looduslik valik. Sellest tuleneb olulusvõitlus-isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad poopulatsioonid elukeskkonnaga.Sünteetiline eovlutsiooniteooria- tänapäevane evolutsiooniteooria,mis sai alguse möödunud sajandil Darwini evolutsiooniõpetuste ja mendeli pärilikkuseõpetuse ühendamisel populatsioonigeneetika kaudu. Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Makrofossiilid-silmaga nähtavad kivistised. Mikrofossiilid-mikroskoobis nähtavad kivistised.Fülogenees-vastava vormi evolutsiooniline põlvnemine.Suhteline vanus- millise organismid eksisteerisid varem millised hiljem. Absoluutne vanus-kivististe tegelik vanus. Feneetiline võrdlus- hõlmab liikide anatoomiat,elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia-võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks. Homoliigline-ehitusplaani poolest sarnased. (NT: loomade jäsemeluud)Mandunud elundid-
· Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid Geoloogilised ajaarvamise peamiseks meetodiks tänapäeval on radioaktiivsete elementide ja
1. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju- Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa
mesoproterosoikumiks ja neoproterosoikumiks Fanerosoikum(450 mln aastat tagasi tänapäev) jaguneb paleosoikumiks(450-250 mln aastat tagasi), mesosoikumiks(250-65 mln aastat tagasi) ja kainosoikumiks(65 mln aastat tagasi tänapäev) 6. Maa areng prekambriumis? Planeet Maa on u 4,5 miljardit aastat vana. Esimesed elu jäljed on leitud 2(3,8) miljardi vanustest kivimitest Ontario järve äärest bakterite ja vetikate mikrofossiilid. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid bakterid ja arhed(koos moodustasid klassikalises süstemaatikas eeltuumsete ehk prokarüootide riigi). Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonid arenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine, mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võmaluse. Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke üsna Proterozoikumi alguses
ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid · Ilmuvad seened · Eooni lõpul eristatakse elustiku alusel ediacara ajastu (600-542 m.a.t.) EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T. · Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) - käsnad - meduusi- ja korallitaolised loomad
· Absoluutne: kivististe tegelik vanus. Kasutatakse radioaktiivseid elemente ja isotoope. · Geokronoloogiline skaala saadakse maailma eri piirkondade kivististe järjestamisel ja nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Skeletimineraalid osalevad keemilistes reaktsioonides soodutavad kivististe teket. Surnud organismide koed asenduvad kaltsiidi, apatiidi, räni või püriidiga. Makro- ja mikrofossiilid: silmaga/mikroskoobis nähtavad kivistised. Võrdlusmeetodid (feneetilised: hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut). · Võrdlev anatoomia jagab organismid ehituse alusel rühmadeks e süstemaatika taksoniteks (perekond, sugukond). Samas taksonis olevad organismid on sarnasemad. Homoloogid: ehituse poolest sarnased organid. Mandunud elundid (vestiigiumid): talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedastel
Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid. Hõlmab ka koduloomi ja viimastel aegadel ka kultuurilist mitmekesisust, kuna sotsiaalne süsteem sõltub ökoloogilisest süsteemist, kus ta eksisteerib. 3. Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni Planeet Maa on u 4,5 miljardit aastat vana. Esimesed elu jäljed on leitud 2(3,8) miljardi vanustest kivimitest – Ontario järve äärest bakterite ja vetikate mikrofossiilid. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid – bakterid ja arhed(koos moodustasid klassikalises süstemaatikas eeltuumsete ehk prokarüootide riigi). Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonid arenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine, mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võmaluse. Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke üsna Proterozoikumi alguses
a.t. Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) · PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st Fütoplanktonis domineerisid akritarhid Ilmuvad seened Eooni lõpul eristatakse elustiku alusel ediacara ajastu (600-542 m.a.t.) · EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T. Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) käsnad
