Areaal e. levila, mis on igal liigil. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioot.tegurid eluslooduse tegurid(tulenevad organ. kooseksisteerimisest):sümbioos,kisklus. Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Biotehnoloogia organismidele omastele protsessidele põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Destruent e. lagundaja lagundab kõigi talle eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet mineraalseks. Elukooslus omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimuselt enamvähem ühtlast ala ökotoopi. Fotoperiotismorganismide reaktsioon ööpäevase valgusja pimedusperioodi muutumisele. Herbivooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne. Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Konsument e
(kus niiskus suurem) 3)bioloogiline murenemine-lihtsate elusorganismide kinnitumine kivimi pinnale , mõju on biokeemiline(ainevahetusprotsessid ja juureeritised)murenemiskoorik-seeosa mis on haaratud mullastikuprotsessides(L-E 3m. P-E 1m) Mullaprotsessid: mineraliseerumine-org ainete lagunemine lihtsamateks aineteks humifitseerumine-huumuse teke,taimsete hja loomsete a inevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks leetumine-org aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks,need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, viljakus langeb leostumine-vees lahustuvatesoolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast Mulla tekketegurid: 1) passiivsed-relieef,lähtekivim,aeg 2)aktiivsed-kliima,organismid,inimtegevus Horisondid: A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont)
kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus.Leostumine-vees lahustuvate soolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast,Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks.Mineralisatsoonil vabaneb energia,laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks komleksühendiks huumuseks.Mullahorisont-mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse,läbimõõdu,tiheduse ja struktuuriga mullakiht.Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks.Voolamine-on püdela vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole
* allergiate põhjustamine * puitu lagundavad (maja- ja metsavamm) Seenhaigused * mükoos * mükotoksikoos Kasutusvõimalused * toiduks * toiduainetetööstuses, erinevate toodete valmistamiseks (hallitusjuustud, pagaritööstus) * ravimite valmistamiseks (antibiootikumid) * elundite siirdamiseks * pesupulbrite koostises * loomasööt 5. Bakterite tähtsus looduses, haigused, ravimine, kasutamine biotehnoloogilistes protsessides Tähtsus looduses * lagundajad muudavad org. aine mineraalseks * lämmastiku sidujad rikastavad mulda lämmastikuga * sümbioos teiste organismidega * algloomadele toiduks üks lüli toiduahelas Haigused (patogeenilised bakterid) * tuberkuloos * salmonelloos * teetanus * katk * botulism (toidu kaudu, neutraalse keskkonnaga konservid) Ravimine * antibiootikumid Kasutamine * toiduainete hapendamine * toiduainete tööstuses piimatööstus
Toodavad endale ise orgaanilist ainet. * Konsumendid (teine troofiline tase). Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. * Destruendid (kolmas troofiline tase) ehk lagundajad. Tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Või siis Abiootilised (tegurid elutaloodusest [õhk, muld, vesi, temperatuur]), biootilised (tegurid elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootilisi tegureid, näited, fotoperiodism. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest, jagunevad kaheks: * Kliimategurid: temperatuur, sademed, päikesekiirgus, tuul. * Elukeskkond: õhk, vesi, muld.
murenemise käigus. Korrosiooni intensiivsuse tingimused: palavus- keemiliste reaktsioonide kiirendamine; niiskus- naatrium, kaalium, kaltsium, keedusool. Mulla teke aluseks on lähtekivimid, nende murenemisel tekivad kivimikihtide vahel toitained. Mullatekkeprotsessid mineraliseerimine: orgaaniliste ainete lagundamine mineraalaineteks; humifitseerumine: huumuse teke biogeemiliste protsesside tagajärjel. Mullatekketegurid: Passiivsed - lähtekivimid: mullatekke mineraalseks aluseks, mis määravad mulla füüsikalise ja keemilise koostise, mulla lõimise ja toitainete sisalduse. Reljeef: maapinna kujunemine; künkal on rikkalikum mullavalik ning seal, kus päike ei paista, on taimestik rikkalikum. Aeg e. vanus: mida vanem, seda toitainevaesem; vastavalt taimestiku struktuurile ja mulla horisontidele sõltuvad toitainetevarud. Aktiivsed Kliima: mõjutab murenemisprotsesse: sademed, temperatuur, tuul (otseselt), loomade abi, taimed (kaudselt)
Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. NT Õunapuuleht ® lehetäi ® seened ® mükoviirused Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. NT Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseen Tavaline toiduahel: 1. tootja - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 2. I astme tarbijad rohusööjad ehk herbivoorid 3. II astme tarbijad kõigesööjad ehk omnivoorid 4. III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks NB!
