Nakkushaiguste kt I rühm 1.Eksotoksiin on (endotoksiiiga võrreldes) Spetsiifilisem Toksilisem Toime on sama 2. Nakkushaigused erinevad teistest haigustest selle poolest, et nad on Ohtlikumad Läbipõdemine annab immuunsuse Tekitajateks on peamiselt oportunistlikud mikroobid Haigusnähud tekivad teatud ajavahemiku järel peale kokkupuudet mikroobiga 3. Laboratoorse molekulaarsete meetodiga eelkõige määratakse: Mikroobi värvuvust Mikroobi püsivust keskkonnas Mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust (DNA, RNA) Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5
· Resistentsus mikroobi vastupanuvõime antibiootikumile või muule kemmilisele ainele. 1. Vähe vastupidavad mikroobid nt. leetriviirus 2. Keskmise vastupidavusega elavad nädalaid või kuid (nt. kõhutüüfus, düsenteeria, tuberkuloos ) 3. Väga vastupidavad elavad aastaid, moodustavad eoseid (nt. Siberi katk ) · Spetsiifilisus 1. Iga mikroob kutsub esile temale omase haigestumise. Millise mikroobiga on tegu, on vaja teha : anamnees haiguse eellugu mis saadakse patsienti küsitledes ja mis lihtsustab diagnoosimist; laborotoorne uuring ; määratakse antikehad. 2. Paljud mikroobid paljunevad kindlates kudedes ja elundites ( laborotoorne uuring ) 3. Mikroobid kutsuvad esile kindlate antikehade tekke kujuneb haiguse vastane immuunsus.
sattumist. Organism vastab sellele teatavate biokeemiliste muutustega. Segainfektsioon (-nakkus) mitme erineva tekitaja poolt põhjustatud. Ristnakkus organismis on ühe mikroobiliigi erinevad tüved korraga. Sekundaarne nakkus ühe nakkusehaiguse põdemise ajal saadakse teine lisaks Superinfektsioon ehk ülenakatumine põdemise ajal saadakse sama haigusetekitaja lisaks Reinfektsioon ehk taasnakkus pärast põdemist teistkordne nakatumine sama mikroobiga. Saab tekkida juhul, kui pole välja kujunenud immuunsust või see on kustunud. Retsidiiv ehk taastekkimine haiguse ägenemine paranemisperioodis organimsis säilinud tekitajate toimel. Komplikatsioon ehk tüsistus organismis leiduvate mikroobide toimel tekkiv haiguslik nähtus, mis erineb antud haiguse klassikalistest tunnustest (näiteks gripi tüsistusena tekkinud kopsupõletik). Kliiniliselt väljendunud nakkusi ehk teiste sõnadega nakkushaigusi võib jaotada veel tüüpilisteks
.. jne) Idealiseeritud inimeste kujutamine Kiire efekti saavutamise lubadused Loommudelite hindamise kriteeriumid: Väline sarnasus: kas loomal esinevad sümptomid sarnanevad huvipakkuva haiguse sümptomitega? Näiteks, epilepsia loommudelis peavad loomal esinema epilepsiale sarnased krambid Konstruktiivne väärtus: kas loommudeli tekitamise mehhanism vastab huvipakkuva haiguse tekkemehhanismile inimesel? Näiteks, inimesel haigust tekitava mikroobiga looma nakatamisel peab tal tekkima sarnane nakkushaigus Ennustav väärtus: kas loommudelis on efektiivsed need ravimid, mida tavaliselt kasutatakse inimesel vastava haiguse raviks? Näiteks, depressiooni loommudelis peavad toimima antidepressandid Loommudelite hindamise viisid: Loommudelite õigsust ja võimalikke uusi ravimeid testitakse katseliselt, erinevate meetoditega Käitumiskatsed loomadega : Mälu ja õppimisvõime testimine Ärevuse testimine
tegelikult on (Uiga 2002:22). Haavandtõbi mao või kaksteistsõrmiksoole limaskesta defekt, mis on tekkinud maomahla peptilise toime tagajärjel ja ulatub tunica muscularis mucosaeni (Jaanson 1996:147). 3 1. MAOHAAVANDTÕBI 1.2 Etiopatogenees Olulist osa etendab tekkes Helicobacter Pylori, mis nõrgestab kaitsvaid ja tugevndab agressiivseid faktoreid. Tegemist on G-mikroobiga, mis kandub edasi inimeselt inimesele. Soodustavad teket mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid (MSPP/NSAID). Need haavandid kulgevad sageli sümptomiteta ja põhjustavad sagedamini verejookse. Tekke aluseks on sageli psühhomotoorne stress, mis tingib uitnärvi toonuse tõusu ja seega ka mao sekretsiooni tõusu (HCl, pepsiin) ning mao kiire tühjenemise. Happeline maosisu toimetatakse kiiresti doudeenumi algossa. Haigust on rohkem 0 veregrupiga isikutel. 1.3 Kliiniline pilt:
