Leelised keskkonnad bakteriaalne lagunemine, (Ca, Mg)karbonaatsed mullad 6. CaCO3 sisaldus liiga kõrge (paepealsed mullad) pärsib mikroorganismide tegevust; optimaalne soodustab. 7. Füüsikalise savi sisaldus savimuldades lagunemine aeglasem, parimad tingimused huumuse tekkeks keskmine lõimisega muldades, esinevad paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed tingimused, org ainega tekkis vett, õhku vähem org aine mineralisatsiooniks ei jätku õhku. 8. Mulla bioloogiline aktiivsus lagundajate liigiline koosseis ja arvukus Baktereid on kõige rohkem parasniisketes neutraalsetes muldades. 6. Humifitseerumine s.o huumusainete teke- lihtsamad ühendid sünteesitakse mikroorganismide osavõtul keerukamateks. 95% org ainest on huumus. 7. Mullatekketegurid 1. Bioloogiline faktor taimsed ja loomsed organismid (bakterid, seened, vetikad, kõrgemad taimed, närilised, mutid, ussid, ainuraksed,
Suur 196-360 Väga suur üle 360 Muldade toitainetega varustus · Muldadest 90% anorgaanilist ainet, 10% orgaanilist ainet, erandiks turvas- ja mõned teised mullad, kus võib orgaanilise aine sisaldus olla üle 50% · Mulla mineraalosa on kivimite murenemise saadus · Orgaaniline aine on toitainete ja energiaallikaks paljudele mikroorganismidele · Orgaanilise aine lagunemist nim. mineralisatsiooniks · Huminifikatsioon · Kui mulla huumusesisaldus langeb alla 2.0, hakkab mullaviljakus järsult langema Lämmastik · Nitraatlämmastik- kergesti liikuv ja taimede poolt hästi omastav · Ammoonuimlämmastik- taimede poolt hästi omastav. Huumusesesisaldus ei mõjuta ammoonuimlämmastiku sisaldust mullas Fosfor · Orgaaniliste fosforiühendite osatähtsus moodustab 30-35% fosfori üldsisaldusest
vabastab ruumi uute rakkude jaoks, seega algatab uuenemise. Räni puhastab organismi, vastasel juhul satuvad toksiinid maksa või neerudesse. Luukoes on rikkalik maatriks, mis ümbritseb hõredalt jaotatud rakke. See maatriks koosneb umbes 25% veest, 25% kiududest – peamiselt kollageenist) ja 50% mineraalsooladest (Ca). Kui soolad on ladestunud kollageeni kiududesse maatriksis, toimub kristallisatsioon ja luukude kõvastub; seda protsessi nimetatakse lubjastu- miseks või mineralisatsiooniks. Luu kõvadus on tingitud selle kristalliseerumisest ja nõtkus kollageeni kiudude olemasolust. Viimane annab rohkem paindlikkust, teisisõnu teeb luu vähem rabedaks – nt munakoor või austrikarp ei sisalda neid kiude ning on palju hapramad. Lubjastumine ei saaks toimuda kui puudub kollageeni juuresolu. Erinevad tööd on näidanud vaieldamatult räni rolli kollageeni kiudude sünteesis, kus see on seotud ka C-vitamiiniga.
- kui saab painutada rõngasse aga tekkisid mõrad- liivsavi3 - kui saab rõnga ja mõrasid ei teki on savi. 9. Orgaanilise aine muundumised mullas. · Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi hulga järgi mõõdetakse tavaliselt orgaanilise aine lagunemise kiirust. · Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. · Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. 10. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid. 1. Õhustatusest ehk aeratsioonist a) Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks. Kiire lagunemine. b)Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine
mangaan). Mullaviljakus on mulla aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine Huumuse koostis ja omadused 1,5...2,5% madal spetsiifiline tunnus ja omadus, mille poolest lagunemist mineraalseteks ühenditeks Huumuse omadused: 2,5...3,5% ta erineb viljatust kivimist, mullaviljakus nimetatakse mineralisatsiooniks. · värvus tumepruun kuni keskmine hõlmab lisaks taimede toitainetele ka kõiki Peamised orgaanilise aine lagundajad on must 3,5...5% kõrge teisi mullaomadusi, mis soodustavad või ka bakterid ja seened. · happeline üle 5%
• Orgaanilise aine kuhjumine • Orgaanilise aine sisalduse vähenemine Looduslikel kõlvikutel on orgaanilise aine bilanss kogu mullatekkeprotsessi vältel positiivne. 10. Orgaanilise aine muundumised mullas. Orgaaniline aine võib lõpuks laguneda lihtsateks ühenditeks – H2O. CO2 ja mineraalsoolad. Eralduva süsihappegaasi koguse järgi saab hinnata org. aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine lagundamist mineraalseteks aineteks nim. mineralisatsiooniks. Peamised lagundajad – bakteri, seened. 11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid • Õhustatusest e. aeratsioonist – aeroobne (kiire lagunemine), anaeroobne (aeglane lagunemine) – mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. • Orgaanilise aine koostisest – kõige kiiremini lagunevad vees lahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin (taimse rakukesta koostisosa)
orgaanilise aine ladestumine metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Vatise ja kõdukihi teke. rohumaataimestikuga aladel(rohumaa, põld) ladestub orgaanilne aine peamiselt mulla pindmisse kihti. mullaharimise mõju orgaanika ümberpaigutamisele org aine muundumised mullas mulla pinnale ja mukda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. organiiilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks peamised esmased org aine lagundajad on bakterid ja seened 13. Humifikatsioon. Humifikatsioon-huumuse tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, mis esineb eesti tingimustes, taimejäänuste lagunemise algul vabanevad Ca ja Mg ning lasuvva sademeteveega uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub 14. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele.
