asutamise spetsiifikast tulenevad lisadokumendid jam is see järel esitatakse Äriregistrisse kande tegemiseks. · AS-I asutamisel tuleb aktsiad enne dokumentide esitamiseks Äriregistrile kanda Eesti väärtpaberite keskregistrisse ja lisada asutamisdokumentidele teatis akstiate registreerimise kohta. · NB! AS-I ei ole võimalik asutada e-äriregistri ettevõtjaportaali vahendusel. · Miinimumkapital peab olema vähemalt ¼ maksimumkapitalist. · AS-I raamatupidamine ont tekkepõhine. · Tulumaks 21% makstakse juhul, kui ettevõtte osanike otsusel otsustati maksta osanikele dividende. 3.4 Täisühing · Täisühingu puhul tuleb lähtuda Äriseadustiku sätetest. · Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku (füüsiline ja/või juriidiline
13. Loetle ostu-müügilepingu tingimusi määratlevaid müügimomente: Vähemalt kolm 1) Ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse 2) ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud summa 3) Müüdud asja kvaliteet peab vastama lepingutingimustele 4) ui omandiõigus läheb ostjale üle enne asja üleandmist, on müüja kohustatud asja alal hoidma kuni üleandmiseni, laskmata sellel halveneda. 14. Milline peab olema aktsiaseltsi miinimumkapital: a) 40000 kr. b) 100000 kr. c) 400000 kr. d) 1000000 kr. 15. Milline on aktsiaseltsi nõukogu liikmete minimaalne arv: a) üks b) kolm c) viis d) seitse 16. Milleks tohib kasutada reservkapitali: a) lao puudujääkide katmiseks b) eelmise aasta kahjumi katmiseks c) töötajate premeerimiseks d) põhivahendite parendamiseks 17. Milline neist ei või olla osaku nimiväärtuseks: a) 200 EEK. b) 450 EEK c) 1000 EEK d) 1500 EEK 18. Firmas koostatav raamatupidamise sise-eeskiri peab kirjeldama:
kus saab otsuse eelnõuga tutvuda. Aktsionäril peab olema selleks võimalus. 1.2 Sissemakse Sissemakse võib olla kas rahaline või mitterahaline. Mitterahalise sissemakse korral otsustab audiitor, kas ese vastab hinnangule või mitte. Sissemakse saab teha ka väärtpaberites. 1.3 Aktsiakapital Aktsionäril võib olla piiramatus koguses aktsiaid. Miinimumkapital on 25 000 eurot. Aktsia väikseim väärtus on 0.10 eurot ning kui väärtus on suurem, peab see olema kümne sendi töiskordne. Aktsiat jagada ei saa. 1 eurone aktsia jääb 1 euroseks aktsiaks. Väljalaskehind pannakse paika. Aktsiakapitali laiendamine toimub aktsiate märkimise teel. Aktsiaomand läheb alati üle pärijale. Aktsiaseltsi puhul pärijat välistada ei saa. Aktsiaid saab pantida, kui põhikirjas ei ole teisiti
kohustuste tekkimiseks, muutumiseks ja lõppemiseks või lõpetamiseks, samuti võib omada äriühinguid või osalust nendes. 1.5. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, osaniku vastutus on piiratud tema osamaksu suurusega. 1.6. Osaühingu majandusaasta on kalendriaasta, majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.7. Osaühing on asutatud määramata tähtajaks. 2. OSAKAPITAL JA RESERVKAPITAL 2.1. Osaühingu miinimumkapital on 2500 (kaks tuhat viissada) eurot ja OÜ maksimumkapital on 10 000 (kümme tuhat) eurot. Osa iga 1 (üks) euro annab ühe hääle. 2.2. Osakapitali võib suurendada või vähendada kooskõlas OÜ osanike otsusega. 2.3. Osakapitali võib suurendada uute osade väljalaskmisesega uute sissemaksete arvel või fondiemissiooni teel. 2.4. Osakapitali suurendamise korral on osanikul väljastavate osade omandamise õigus
AS: min aktsiakapital 25000€ OÜ: min osakapital 2500€, alates 2011 saab ka väiksema summaga alustada 38. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. Äriühingu osade üleandmine või pärandamine on lihtsam kui FIE ettevõtte üleminek. Tegur FIE OÜ Vastutus Piiramatu Piiratud Miinimumkapital Pole piiranguid 2500€, võib alustada sissemakseta Registreerimis- ja Väiksemad reg.kulud, lihtne Suuremad reg.kulud, keerukam tegutsemiskulud raamatupidamine raamatupidamine, raamatupidamise aastaaruanne Asutajaid Üks Üks või rohkem