13. Keskkonnamahutavuse definitsioon Keskonnamahutavus (kandevõime) populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult uuenevad 14. Mis on toiduahel? Energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel 15. Mis on laguahel? Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja lagundajast ja lõpeb mikroobiga, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni 16. Mida näitab ökoloogiline püramiid? Ökoloogiline püramiid (Eltoni püramiid, näitab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi) ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. 17. Kirjelda veeringet 18. Kirjelda lämmastikuringet 19. Kirjelda süsinikuringet 20
Passiivne immuunsus organismi viiakse vaktsineerimise käigus valmis antikehad nt marutaud Immuususe kandjaks on lümfotsüüdid vere valgeliblede hulka kuuluvad rakud · Moodustuvad luuüdis, on paljunemisvõimelised · Üht tüüpi õgirakud on amööbrakud, mis lahustavad viirused ja nikroobid oma tsütoplasmas · Teist tüüpi B-lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis seostuvad antigeeniga (viiruse või mikroobiga) ning nõrgestavad/surmavad selle. Iga haiguskandja jaoks moodustuvad oma antikehad. Kuna viirushaigusi antibiootikumidega ravida ei saa, siis on antikehade moodustumine eriti oluline. · T-lümfotsüüdid on infokandjad, mis hoiatavad organismi haigustekitajate sissetungi korral. HIV kasutab peremeesrakuna just neid, mistõttu organism ei saa hoiatust ja suvaline haigustekitaja võib põhjustada haigestumist ja surma, sest
Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks. Esimene tardsööde keedetud kartuli lõigud! Siis zhelatiin ja siis agar. Bakterite värvimine mikroskoopimisel. Ripptilga meetod mikroskopeerimisel, bakterite pildistamine mikroskoobis. Kochi postulaadid 1 Haigest organismist peab olema võimalik isoleerida mikroob, mida terves loomas pole. 2 Mikroobi tuleb kasvatada puhaskultuuris. 3 Kui tervet organismi antud mikroobiga nakatada, peavad ilmnema sümptomid, mis kaasnevad mikroobiga seotud haigusega. 4 Haigustekitaja peab olema nakatatud organismist uuesti isoleeritav ning identne punktis üks isoleeritud mikroobiga. Kochi postulaadid kehtivad, kui 1 haigusel on ainult üks põhjus 2 üks tekitaja annab tulemuseks ainult ühe haiguse Nimetatud eeldused ei ole aga täidetavad.. 1 kui haiguse tekkel on mitu põhjust 2 kui haiguse tekitaja annab tulemuseks mitu haigust,
M soojuskiirgusena eralduv energia V väljaheide U uriin T töö mida tehakse 26)Immuunsüsteem Kolm kaitseliini • Nahk Mitmekihiline Higi-ja rasunäärmed Bakterid • Limaskestad Õhuke rakukiht ja seda kattev limakiht • Õgirakud haaravad mikroobi endasse ja hävitavad rakus olevate ainetega • Tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid, mis hävitavad mikroobiga nakatunu • Mittespetsiifiline immuunvastus tekitab põletiku • Lümfotsüüdid Kuuluvad valgelibelede hulka Antigeen – organismile võõras molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise Antikeha – immuunsüsteemi valk, mis reageerib teda esile kutsunud antigeeniga Kaasasündinud immuunsus Looteeast alates, mittespetsiifiline immuunvastus Omandatud immuunsus Kujuneb elu jooksul Keskkond Mikroobidega kokkupuude
antibiootikumidele ja seetõttu on kasulik neid antibiootikumidega samaaegselt võtta. Prebiootikumid on ained, mis tõhustavad probiootikute arengut inimese sooltes. NT inuliin (sigur!). Sünbiootikumid on prebiootikumide ja probiootikumide kombineeritud versioon. Kes on gnotobiondid ja mida saab nende abil uurida? Kes on tinglikud patogeenid? Gnotobiondid on organismid, kellel puudub mikrofloora või kelle mikrofloora on teada (neid on nakatatud teatud mikroobiga). Nende abil saab uurida bakterite toimet makroorganismidele. Tinglikud patogeenid om mikroobid, mis tavatingimustes haigusi ei tekita, kuid teatud juhtudel võivad osutudaa ohtlikuks. Olulisimad patogeensed bakterid ja nende poolt põhjustatud haigused. Propionibacterium acnes- akne Malassezia- kõõm Sterptococcus mutans- hambakaaries Helicobacter Pylori- maovähk, maohaavad Salomnella- salmonelloos Clostridium difficile- CDI (kühulahtisus) Bacillus anthracis- siberi katk