tootjad. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Konsumendid ehk tarbijad: · Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. I astme tarbijad rohusööjad herbivoorid II astme tarbijad kõigesööjad, omnivoorid III astme tarbijad lihasööjad ehk kiskjad, karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks Lagundajad: Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. 13. Mis on ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. 14. Milliste tegurite mõjul võib ökoloogiline tasakaal muutuda (vabalt valitud näited)? · Konkurentsi suurenemine, · Kliima muutused, (tormid, üleujutused , maavärinad, kõrge-madal temperatuur) · Kiskjate või parasiitide suurem arvukus 15. Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga?
ja veeauru läbilaskvust. Pigmentide esmaseks ülesandeks on värvitava pinna kaunistamine ja katmine ehk värvuse ja kattevõime, samuti värvikile tugevus, UV- kiirgus, kemikaali- ja korrusioonikindluse tagamine. Mõningad pigmendid: Kriit, kips, titaanvalge, kollane ooker, pliipunane, ultramariin, malahhiit, mustad pigmendid. Sideained: Sideaine on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku. Jaguneb mineraalseks ehk ehitussideained (lubi, kips, savi, tsement) ja orgaanilised (bituumen, tõrv,vaik,liim,värnits) Sideained jagunevad: Mineraalsideained: Aine, Mis muudab vee või tainataolise oleku kivi taoliseks. Õhksideaine: Sideaine, mis kivistub ainult õhus ja kaotab oma tugevuse õhuniiskuse käes (lubi, kips, savi) Hüdraulisedsideained: Hüdraulised e. vesisideained on aine, mis kivistub nii õhus kui vees ja ei kaota oma tugevust niiskuse käes (tsement, vesiklaas)
GPS-ülemaailmne asukohamääramise süsteem(Global Positioning System). Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lammastikoksiidide lahustamisel veepiisakestes. Haudmik-jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks huumuseks. Hüdrograaf-jõe vooluhulga ajalise muutumise graafik. Hüdroloogia-teadus veest ja veekogudest ning neis toimuvates protsessidest. Hüdrosfäär-osa Maast, mis on täidetud veega. Igikelts ehk kirsmaa-kestvalt külmunud pindmine maakoore osa. Infiltratsioon-vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. Inversioon-olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise
*Üks füüsikaliste omaduste põhjal kuuluvad keskkonna põhiprintsiipe keskkonnale on ohutum alljärgnevatesse rühmadesse: *Lahustumatud osised jäätmeid mitte toota, kui neid töödelda ja käidelda pärast *Kolloidsed osised *Lahustunud osised nende tekkimist *Üldist jäätmete kogust tuleb vähendada 2. Looduslikult pärit.-lt jag heitvees olevad ained: (tekkeallikad) *Reostusallikad kasvavad kiiresti ja juba *Mineraalseks (liiv, savi) *Orgaaniliseks (taimne ja väikesed kogused mürgiseid jäätmeid, mis vast lub loomne) reostusnormidele, ohust juba keskk ja inimeste tervist C) Heitvee puhastus meetodid: mehaaniline, Lahendus: *Parima võimaliku tehnoloogia BAT tehn. keemiline, bioloogiline puhastus protsesside muutmine *Tootmisprotsessis tek jäätmete
Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. NT: Õunapuuleht -> lehetäi ->seened ->mükoviirused; nt. Männiokkad- männivaksiku vastsed – käguvaablane – kiresvaablane – eosloomad(protistid). Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. NT Kõdunenud lehed -> vihmaussid ->lestad -> bakterid ja mikroseen Tavaline toiduahel: 1. tootja - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 2. I astme tarbijad – rohusööjad ehk herbivoorid 3. II astme tarbijad – kõigesööjad ehk omnivoorid 4. III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks NB!!Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast
AINERINGE BIOSFÄÄRIS Süsiniku ringe C on biofiilne aine, ta on kõikides organismilistes ainetes, olgu need valgud, rasvad või süsivesikud. Süsinik assimileeritakse e. sarnastatakse õhust fotosünteesiga. Taimedes tekib glükoos 6CO2 + 6H2O -> C6H12O6 + 6O2 mis tärklise, kui varuainenda talletatakse mugulates, risoomides ja teistes taimede osades. Taimedest toituvad loomad, kui elusorganismid surevad, siis töötavad laugndajad organismilise aineringi mineraalseks ja CO2 vabaneb õhku tagasi. Ka inimtegevusest vabaneb CO2 ja üha enam põletades fossiilseid kütuseid paisates õhku CO2. ÖKOLOOGILINE TASAKAAL, SEDA MÕJUTAVAD TEGURID JA TAGAJÄRJED Ökosüsteem: mets, järv või kogu biosfäär on isereguleruv tervik. Seal on aine ja energia vahetuse kaudu, seatud nii elusorganismid, kui ka eluta loodus. Nende seoste kaudu kujuneb ökoloogiline tasakaal. See on siis kui ökosüsteem püsib pikkaaega enamvähem muutumatus olekus
Tänava torustikud Magistraaltorustikud Tunnelkollektorid Pumbajaamad Puhastusseadmed Süsteem puhastatud vee juhtimiseks veekogusse B) Heitvee koostis ja omadused 1. Heitvesi sisaldab inimtegevuse jääkprodukte, mis füüsikaliste omaduste põhjal kuuluvad alljärgnevatesse rühmadesse: Lahustumatud osised Kolloidsed osised Lahustunud osised 2. Looduslikult pärit.-lt jag. heitvees olevad ained: Mineraalseks (liiv, savi) Orgaaniliseks (taimne ja loomne) 3. Ühe elaniku poolt ööpäevas eritatav reostuse kogus oleks: BHT 0,055 kg SS 0,080 kg N-TOT 0,012 kg P-TOT 0,002 kg 4. Majandusheitvete keskm. reostuskontsentrats.: BHT 150-350 mg/l SS 150-350 mg/l N-TOT 35-50 mg/l P-TOT 5-10 mg/l C) Heitvee puhastus Heitvete puhastuse meetodid jagatakse kolme klassi: Heitvee mehhaaniline puhastus
Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad. Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. I astme tarbijad - rohusööjad herbivoorid II astme tarbijad - kõigesööjad omnivoorid III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad karnivoorid Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Aineringe- organismide jaoks vajalike ainete tsükliline liikumine elus- ja eluta keskkonna vahel Aineringe moodustavad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Ökoloogiline efektiivsus: Näidisülesanne: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? nisu närilised kullilised Et iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist.