Olid karud, koerad, lambad, kaelkirjakud. Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c)Kvaternaar, Q viimased 2miljonit aastat - kujunes välja inimene. 19. Litostratigraafilised ühikud. Kriteeriumiks on kivim(kihtkond, kihistu, kihistik, kiht). 20. Biostratigraafilised ühikud. Aluseks on tsoon. Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. *Makrofossiilid...nähtavad silmaga *Ihnofossiilid...organismide liikumise jäljed *Mikrofossiilid...nähtavad mikroskoobiga *Kemofossiilid...elutegevuse keemilised jäljed 21. Mõhn. Ehk siis Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm. 22. Alluviaalsed setted. Setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel. 23. Eesti geoloogia. Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus. Esimene korrus on Eestis aluskorraks. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit
b)Neogeen,N, 35,5- 1,75milj.a.t.-loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale.Olid karud,koerad,lambad,kaelkirjakud.Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c)Kvaternaar,Q, viimased 2miljonit aastat-kujunes välja inimene *Litostratigraafilised ühikud Kriteeriumiks on kivim.(kihtkond,kihistu,kihistik,kiht) *Biostratigraafilised ühikud Aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine.* Makrofossiilid ... nähtavad silmaga*Mikrofossiilid ... nähtavad mikroskoobiga*Ihnofossiilid ... organismide liikumise jäljed *Kemofossiilid ... elutegevuse keemilised jäljed *Mõhn Ehk siis Igikelts kui jää taandub,jäävad maha jäänukmäed,millest settib välja settekühm *Alluvhjuiaalsed setted Setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel. *Eesti geoloogia Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus.Esimene korrus on Eestis aluskorraks.See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit
· 3500 milj.a.t tekkisid esimesed stromatoliidid. (Stromatoliit on sinikate (sinivetikad) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis.) · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t orgaanilised molekulid Austraalia kivimites. Proterosoikum. Eooni piirid. Tähtsamad muutused elustikus (eukarüootide ja mitmerakuliste organismide teke). Ediacara ajastu loomastiku iseloomustus. · 2500-542 miljonit aastat tagasi. · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj aastat tagasi. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite. · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid. · Ilmuvad seened. · Ediacara loomastik: pehmekehaliste hulkraksete loomade teke peamiselt käsnad, meduusi- ja korallitaolised loomad, segmendilise ehitusefa loomad, limusetaoline pehmekojaline Kimbrella, lihtsad jälgfossilid. Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia). Paleosoikum.
a. pinnakate. Aluskorra kohta öeldakse, et see on kristalliline. Kivimiteks on graniit, gneiss, kvartsiit. 23. Alluviaalsed setted Setted, mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel. 24. Biostratigraafilised ühikud- aluseks on tsoon (ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine) Tsoonid võivad, aga ei pea kattuma. Võivad esineda pimedates tsoonides (fossiile ei leidu üldse). Tegemist on bioloogilise meetodiga. ● Makrofossiilid-nähtavad silmaga ● Mikrofossiilid-nähtavad mikroskoobiga ● Ihnofossiilid-organismide liikumise jäljed ● Kemofossiilid-elutegevuse keemilised jäljed 25. Mõhn on mandrijää sulavee poolt tekitatud positiivne pinnavorm, mis koosneb peamiselt liivast ja kruusast, harvem veeristest või munakatest. Rühm mõhnasid moodustab mõhnastiku. Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm 26. Litograafilised ühikud
on kõigest 5.73 x 103 aastat. Seetõttu tuleb tihti rakendada hoopis kaudseid meetodeid - määrata all ja ülalolevate kihtide vanus kas muude isotoopide kaudu, või kasutada hästidateeritud Maa magnetvälja ümberlülitumise aegasid jne. Ka kaudsete meetodite arsenal on üpris lai. Põhiline - meetodeid on palju ja ei tohi piirduda vaid ühega (kui vähegi saab). Elu algus See, oma sügavas tähenduses, ei ole fossiilide probleem. Kuid mikrofossiilid on üsna kindlalt nähtavad juba 3.5 GAT, võibolla kogunusti ca 3.8 GAT. Ja sealt tagasi, kaugemasse minevikku, ongi ülepea väga problemaatiline jõuda, sest just nii vanad on vanimad Maa kivimid. Muidugi on siin vaidlejaid, kuid Austraalia 3.465 GAT dateeritud uued leiud (1993) filamentsete mikroobide jälgedest tunduvad usutavad (Schopf). Seega, mikrofossiilid annavad varaseima rakulise elu alguse hiliseima dateeringu. Eukarüootse elu varaseimad mikrofossiilsed tunnused on ca 1
annaabi.ee 