või dividendina Kas ettevõtlus üks tervik? Jah Samal ajal omanikul võib olla mitu OÜ-d (+FIE) Kasumi reinvesteerimine Tulumaksuvabastus erikonto Tulumaksuvaba abil Vastutus Piiramatu Piiratud Miinimumkapital Pole piiranguid 2500 EUR, võib alustada sissemakseteta Registreerimis- ja Väiksemad registeerimiskulud, Suuremad registeerimiskulud, tegutsemiskulud lihtne raamatupidamine keerukam raamatupidamine, raamatupidamise aastaaruanne
Aktsiaseltside eelised: (autori poolt koostatud) 1. aktsionäridel on piiratud vastutus 2. paremad võimalused suure kapitali kogumiseks 3. aktsiaseltsi eluiga pole seotud tema omanike elueaga nagu näiteks täisühingu ja usaldusühingu puhul. Üksikute aktsionäride surm, lahkumine või maksejõuetus ei mõjuta aktsiaseltsi eksistentsi. 4. Osaühinguga võrreldes suurem miinimumkapital ja minimaalne kohustuslik reservkapital, mis tõstab usaldust äripartnerite silmis. 5. Võimalus kiiresti üle anda omandiõigus, kahjustamata aktsiaseltsi tegevust. Aktsionärid võivad neile kuuluvaid aktsiaid müüa, pärandada, kinkida kellele tahes, ilma et see mõjutaks aktsiaseltsi toimimist. 6. On prestiizikaim äriühing. Suuremad võimalused kogenud ja paremate isikuomadustega juhtide valikuks. Aktsiaseltside puudused: (autori poolt koostatud) 1
(1) Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. § 137 (1) Osaühing / Aktsiaselts 44. Millised on peamised erisused aktsiaseltsi ja osaühingu vahel? AS ja OÜ on piiratud vastutusega äriühingutena olemuselt sarnased, kuid mõeldud erinevat maastaapi äritegevuseks. AS sobib juriidiliseks vormiks keskmise või suurema äritegevuse puhul, OÜ aga eelkõige väiksemamahulise korral. 1.Väiksem miinimumkapital (2500 eurot v. 25 000 eurot) 2.Osade võõrandamisel teiste osanike ostueesõigus (ÄS § 149 lg 2) · Põhikirjas võib vastupidise ette näha (ÄS § 149 lg 3) · AS-idel vastupidi st. põhikirjaga võib ostueesõiguse ette näha. 3.Osanike pädevust saab põhikirjaga laiendada (ÄS § 168 lg 2) · Sellisel juhul vastutavad juhatuse ja nõukogu liikmetega samadel alustel 4.Õigus saada jooksvalt teavet osaühingult ja tutvuda dokumentidega (ÄS § 166 lg 1)
37. Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus. AS : 25 000€ OÜ : 2500€, alates 2011 saab asutada ilma osakapitali sissemakseta, osanikud vastutavad sissemaksmata kapitali ulatuses isiklikult 38. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. TEGUR FIE OÜ Vastutus Piiramatu Piiratud Miinimumkapital Pole piiranguid 2500€, võib alustada sissemakseta Registreerimis- Väiksemad reg.kulud, lihtne Suuremad reg.kulud, ja raamatupidamine keerukam raamatupidamine, tegutsemiskulud raamatupidamise aastaaruanne Asutajaid Üks Üks või rohkem
(ÄS § 135 lg 1). Tunnused: · Juriidiline isik, äriühing, · Korporatiivne struktuur, nõukogu võib olla, ent ei pea · Piiratud varaline vastutus (ÄS § 135 lg 2 ja 3) · Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. · Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. · Kapitaliühing (minimaalne kapitali nõue - 2500 eurot, ÄS § 136) Võrdlus aktsiaseltsiga · Väiksem miinimumkapital (2500 eurot v. 25 000 eurot) · Osade võõrandamisel teiste osanike ostueesõigus (ÄS § 149 lg 2) ... Põhikirjas võib vastupidise ette näha (ÄS § 149 lg 3) ... AS-idel vastupidi st. põhikirjaga võib ostueesõiguse ette näha. · Osanike pädevust saab põhikirjaga laiendada (ÄS § 168 lg 2) ... Sellisel juhul vastutavad juhatuse ja nõukogu liikmetega samadel alustel
Omakapitali (ligviidsus-) test ehk millised seisud ühingus lubatud on ja millised mitte. Ühingu omakapital (passiva kokku) peab olema suurem või võrdne kui pool (st ½) osakapitalist. Omakapitali puhul kohad, kus "-" märk tekkida võib: Kasum Osakapital Passiva kokku peab olema vähemalt pool osakapitalist. Osakapital peab olema vähemalt suurem või võrdne kui seaduses sätestatud miinimumkapital. Kui aga osakapital on liiga väike investeeringud. Kui aga äriplaanis on ette nähtud, et peabki kahjum olema sel perioodil, siis hiljem peaks ikkagi osakapital ületama passiva kokku. Näiteks (vt näide 2), kui osakapital on 10 000 passiva kokku peab olema vähemalt 5 000. Iga sent, mis maha läheb vähendab omakapitali, mis peab olema suurem või võrdne osakapitaliga. Osakapitali suurendamine Osakapitali suurendamine on vajalik, kuna ühing soovib täiendavaid rahalisi
