Milleks ümbrikupalk? (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga.

see, mida inimesed ise tahaksid, elu, mis on elamist väärt. Selle teemaga ümbrikupalka maksva tööandja juurde minnes ollakse valiku ees, kas töötada miinimumi eest või otsida omale uus töökoht. Nagu ennegi mainitud, pole uue töökoha leidmine väiksemates linnades ja maapiirkonnas sugugi kerge ülesanne. Tuleb välja, et head valikut polegi ja peab valima mitmest halvast "parima". Tõenäoliselt on selleks ikkagi ümbrikupalk, sest raha on ainuke asi, mis tänapäeva maailmas rattad käima paneb. Suur osa inimestest, kes "musta" palgaga töötavad, on tõesti need, kellel vaja pere üleval pidada ja näevad selles mõningast kergendust oma majanduslikule seisule. Teine osa on aga noored, kellel veel pole piisavalt teadmisi tööjõuturust ja töö otsimisest-leidmisest. Olen kuulnud tuttavate käest mitmeid jutte, kus minnakse suure hurraaga leitud tööle ja lepitakse pakutava ümbrikupalgaga

Mikro- ja makroökonoomika

6

docx

Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga

Essee Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Ümbrikupalk on palk mida makstakse inimestele kes on tööl mitteametlikult. Tuleb eristada kahte mõistet ,,must" palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks. Siiski on ümbrikupalkade osakaal Eestis vähehaaval langenud. Maksuamet pingutab, et ümbrikupalga maksjaid tabada ja sageli on see ka õnnestunud

Majandus

6

docx

Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga

RP14 Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem, millele ei näi lahendust tulevat. „Musta“ palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja „must“ palk päris sama mõiste- esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult „musta“ palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (Annaabi) Aga millest tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu ka kahju? Kahju põhjustatakse ettevõtlusele ja riigile, sest ümbrikupalkade maksmine avaldab

Makroökonoomika

4

pdf

Ümbrikupalgad

Ümbrikupalka saavatel inimestel pole ka tulevik kindlustatud, sest pole palka, mille pealt koguneks pension. Alati on võimalus oma palgast teatud summa kõrvale panna, kuid vaevalt ümbrikupalga saajad seda teevad. Lisaks on ümbrikupalka maksval tööandjal alati oht vahele jääda, mis tõttu peaks maksma trahvi kuni 13 000 eurot. Füüsilise isiku trahv võib ulatuda kuni 1200 euroni. Võttes arvesse kõiki mainitud tegureid ei saa öelda, et ümbrikupalk oleks täielikult halb. Samuti ei saa ka öelda, et ümbrikupalk oleks õige viis töötasu maksmiseks. Nii jääbki igal inimesel üle vaid ise otsustada, kas ümbrikupalga eelised kaaluvad üle võimalikud riskid.

Finantsvahendus

22

doc

Maksuauk

Väga oluline tõus on olnud ka Eestist Soome poole viidavate sigarettide turul. Soomes teatavasti on tubakaaktsiis üks EL kõrgemaid. Salasigarettide päritolumaa on põhiliselt Venemaa, kuid viimastel aastatel on oluliselt suurenenud Valgevenest pärit salakauba maht. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem. Lõppu sellele esialgu veel ei paista, kuna "musta’’ palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, ettevõttel mugav maksta ning töötaja seisab valiku ees, kas ümbrikupalk või töötustaatus. 7 Ümbrikupalga eesmärk on ennekõike ettevõtte kulude vähendamine ja kuna ettevõte luuakse siiski kasumi teenimiseks, ei maksa tööandja töötajale palka sentigi rohkem kui hädavajalik.Kõrge tööpuudus võimaldab aga seadust eiravatel tööandjatel otsida töötajaid, kelle jaoks on esmatähtis saada mis tahes sissetulekut ning keda tööandja seaduserikkumised ei huvita

Maksundus

38

pptx

Tarbimine ja säästmine

Tarbimine ja säästmine  Tarbimine ja säästmine Tarbimine ­ kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Säästmine ­ kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimisele. Sissetulek: 1. Palk 2. Rent 3. Intressid 4. Kasum  Lorenzi kõver - iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. · Punkt D näitab, et vaeseimad 20% elanikkonnast saavad vaid 5,0% kogu rahvatulust · Punkt E iseloomustab alumise 50% elanike osatähtsust rahvatulu jaotumises (19,8%) ·  Planeerimine ja eesmärkide seadmine Raha pole paraku kunagi nii palju, et jätkuks piiramatult kõige jaoks, mida hing ihaldab. Seetõttu tasub oma rahaasju planeerida ja eesmärke seada, et läbimõeldult õigel ajal valikuid teha ning olla valmis ka ootamatusteks. 

Majandus

24

doc

Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 1.Töötasu arvestamine ja kajastamine.................................................................................... 6 1.1.Tulumaks....................................................................................................................... 9 1.2.Töötukindlustus............................................................................................................ 10

Raamatupidamine

5

doc

Sotsiaalpoliitika konspekt

Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majandus

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)