Tuleb hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte üht osa kodanikest teiste vastu. Roomlased Vabadus vastandatud orjusele. Vaba inimene "elab vabalt", ei ole kellegi meelevallas. Orjal, isegi kui teda ei sunnita väga, puudub siiski oma initsiatiiv ning pikaajalised eesmärgid, seega ka väärikus. Vabariigis on kodanikud vooruslikud (patrioodid). Ainuvalitsuse tingimustes kodanikuvoorusel enam kohta pole ning valitseb orjameelsus. Impeeriumist Rooma on militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Siiski ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogiaks tsivilisatsioon, eluviis kord, seaduslikkus, luksus ning õigus on roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Roomlased leidsid, et ka sõda on reguleeritud õigusega. Keskaeg Paulus Armastus sarnane Jumala olemusega ning rõhutab inimsuhteis ligimese armastust. Tagajärjeks indiviidide võrdsustumine läbi Jumala armu vendlus. Augustinus Armastusest
Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin. Õigustatud vaid kaitsesõda. Nimelt on sõda õiglane enesekaitseks või karistuses osaks saanud purustuste puhul. Kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt. Sõda, selleks et olla õige, peab samuti olema sõditud õigel viisil, süütuid karistamiseta. IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia. Militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia: tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus. Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) "Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja"
loomuõiguse rikkujaid Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin inimloomuse põhiinstinktid on enesesäilitamine ja sotsiaalsus rhv õigus peab tagama pikaajalise kasulikkuse lähtuda ei tohi hetkekasust õiguste ja kohustuste korrelatsioon suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas ennetava enesekaitse õigus on piiratud (vaid reaalsete ja vahetute ohtude korral) Impeerium Rooma imperiaalne ideoloogia keisririik militaarriik ideoloogia alustalad: Pax Romana Rooma rahu Tsivilisatsioon Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Rooma õigus Sõda on seadustega reguleeritud Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee 476 LääneRooma langus keisrivõimule pretendeeris IdaRooma/Bütsants 1453 Konstantinoopoli langus, Ottomani impeeriumi valitsus paralleelselt Bütsantsi langusega Vene tsaarid ja "kolmanda Rooma" idee Peeter I imperaator, Vene keisririik
Sõjaõiguse küsimuses balansi leidmine skolastikute ja humanistide vahel: õiguste ja kohustuste suhe, ent suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetava enesekaitse piiratud õigus: vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumisel. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia 6 Rooma oli vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium; militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Ideoloogia alustalad: pax romana, tsivilisatsioon, kord, seaduslikkus, luksus; roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants), mis kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) kolmanda Rooma idee; 15
Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine). Õigustatud vaid kaitsesõda. Nimelt on sõda õiglane enesekaitseks või karistuseks osaks saanud purustuste puhul. Kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt. Sõda, selleks et olla õige, peab samuti olema sõditud õigel viisil, süütuid karistamata. IMPEERIUM 1) Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma keisririik - militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: Tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus. Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. Probleemid: Liiga suur, et koos hoida. 4. saj lõhenemine Ida- ja Lääne-Roomaks. 324 Konstantinoopoli asutamine. Kultuurilised erinevused: Rooma ladina kultuur. Bütsants hellenistlik kultuur.
kasulikkuse, mitte lähtuma hetkeseisust. Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel. Teoloogidelt õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Gentililt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumisel). Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia ladina k."imperium"- kõrgeim sõjaline ja täidesaatev võim Rooma keisririik (printsipaat) militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Corpus iuris civilis) Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani.
Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust. Sõjaõiguse küsimustes leidis Grotius balansi teoloogide ja humanistide vahel. Skolastikutelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Ent Gentili'lt: suveräänidel(valitsejatel) universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetav enesekaitse lubab sõja: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia. Militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: tsivilisatsioon, pax romana. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus. Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Cicero: mõistusliku olendi tunnuseks on õigus. Rooma õiguse süstematiseeris 5. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Codex iuris civilis). Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. 2. Kes päris Rooma keisririigi
Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma impeerium oli mõeldud olema vabariiklik, mitte monarhistlik. See oli ,,Rooma rahva impeerium" - lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus'. Selline ideoloogia oli mudeliks hilisematele võimuvormidele, näiteks USA Kapitooliumile. Tegelikeks valitsejateks olid siiski keisrid. Rooma keisririik (printsipiaat) oli militaarriik, mille kodanikud olid orienteeritud sõjale. Samas ei püsinud riik vaid relvade jõul. Ideoloogia alustaladeks olid ka: · Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus · Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Cicero: mõistusliku olendi tunnuseks on õigus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Corpus iuris civilis)
peame tuvastama õigusrikkuja - vähemalt üks pool ebaõiglane, mis annab teisele poolele õigluse; keegi maailmas peab korrarikkumisi ära hoidma - suveräänidel universaalne karistusõigus. G-le vastu: peame reageerima ainult konkreetsele õigusrikkumisele - vaenlasel peavad olema ettevalmistused ja kavatsused sõjaks. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma keisririik (printsipaat) militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Õigus: inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj pKr Ida- Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Corpus iuris civilis) a. Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani.
3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused Kontekstuaalne meetod (Cambridge'i koolkond) peab uurima lisaks autori väidetele ka tema väite tagamaid. Oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad õigustamisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mille ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma keisririik oli militaarriik ja vabariiklik impeerium, mille kodanikud olid orienteeritud sõjale. Impeerium ei püsinud koos vaid relvade jõul, olid ideoloogilised põhimõtted: · Rooma rahu (pax romana), millega olid seotud tsivilisatsiooni tunnetus ja kindel eluviis: kord, luksus, seaduslikkus. · Õigus oli roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris Justinianus 6.saj Justinianuse koodeksiga. Kõige alus oli õigus, ka sõjas olid oma seadused. 2. Kes päris Rooma keisririigi
meestele Rooma riigi aladel. · Maailmavalitsuse idee. 2. saj. keisri tiitel "dominus totius orbis" Kogu Maailma Valitseja (levinud idee: ka Akkadi kuningad, Mogulid, Hiina keisrid, Euroopa impeeriumid). Seotud valgustuse, tsivilisatsiooniga Rooma ideoloogiad Selleks, et vallutada, peab olema ka ise vooruslik. Lodev riik ei suuda tsivilisatsiooni luua. · Rooma keisririik (printsipaat) militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: · Pax romana (Rooma rahu), tsivilisatsioon, hea elu transportimine üle maailma. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus · Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Corpus iuris civilis) tsiviilõiguse tugi
annaabi.ee 
