50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SephyRox
Õppematerjali autor
Tallinna Polütehnikum Virtuaalmasina loomine VMware Workstation abil ja Ubuntu installeerimine VMware Workstation 9 Ubuntu 12.04 LTS Koostaja: Henri Muldre Juhendaja: Luisa Pani Tallinn 2012 Tere tulemast kasutama kasutusjuhendit, mis õpetab looma eelkõige virtuaalmasinat, kuhu on installeeritud Ubuntu. See juhend selgitab ka kokkuvõtlikkul määral virtuaalmasinatest ning vähesemal määral ka WMware Workstation 9 kasutamist. NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse tegema või mida peab muutma. Pildi ü
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Windows vs MacOS Juhendaja: Helen Nagel Koostaja: Kevin Kadakas LOGITpe17 Tallinn 2019 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 Mis asi on operatsioonisüsteem?...........................................................................................4 Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused........................................................................5 Windows................................................................................................................................. 5 Windows operatsioonisüsteemi tugevused:................................................
kasutajaliides tagab kaasaegse visuaalse töölaua. Operatsioonisüsteem on tõlgitud üle 55 keelde, seal hulgas ka eesti. Viimased versioonid töötavad kõik ka pilveühendusega (Cloud), mis lubab kasutajal oma arvuti sisu pilvega sünkroonida, nii, et igal hetkel pääseks failidele ligi igast Ubuntu'l töötavast arvutist. (Ubuntu 2013) 3. Windows'i ja Linux'i võrdlus Windows ja Linux erinevad esmalt hinnas. Windows on tasuline, Linux tasuta. Miks see nii on, et Linux tasuta on, on seadistanud autoriõigused, mis käsitlevad Linux-tuuma kasutamist. Kui Microsofti arendajad käivad tööl suures ettevõttes, siis enamuste Linux distributsioonide autorid teevad arendustööd omaenese oskuste täiustamiseks ning lihtsalt maailma paremaks muutmiseks. Linuxi riistvaraplatvormi toetus operatsioonisüsteemi installimiseks on kindlasti oluliselt laiem, mis on tingitud tema vabadest litsentsidest teda muuta. Kui arendaja leiab Linux'i
Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid läbi aja Referaat Rees-Roonius Juurmaa Juhendaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Viimase 40 aasta jooksul toimunud operatsioonisüsteemide areng on muutnud inimeste harjumusi ning kommunikatsiooni iseärasusi. Käesoleva sajandi tarbija on ühtäkki leidnud end keset valikute müriaadi. Teadmata ajalugu, mis on tänapäeva operatsioonisüsteemide suure valiku taga, ei tunnustata pahatihti ei mineviku ega tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda..................................................... 3 1. Linuxi kujunemine.......................................
Võrgutarkvara ja selle eripärad Helmen Priske Võrgutarkvara 1. Riistvara: Võrgu võimendamiseks kasutatakse HUBe ja repeatereid. Pistikud, ühendused: RJ-45 pistik (TP-le), BNC-konnektor, BNC T-konnektor, terminaator. Võrgukaardi tüübid: 16-bit, 32-bit VESA, 64- bit kiire PCI. Hinnatumad firmad: Cisco, 3Com, Accton, Cnet, D-Link Draiverid · Draiverid disketil kaasas tavaliselt võrgukaardiga. · DOS'i all tegutsedes vaja tavaliselt laadida paketidraiver (packet driver). · Uuemad operatsioonisüsteemid ( Windows 95, Windows NT 3.51 / 4.0 ) toetavad paljusid võrgukaarte. · Tavalisele 16-bitisele kaartidele võib ka üldjuhul valik NE2000 Compatible sobida, kuid mitte alati. Soovitav alati kasutada kaasasolevat disketti. Konfigureerimine · PCI-tüüpi kaardil tavaliselt automaatne. · Vanematel kaartidel jumper'ite abil konfigureeritav, siis abiks manuaal. Uuemad on tavaliselt tarkvaraliselt
Seetõttu peetakse suurema kasvupotentsiaaliga segmente atraktiivsemaks. 3. Hinnaelastsus segmendid, mis on vähem hinnaelastsed, st. vähem hinnatundlikud on atraktiivsemad. 4. Sisenemisbarjäärid kui on kõrged barjäärid tehnoloogiliselt, siis on sinna turule raske siseneda ning ka kulukas 5. Nõudluse sõltuvus hooajast loomulikult on vähem atraktiivsed segmendid, kus nõudlus on seotud sessoonsusega. 7. Miks erinevad suhteosapooled (pakkujad ja kliendid) võiksid olla huvitatud pikaajalistest suhetest. Ettevõtte on huvitatud pikaajalisest suhtest, sest: · mida rohkem kliente, seda suurem käive (kliendiarvu dünaamika); · turunduskulude kokkuhoid (hoida vanu kliente on odavam, kui köita uusi); · teineteise vajadusi tundma õppides, saab suhte viia automatiseerituseni (teeninduskulude vähenemine);
Google'ilt. Pole halba ilma heata või vastupidi, igatahes saab nii öelda kõikide eespool loetletud OSde kohta (tõsi, Androidi pole me veel käes hoidnud). Kuna IT-maailmas on endiselt Windows tuntuim-levinuim, siis on Windowsi mobiilsel versioonil palju eeliseid näiteks (suhteliselt) probleemivaba ühendumine Windowsis kasutusel olevate (ja väga levinud) formaatide/tarkvaraga ning avatud platvorm kõigile (kolmandatele) tarkvaraloojatele. Ilmselt need ongi põhjused, miks Sony Ericsson otsustas WMi proovida. WMil aga on üks (ja väga suur) puudus nimelt pole see OS loodud puuteekraanil näpuga kasutamiseks. Algselt nn PDAdele (ehk pihuarvuti) mõeldud WMi eluliselt vajalikuks füüsiliseks koostisosaks oli stiilus (stylus) kõik menüüd ja valikud olid (ja on) suhteliselt mikroskoopilised ning PDA kasutusviis oli eelkõige inspireeritud tavalisest, pliiatsi-ja-märkmiku mudelist. Mis on igati
annaabi.ee 
Lisaks on enamus fakte valed ning ebakorrektsed.
Kõik kommentaarid