Need on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega ja aromaatsed. Ta kasvab kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel. Levila põhjaosas, sealhulgas Eestis, eelistab ta kuivi päikesepaistelisi kohti ega talu varju. Seevastu levila lõunaosas eelistab ta kasvada varjus, sest päike on seal tema jaoks liiga ere. Metsmaasikas talub kerget tulekahju ja taastub pärast põlengut kiiresti. Kuulub katteseemnetaimete hulka. Metsmaasikat kasutatakse ka ravimtaimena. Kasutatakse põhiliselt kuivatatud vilju, harvem õisi. Maasikas on hinnatud lauamari (toorelt söömise mari), aga väga sobiv ka hoidiste, eriti toorhoidiste valmistamiseks. Kompoti valmistamiseks metsmaasikas aga ei sobi, sest seemnistest eralduv fragariamiin muudab kompotivedeliku mõrkjaks. Metsmaasikas lehti söövad meeleldi sõralised, näiteks hirved ja põdrad. Maasikamarju söövad väga mitmesugused elukad alates
maha jäätud lossivaremeid mis olid Moona Liisa arust nii ilusad ja huvitavad aga Justuse arust mitte eriti kuid ega ta ei hakkanud vaidlema . Koduteel juhtus nii mõndagi .Nimelt ühekorra leidis Mona Liisa järsku enda kõrval ühe imearmsa kassipoja ,kes nuttis kui segane.Monal hakkas kiisust nii kahju , et tahtis teda kaasva võtta .Juhan aga ütles : miks asjata vedada koju kaasa võõraid kasse ! Teinekord jälle jäid talle metsmaasikat teepervel silma . Kuid järsku , kuulsid nad tagant haukuvaid koeri , vaatasid taha ja koerad hakaksid nende poole jooksma , koeri oli kokku oma 6 tükki ! Mona ehmus kui segane , hakaks jooksma ja kiljuma , koerad kiiirendasid .Justus ja Juhan võitlesid aga viimase piisani , murdsid koerad maha ning rahustasid Monat . Kui Mona Liisa oli enamvähem rahunenud jätkasid nad enda teekonda . Kui nad koju jõudsid olid nenede vanemad juba väga Rõõmsad et lapsed tagasi tulid
kibuvitsa, harilikku kuslapuud, harilikku viirpuud, harilikku kadakat, ja verevat kontpuud. Lnerannikul, mis on merele rohkem avatud, algab psastik veepiirist kaugemal kui idarannikul. Taimi on kokku leitud vhemalt 101 liiki, sealhulgas krget raikaerikut, pikalehist mailast, harilikku kukeharja, valget mesikat, harilikku kokannust, merikapsast, pldmurakat, krvengest, soolikarohtu, aaskannikest, koirohtu, rannikat, hanijalga, harilikku vilille, kassisaba, metsmaasikat, harilikku palderjani, tuliohakat, hte pdrakanepi liiki ja isegi balti losilma. Veel on kohatud harilikku orasheina, rohulauku, aas-rebasesaba, karerohtu, noollehist maltsa, odalehist maltsa, randmaltsa, liiv-merisinepit, punast hanemaltsa, karvast pajulille, mgi-harakalatva, rand- emajuurt, aaskaerandit, karvast naistepuna, randkressi, hambulist mesikat, emaputke, harilikku kuutverohtu, rand-linnurohtu, harilikku pisrohtu, harilikku soolarohtu, jaapani harjasputke, randastrit ja pldknnakut.
Serveeri näiteks värkete maasikatega, mis veelgi rõhutab maitset. Võib segada piimakokteilidesse või kasutada vürtsikates lihatoitudes. Oluline NB! Suuri pruunikaskollaseid seemneid tuleb enne söömist töödelda. Durianil on kanalisatsioonihais! Füüsal Kirjeldus Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Söödavate marjadega füüsaleid on maailmas päris mitu liiki, mõnda neist nagu maasikafüüsal (vili kaalub kuni 10 g ning meenutab lõhnalt ja maitselt metsmaasikat) ja mehhiko füüsal (vili kaalub 30-80 g, meenutab tomatit), saaks meilgi katmikalal kasvatada. Poodides müüdav peruu füüsal, mis kõikjal subtroopikas ja troopikas on tuntud marjakultuur, on eekõige hea veinimari. Füüsalil on ümmargused kollakasoranzid paberõhukeste tupplehtedega viljad. Viljaliha on pehme ja mahlane ning meenutab veidi küpset karusmarja. Kasutamine · Pese vilju kuuma veega, et paremini eemalduks liimjas aine, millega viljad on kaetud.