Troofiliste tasemete puhul - energia ülekanne iseloomustab produktsiooni energia ja toiduenergia suhe, mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Koosluse produktsioon - biomassi juurdekasv ajaühikus Toiduahel - energia ja aine liikumine tootjate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel Laguahel - toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja lagundajast ja lõpetab mikroobiga, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerimiseni Bioloogiline püramiid - astmeline, troofidega... Ökosüsteem - koosluste ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusorganismide populatsioone ja lisaks nende füüsilist ja keemilist keskkonda. Isereguleeruv arenev tervik. Biosfäär - kõik ökosüsteemid koos Noosfäär - biosfääri arengu kõrgeim aste, kus inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. (V
desintegreerumisel. Eksotoksiine toodavad peamiselt Gram-positiivsed bakterid. Need on põhiliselt antigeensete omadustega väga mürgised valgud, mis muutuvad aktiivseks pärast latentsusperioodi. Siia kuuluvad toksiinid, mida eritavad Clostridium botulinum, Cl. perfringens ja Staphylococcus aureus. Kõige sagedasemateks on (enamasti loomse päritoluga) toidu kaudu mürgistused just viimatimainitud mikroobiga. Sümptomiteks on oksendamine, kõhulahtisus ja -valud. Kõige ohtlikum on aga spooremoodustava anaeroobse bakteri Clostridium botulinum globulaarse valgulise termolabiilse neurotoksiini poolt tekitatav botulism, mis väga paljudel juhtudel lõpeb ohvri surmaga, ellujäänute ravi võib aga kesta kuid. Botulismi toksiin on üldse üks kõige mürgisemaid tuntud aineid, tema LD50 on 0,01 g/kg. Seega on inimese tapmiseks vaja vähem kui 1 g seda toksiini.
Väliste jõudude poolt tingitud bioloogilise massi suremus/massiline ärakanne. Häiringufaktorid: nt tulekahju, torm, üleujutus, massiline parasiitide/herbivooride rünnak, metsaraie jne. Nt: raiesmikust areng küpse metsa suunas. Primaarne suktsessioon: Põhja-Ameerikas liustike alt vabanev kivine maa. Logaritmiline ajatelg. Lepp (alder) elab koos mikroobiga perekonnast frankia, kes suudab siduda lämmastikku. 59 Clements püstitas teooria: Iga keskkonna jaoks on olemas oma suktsessiooni lõppstaadium ehk kliimakooslus, mis on jääv. Kliimakooslus-kliimaomane suktsessioon. Lõppstaadium, mus ei muutu häiringuteta miski. See on monokliimaksi teooria. Eestis on koosluseks peetud kuuse-segametsa, välja arvatud
veekogude põhjasetete loomad Toiduahel · energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundateni, seos teiste organismide ja taimede vahel Troofilised tasemed · tootjad · taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad · röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad Lagundajad Laguahel Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja lagundajast ja lõpeb mikroobiga, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni. Destruendid ehk lagundajad · Bakterid ja seened · Lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks · Need on taas kättesaadavad produtsentidele · Kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine o sood hapnikuvaene, happeline keskkond, lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub
võimelised sihtmärkrakke hävitama. Lisaks sisaldavad NK rakud interferoon gammat, mis on oluline makrofaagide aktiveerimiseks. NK rakkude aktivatsioon on reguleeritud inhibeerivatelt ja aktiveerivatelt retseptoritelt tulenevate signaalide tasakaaluga. Selleks, et NK rakud ei ründaks ”omasid” peavad inhibeerivad signaalid olema ülekaalus. Rakud, mis on stressis ja/või nakatunud viiruse või intratsellulaarse mikroobiga ekspresseerivad rakupinnale erinevaid ligande mida tunnevad ära NK rakkudel olevad aktivatsiooni retseptorid. Üheks selliseks retseptoriks on NKG2D, mis seondab klass I MHC molekuli laadseid proteiine, mida võib leida viirusega nakatunud rakkudest ja kasvajarakkudest. Lisaks retseptoritele reguleerib NK rakkude aktiivsust tsütokiinid, peamiselt makrofaagide poolt toodetud IL-12 ja IL-15. IL-
annaabi.ee 