Firma MENDHI AS * Igikivi settemoondekivim. 90 95 % kvartsiiti. Vee imavus alla 0,17 %. Kõvadus 7 Mohsi skaalal. LOODUSKIVIDE TÖÖTLEMINE 1. Murdmine 2. Purustamine 3. Klompimine 4. Tahumine 5. Saagimine 6. Hööveldamine 7. Lihvimine 8. Poleerimine Killustik, tänavakivid, põranda , seinaplaadid, soklikivid, trepiastmed, äärekivid. MINERAALSED SIDEAINED 1. Mineraalseks nim, ainet, mis füüsikaliskeemiliste protsesside tagajärjel muutub vedelast, tainataolisest olekust kivi taoliseks. 2. Orgaanilised seovad oma kleepuvusega KIVISTUMISE ISELOOMU JÄRGI: 1. Õhksideained LUBI, KIPS 2. Hüdraulilised e. vesisideained. LUBI (õhklubi) Toodetakse kaltsiikivimist ( CaCo3) + magnesiit. Tooraine kaevandatakse, purustatakse, kuumutatakse. *LUBJA KUSTUTAMINE (vee lisamisel)
- saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga - I astme tarbijad on rohusööjad - herbivoorid - II astme tarbijad kõigesööjad - omnivoorid - III astme tarbijad lihasööjad ehk kiskjad - karnivoorid Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad(raipesööjad) - imetajad, ussid, linnud, bakterid, seened - bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades neid taas mineraalseks Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela Ühe ökosüsteemi hargevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu Toiduahelate erivormid Nugiahel ehk parasiittoiduahel - iga järgmimne lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil - õnuapuuleht lehetäi seened mükoviirused Laguahel - algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajadest. Lõpeb alata destruendiga.
(5; 7; 21 päeva) nt: BHT7 · Mõõtühik: mg/l Biokeemiline hapnikutarve- hapniku hulk mg-des, mis mikroobidel kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. 1.2 Keemiline hapnikutarvidus: · KHT, CODCr;XK · PHT, CODMn · Mõõtühik mg/l 1.3 Üldsüsinik · TOC 2. Hõljuvaine · HA, SS · Vee filtreerimisel filtrile jäänud aine (jaguneb orgaaniliseks ja mineraalseks) · Mõõtühik mg/l 3. Toitained (biogeensed elemendid) 3.1 Fosfor P Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 3.2Lämmastik N Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 4. Raskmetallid, toksikandid · Hg, Cd, Cu, Zn, Pb · PCB, PCT · Kloororgaanilised ühendid 15 · Fosfororgaanilised ühendid · Nafta produktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus
(5; 7; 21 päeva) nt: BHT7 · Mõõtühik: mg/l Biokeemiline hapnikutarve- hapniku hulk mg-des, mis mikroobidel kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. 1.2 Keemiline hapnikutarvidus: · KHT, CODCr;XK · PHT, CODMn · Mõõtühik mg/l 1.3 Üldsüsinik · TOC 2. Hõljuvaine · HA, SS · Vee filtreerimisel filtrile jäänud aine (jaguneb orgaaniliseks ja mineraalseks) · Mõõtühik mg/l 3. Toitained (biogeensed elemendid) 3.1 Fosfor P Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 3.2Lämmastik N Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 4. Raskmetallid, toksikandid · Hg, Cd, Cu, Zn, Pb · PCB, PCT · Kloororgaanilised ühendid 15 · Fosfororgaanilised ühendid · Nafta produktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus
kasvupinnase erinõudeks on, et ilmastikutingimused ei tohi mõjutada nende veeläbilaskevõimet ega 74 õhustatavust. Teiselt poolt aga peaks selliste pinnaste veesidumisvõime ning neelamisvõime olema küllalt kõrged, kuna tulenevalt madalast niitekõrgusest on spordimurutaimede juurestik pinnalähedane. Spordimurupinnaste mineraalseks põhikomponendiks on liiv (75 … 90% mahust) ning orgaaniliseks komponendiks peaasjalikult turvas. Savisisaldus, nii nagu ka orgaanilise aine sisaldus ei tohiks ületada 2% kaalust. Kuumutuskao sobivaim arvväärtus on spordiväljakumurudel 2,5 … 3,5% ning golfimurudel 2,5 … 2,8%. Sellise tulemuse tagab turba ja mineraalse materjali mahuline suhe ligikaudu 10:90 … 25:75. Spordimurude rajamisel ja majandamisel on probleemiks taimedele vajalike toitainetevarude loomine
annaabi.ee 