sätestatud osakapitali minimaalne suurus või siin on öeldud, et netovara võrdub aktiva miinus kohustused. Netovara kattub tegelt omakapitaliga. Tekib küsimus, kui suure kahjuga võib ühing töötada. Need näited on: REEGLID 1) omakapital on väiksem kui ½ aktsiakapitalist - absoluutne reegel kehtib kõigile ühingutele ühesugusel määral. 2) netovara ei tohi olla väiksem kui miinimumkapital - seatud sõltuvusse ühingu kapitali suurusest. kuidas need olkorrad tekivad? - aktsiakapital - reservkapital - omakapital miinusmärgiga - kasum/kahjum see on omakapitali põhiskeem. Miinused saavad tekkida omaaktsiate omandamisega või kahjumiga. Omaaktsiate omandamine - § 283 3) aktsia eest tasutakse varast, mis ületab aktsiakapitali, reservkapitali ja ülekurssi. See lõige peaks välistama omakapitali enesesäilitamise kaotamise
eest oma sissemakse ulatuses. Kohe tuleb märkida, et selline sõnastuse erinevus ei tähenda praktilist erinevust. Erinevus tuleneb erinevate riikide kontseptsioonidest aktsiakapitali sissemaksmisel. Esimene sõnastus on kasutusel riikides, kus aktsionärilt nõutakse sissemaksete kohest tasumist (sh Eestis), teine aga seal, kus sissemakse tasumiseks kehtestatakse pikem tähtaeg (reeglina mitte üle kolme aasta). Vastukaaluks piiratud vastutusele on aktsiaseltsile seadusega kehtestatud miinimumkapital. Kogu Mandri-Euroopa aktsiaseltsiõigus on üles ehitatud aktsiakapitalile kui kesksele mõistele. Aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt 400 000 krooni. Selline kapitalinõue jõustus 01.09.1999, enne seda kehtis neli korda madalam nõue. Enne ÄS jõustumist oli minimaalseks aktsiakapitaliks vastavalt aktsaiseltsi põhimäärusele 300 krooni. Aktsiakapitali minimaalsuuruse määramisel Eestis on aluseks võetud Euroopa Liidu nõuded. 2. äriühinguõiguse direktiivi art
likvideeritakse, vara müüakse; kui pole seda piisavalt, siis võlausaldajate nõuetest ei saa enam midagi, sest osanikud ei vastuta. Aktsiaselts Äriseadustiku §221 Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud ärikapital; aktsionärid ei vastuta ASi kohustuste eest; aktsionärid riskivad vaid selle osaga, mis nad ASi paigutavad. AS ja OÜ on olemuslikult sarnased piiratud vastutus, osanikud ja aktsionärid ei vastuta kohustuste eest. ASi miinimumkapital on 400000, AS on suurem ettevõte, rohkem investeerimise koht. On ka viies liik äriühinguid, mille jaoks pole peamiseks seaduseks Äriseadustik Tulundusühistu, mille kohta on eraldi seadus Tulundusühistu seadus (vastu võetud 19. detsember 2001; kehtima hakkas jaanuar 2002). Tulundusühistu seaduses (§3) on põhimõte, et selles mittereguleeritud küsimuses kohaldatakse Äriseadustikku. Tulundusühistu on loodud
vara müüakse; kui pole seda piisavalt, siis võlausaldajate nõuetest ei saa enam midagi, sest osanikud ei vastuta. Aktsiaselts – Äriseadustiku §221 – Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud ärikapital; aktsionärid ei vastuta ASi kohustuste eest; aktsionärid riskivad vaid selle osaga, mis nad ASi paigutavad. AS ja OÜ on olemuslikult sarnased – piiratud vastutus, osanikud ja aktsionärid ei vastuta kohustuste eest. ASi miinimumkapital on 400000, AS on suurem ettevõte, rohkem investeerimise koht. On ka viies liik äriühinguid, mille jaoks pole peamiseks seaduseks Äriseadustik – Tulundusühistu, mille kohta on eraldi seadus – Tulundusühistu seadus (vastu võetud 19. detsember 2001; kehtima hakkas jaanuar 2002). Tulundusühistu seaduses (§3) on põhimõte, et selles mittereguleeritud küsimuses kohaldatakse Äriseadustikku. Tulundusühistu on loodud tema
annaabi.ee 