ainult naadi, sinilille või kastikuloo kasvukohatüüp. Kastikuloo kkt võib välistada, sest see kasvukohatüüp esineb õhukesel või koreserikkal rähkmullal. Kuna proovitüki mullaks on keskmise sügavusega gleistunud rähkmuld, on kõige tõenäolisem metsatüübirühm proovitükil laanemets või salumets. Keskmise sügavusega gleistunud rähkmuld on tavaliselt rohkem iseloomulik naadi kasvukohaüübile. Proovitüki alustaimestikus esineb ohtralt maikellukest ja sinilille, veidi vähem metsmaasikat, jänesesalatit, metskurereha, külmamailast ja ussilakka, mis on rohkem sinilille kasvukohatüübile iseloomulikud taimed. Põõsarindes esineb lausaliselt põldmurakat, mis eeslistab niiskemaid paepealseid muldasid. Laiguti esineb toomingat, pihlakat, lodjapuud ja magedat sõstart, mis on sinilille ja ka naadi kasvukohatüübile iseloomulikud liigid. 9
väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia- I(II) bon. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leidub ka leselehte, mustikat, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina jne. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel. Mulla lähtekivim karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon.
Salatit kasutatakse garneeringuks ja täiteks ning need on rikkad raualt ja kaltsiumilt. Shiso seemned on ühed seitsmest Jaapani olulisimast vürtsist. 10. Füüsal ingl groundcherry, cape goosberry, goldenberry, ladina Physalis, soome ananaskirsikka Kirjeldus Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Söödavate marjadega füüsaleid on maailmas päris mitu liiki, mõnda neist nagu maasikafüüsal (vili kaalub kuni 10 g ning meenutab lõhnalt ja maitselt metsmaasikat) ja mehhiko füüsal (vili kaalub 30-80 g, meenutab tomatit), saaks meilgi katmikalal kasvatada. Poodides müüdav peruu füüsal, mis kõikjal subtroopikas ja troopikas on tuntud marjakultuur, on eekõige hea veinimari. Füüsalil on ümmargused kollakasoranid paberõhukeste tupplehtedega viljad. Viljaliha on pehme ja mahlane ning meenutab veidi küpset karusmarja. Kasutamine · Pese vilju kuuma veega, et paremini eemalduks liimjas aine, millega viljad on kaetud.
(ligi 50% on jänesekapsa kuusikud); puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud; ka männikud, kõrge boniteediga, reeglina vaid kultuurpuistud; sagedased ka segapuistud; sageli kuuse järelkasv või II rinne. Alusmets- hõre või keskm tihedusega; esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu, näsiniin. Alustaimestik- liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, naiste- ja ohtest sõnajalga jne;samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, samblarinne pidev. Eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis, moodust 10,3% metsadest. Sinilille (sl) kkt Levinud pos pinnavormidel (lainjatel moreentasandikel, voortel). Muld- lähtekivimiks karbonaatne moreen; viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld; kõdukiht väga õhuke või puudub, huumushorisont tüse (15-25cm); mullareaktsioon neutraalne, alumised kihid karbonaatsed. Puistu-
tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Sagedased on ka segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu, näsiniin. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina, naiste- ja ohtest sõnajalga jne. Samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, samblarinne pidev. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu- ja Lõuna - Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel (lainjatel moreentasandikel, voortel). Mulla lähtekivimiks on karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud (Ko) või leetjas (KI) muld. Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest lagunemistingimused on head
alati kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia-I(II) bon. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leidub ka leselehte, mustikat, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina jne. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. 72. Iseloomusta naadi kasvukohatüüpi. Naadi (nd) kasvukohatüüp - asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Lähtekivim karbonaatne. Enamasti gleistunud leetjad või leostunud mullad. Kõdukiht puudub, huumushorisont tüse - 20-35 cm. Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Esinevad nii segapuistud kui kuusikud. Levinud laialehised lehtpuuliigid. Sobib
muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud harilik (L) Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti leesikaloo tüübil (10-30 cm). Esinevad õhukesed või huumuslik (L(k)) leedemuld või sekundaarne jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, paepealsed (K'') või õhukesed kuni keskmise leedemuld (L(s)). koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, tüsedusega rähkmullad (K'' K'''). Tüsedama Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld metstähtheina, naiste- ja ohtest sõnajalga jne. mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. happeline (3,5-5,0). Samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt Puistutest domineerivad männikud II-III bon., samblarinne pidev.
peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia- I(II) bon. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leidub ka leselehte, mustikat, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina jne. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel. Mulla lähtekivim karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon.
annaabi.ee 