positiivne. 10. Orgaanilise aine muundumised mullas. Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi hulga järgi mõõdetakse tavaliselt orgaanilise aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. 11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid. Mitmed tegurid Õhustatusest ehk aeratsioonist Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks. Kiire lagunemine. Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine.
eristada kolm orgaanilise aine bilansi (ladestumine-kadu) taset: 1) Tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus 2) Orgaanilise aine kuhjumine 3) Orgaanilise aine sisalduse vähenemine. 16. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. Mulla orgaanilise aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1. Õhustatusest ehk aeratsioonist: Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid. Kiire lagunemine; Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. 2. Orgaanilise aine koostisest kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. 3
2. Orgaanilise aine kuhjumine 3. Orgaanilise aine sisalduse vähenemine Orgaanilise aine muundumised mullas Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi hulga järgi mõõdetakse tavaliselt orgaanilise aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. Mulla orgaanilise aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1. Õhustatusest ehk aeratsioonist · Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks. Kiire lagunemine. · Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine.
orgaanilise aine kuhjumine orgaanilise aine sisalduse vähenemine 12. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele teguritele Lõpuks võib org.aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO 2, H2O ja mineraalsoolad) Lagunemise kiirust mõõdetakse tavaliselt aralduva süsihappegaasi hulga järgi Org.aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nim. mineralisatsiooniks Peamised org.aine lagundajad on bakterid ja seened Mulla orgaanilise aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1. Õhustatus e. aeratsioon a) Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks; kiire lagunemine. Nt. kompostimine on ka aeroobne protsess b) Anaeroobne lagunemine mitte täielik lagunemine ja mitmesuguste
Seda tähistatakse G või Y g=kasv/toiduvõtt või G/G+R Kogu efektiivsus = (Yg)n Lagunemisprotsess Kaod, mis põhjustab hingamine tuleb alati maha arvestada. Kõik organismid ei kasva võrdselt. Toiduvõrgul on ka teine algus; toiduahel, mis algab detriitsest ainest. Põhirolli lagunemisprotsessi juures mängivad bakterid ja algloomad. Protsessi käigus tekib CO2, lämmastik ja fosfor. Seda nimetatakse siis (re)mineralisatsiooniks. Detriidi seletus: enamus meres elavaid organisme vabastavad lahustunud orgaanilisi aineid. Lagunemisprotsess algab orgaanilisest tahkest ainest. I etapp: konventeeritakse lahustumatu, mittediffundeeruv (tselluloos, proteiinid, rasvad) madala molekulaarkaaluga aineks rakuväliste hüdrolüütiliste ensüümide abil (ka tuntud kui seedeensüümid). II etapp: enamus hulkraksete puhul tungivad ained tänu diffusioonile läbi maoseina
kogu mullatekke vältel positiivne. 10. Orgaanilise aine muundumised mullas. Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi hulga järgi mõõdetakse tavaliselt orgaanilise aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. 11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid. Mitmed tegurid Õhustatusest ehk aeratsioonist Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks. Kiire lagunemine. Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine. Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine
6) Bioloogiline oksdeerumine 7) Sulfaatide estrite biokeemiline (kaudne) mineralisatsioon (sulfataasid) vajalikku energiat ja ssinikku, C-S side lhutakse ja vvel eraldub sulfiidina. Kui on tegemist aktiivselt kasvavate mikroobidega, siis nad kasutavad ra ka vvli ja anorg. vvlihendite kogunemist keskkonda ei toimu. Kaudse mineralisatsiooni korral toimub C-O-S hendite lagundamine rakusiseste vi vliste ensmide vahendusel (protsessi nimetatakse ka ensmaatiliseks mineralisatsiooniks), enamasti vljaspool rakku. Otsene mineralisatsioon on sltuv mikroobide vajadusest ssiniku- ja energiaallika jrele, kaudne mineralisatsioon on sltuv teguritest, mis mjutavad ensmide snteesi, aktiivsust ja kineetikat. Mineralisatsiooni kiirust hinnatakse SO42--S kogunemise jrgi keskkonda. Kui orgaanilise aine C/S suhe 200 vi vhem, siis toimub SO42--S kogunemine mullas. Vvli immobilisatsioon toimub juhul, kui C/S suhe on suurem kui 400/1
Hea õhustatavuse, optimaalse temperatuuri ja niiskusega ning piisava ja aktiivse mullaelustiku olemasolu korral laguneb orgaaniline aine kiirelt ning parandab sellega mulla omadusi. Halva õhustatavuse ja liigniiskuse korral koguneb aga lagunemata orgaanilist ainet suurel hulgal; lagunemata orgaanilist ainet sisaldavad näiteks soomullad ja turbad. Lagunemata orgaanilist ainet ei saa taimed kasutada. Orgaanilise aine lagunemist mineraalühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. Mineralisatsiooni käigus vabanevad süsihappegaas ja vesi ning tekib mitmeid anorgaanilisi soolasid, aga ka keerukama molekulaarse koostisega raskesti lagunevaid aineid. Üheaegselt mineralisatsiooniga toimub ka mullale iseloomuliku aine – huumuse tekkimine ehk humifikatsioon. Orgaanilise aine lagunemist ja tagasitoomist aineringesse võimaldab mullaelustiku (põhiliselt mikroorganismide) tegevus. Teiselt poolt aga soodustab orgaanilise aine rohkus mikroorganismide tegevust
annaabi.ee 
