioonidest. 29. tahke faasi tihedus - on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides. Näitaja sõltub mineraloogilisest koostisest ning mineraal - ja orgaanilise osa vahekorrast. 30. lasuvustihedus - on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass megagrammides. Üks põhilisi mullaviljakuse näitajaid 31. poorsus - on mullas olev ebakorrapärase kuju ja suurusega ava või õõs. Mulla tahkete osakeste vahelistest poorides paikneb vesi ja õhk. 32. üldine poorsus - näitab nii struktuuriagregaatidesiseste kui ka -vaheliste pooride summaarset
4) Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim. 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 8 Murendi ja mulla mehhaaniline koostis Mulla massist moodustab ca. 80...90% mineraalosa, seega mulla omadused sõltuvad oluliselt mulla mineraalosa mehaanilisest, keemilisest ja mineraloogilisest koostisest. Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest, mida nimetatakse mehaanilisteks elementideks. Mehaanilised elemendid jaotatakse suurusgruppidesse. Klassifitseerimine on kokkuleppeline ja seetõttu on eri riikides kasutusel mitmeid klassifikatsioone. Lihtsustatud jaotus: · osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi · osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv · osakesed alla 1 mm mulla peenes · osakesed üle 1 mm mulla kores
kõik ookeanivulkaanid esinevad mandritel ja laamade vahevöös purske tagajärjel tekib hiidkraater 6.Pedosfäär Mulla tekke tegurid Mulla teke sõltub paljudest looduskomponentidest mida nimetatakse mullatekketegurist. Mulla lähtekivim moodustavad erinevad setted (kivimid), mis on mulla mineraalse osa algallikaks. Lähtekivimi mineraloogilisest, keemilisest ja granulomeetrilisest koostisest olenevad suuresti mulla omadused ja areng. Lähtekivimi iseloomust sõltub mulla sügavus, tema veevarud ja -reziim ning õhustatus ja ka toitainevarud. Eestis on mulla lähtekivim küllalt varieeruv (erineva geneesi, granulomeetrilisekoostise, karbonaatide sisalduses jm ), mis põhjustab muldade suure kirjususe. Oluline on nn kahe- või enamkihilise lähtekivimi, kus erineva omadustega kihid lasuvad üksteisel 1-2 meetri tüseduses pinnase
Sekundaarsed mineraalid on tekkinud primaarsetest mineraalidest keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Nad sisaldavad enamikku taimedele vajalikke toiteelemente. Mida enam on primaarseid mineraale, seda suuremad on varud sekundaarsete mineraalide moodustamiseks ja mullaviljakuse kasvuks. Kuid kvartsi ülekaaluga mulla viljakus on madal. Mulla keemiline koostis väljendab otseselt mulla viljakust ja taimede toitumistingimusi. Keemiline koostis sõltub mineraloogilisest koostisest (Ca, Mg, K, P, Fe, Al, jne hulk), aga ka orgaanilise aine sisaldusest (C, N, S, P jne hulk). Mida rohkem on sekundaarseid mineraale, seda rikkalikum on mulla keemiline koostis. Kvartsirikastes muldades on ülekaalus räni, paljud väga vajalikud elemendid puuduvad või neid on väga vähe. Mulla mehaaniline koostis ehk lõimis näitab, millise suurusega mineraalosadest on mullamass üles ehitatud. Mehaanilisest koostisest sõltub mulle keemiline (mineraalne)
Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Nihe toimub seal, kus kõige suuremad nihkepinged on saavutanud piirväärtuse. Nihketegevus sõltub peamiselt kahest tegurist: 1.pinnaseosakeste omavahelisest hõõrdumisest; 2.pinnaseosakeste kohesioonist ehk nidususest. Vastupanu, mis takistab seejuures osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks. Nidusus sõltub eelkõige molekulaarjõududest pinnaseosakeste vahel, pinnase mineraloogilisest koostisest, veesisaldusest ja terastikulisest koostisest. Hõõrdumine pinnaseosakeste vahel sõltub osakeste karedusest ja kokkusuruvast jõust. Tasapinnaline nihe Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks
mittekapillaarne poorsus ca 70% Pü-st. Mullaharimise, väetamise (eriti org väet), lupjamise, liblikõieliste kultuuride kasvatamisega ja teiste võtetega, mis parandavad mulla struktuursust, on võimalik muuta kapillaarse ja mittekapillaarse poorsuse vahekorda mullas. 39. Mulla eripind Mulla eripind on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub peamiselt mulla lõimisest, huumuse- ja kolloidide sisaldusest ning vähemal määral ka mulla keemilistest ja mineraloogilisest koostisest ning neeldunud katioonidest. Liivades alla 15...20 m2/g, savides kuni 200 m2/g 40. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne. Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. Omane vaid niiskele mullale. Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes
mustal kilel (muld soojeneb ruttu üles), kasutatakse katteloori kaitseks külmade eest, kasutatakse turbamultsi, põhumultsi. Kaevata kraav, panna põhja põhk ja ammooniumnitraat, katta kilega, veebruaris kasta sooja veega ja katta uuesti kilega ja nüüd panna peale turvast ja selle peale kartulid. MULLA TOITEREZIIM Selle all mõistetakse kõikide omadust k ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toiteainetega. See sõltub mulla keemilisest koostisest, mineraloogilisest koostisest, reziimidest jne. Mulla üldtoitainete sisaldus võib olla vägagi suur, kuid taimede seisukohal on tähtsad mastatavad ehk liikuvad toitained. Taime keemilises koostises on tehtud kindlaks ligikaudu 50 keemilist elementi. Paljusid on ainult väga väikeses kguses. On: 1)makroelemendid- C, H, O, Ca, Mg, K, Fe, F, S, N, neid vajab taim suurtes kogustes. Nende päritolu on erinev- veest, süsihappegaasist, suur osa pärineb mulla mineraalide lagunemisest,
kasvatamisega ja teiste võtetega, mis parandavad mulla struktuursust, on võimalik muuta kapillaarse ja mittekapillaarse poorsuse vahekorda mullas. Nad peavad olema omavahel tasakaalus. 31. Mulla eripind. Mulla eripind (S) on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub peamiselt mulla lõimisest, huumuse- ja kolloidide sisaldusest ning vähemal määral ka mulla keemilistest ja mineraloogilisest koostisest ning neeldunud katioonidest. 32. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne. Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. Omane vaid niiskele mullale. 12 Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele
Nii vähenevad taime kasvuks, arenguks ning maapealsete osade kahjustustest taastumiseks vajalike orgaaniliste ainete (süsivesikute) varud. Juurestiku seisundi halvenemine peegeldub ka taimede maapealsete osade välimuses. Nii näiteks annab tihenemisest märku rohundipuhmaste hõrenemine ning kuivade okste ilmumine puittaimede võradesse. Erinevate pinnaste tihedus varieerub laiades piirides. Põhiliselt oleneb tihedus pinnase mineraloogilisest koostisest ning orgaanilise aine sisaldusest. Mineraalsete osakeste tihedus on 3 3 3 keskmiselt 2650 kg/m ning orgaanilise aine tihedus varieerub 1200 kg/m … 1400 kg/m vahel. Et kasvupinnas sisaldab nii orgaanilist kui mineraalset komponenti, on tema tihedus väiksem kui mineraalosa tihedus ja suurem kui orgaanilise osa tihedus. Nii varieerubki näiteks haritava põllumulla
annaabi.ee 
