.................................................................... 9 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Metskond on metsa haldusüksus. Metskonnaks nimetatakse ka selle haldusüksuse keskust.Esimesed metskonnad loodi Liivimaal 1827. aastal. 2000. aastal oli Eestis 92 metskonda. Aasta lõpuks vähendati metskondade arvu 74-le. 1. jaanuariks 2002 vähenes metskondade arv 67-le. 1. juulist 2008 otsustas RMK üle minna funktsionaalsele juhtimisstiilile ning kaotada senisel moel tegutsenud metskonnad. Praegu on Eestis 17 metskonda: igas maakonnas üks, Pärnumaal ja Ida-Virumaal kaks. Igas metskonnas töötavad metsaülem, spetsialist ja territoriaalsed metsnikud. Vikipeedia [http://et.wikipedia.org/wiki/Metskond](24.10.2011) Antud teema on Eestis vähe aktuaalne
reguleerida. Raiutud metsade asemele saab istutada uusi puid, kuid need kasvavad aeglaselt. Metsad vajavad hooldamist, millega tegelevad vastavad töölised. Paraku on olukord Eestis murettekitav. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on otsustanud sulgeda suure osa Eesti metskondadest, millega seoses kaotavad sajad inimesed oma töö. Allesjäänud töötajate hulk on aga ilmselgelt liiga väike ning nemad ei jõua endises mahus metsa hooldamisega tegelda. Metskondade arvu vähendamine mõjutab teisigi eluvaldkondi. Pikka aega on otsitud nn. Eesti Nokiat. Eesti Nokia on kogu aeg olemas olnud, seda ei ole tarvis otsida ega leiutada: see on meie mets. Eestit külastavad välismaalased on eelkõige vaimustuses meie põlislaantest, sest oma kodukohas puudub neil sageli võimalus näha loodust ehedal kujul. Tunnen välismaalast, kes oli nõus maksma kopsaka summa raha, et saada kätte kirves ja tunda kasvõi korraks, mis tunne on maha võtta pisike võsa.
62 Saarte Kihelkonna 11 695 63 Saarte Kuressaare 7 559 64 Saarte Kärdla 16 149 65 Saarte Putkaste 10 998 Kokku Err:508 Err:508 Err:508 Metskondade ja regioonide pindalad (ha) 01.02.2006 seisuga ) Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 Keskmiselt Tootliku metsamaa pindala Metskondade Üldpindala tootlikku
Mullastiku kaart koostati Maa-ameti tellimusel vahemikus juuli 1997-märts 2001. Kaardi digitaliseeris OÜ E.O.Map Lõuna ja kaardid koostas OÜ "Agrimento". Kaardi koostamise Maa-Ameti poolseks kureerijaks oli kinnisvara hindamise osakond. Digitaalkaart koostati Eesti Põhikaardi koordinaatsüsteemis (Lambert-EST) ning vormistati aluskaardina kasutatavaile rasterkujul olevaile katastrikaardi lehtedele (mõõtudega 50*50 cm). Kaardi koostamisel olid aluseks omaaegsete suurmajandite ja metskondade mullastiku kaardid. Varem 1: 5000 mõõtkavas koostatud kaardid vähendati ja generaliseeriti 1:10 000 mõõtkavale (http://www.maaamet.ee...). 9 Kaitseväekaart Sõjategevuse planeerimisel ja juhtimisel on topograafiline kaart aga praktiliselt asendamatu abivahend. Kaitsevägi kasutab maismaategevuses põhiliselt spetsiaalseid kaitseväekaarte,
hallõgija, väikekajakas, naerukajakas, mudanepp, väikekoskel, suurkoovitaja, kalakotkas, täpikhuik, vööt-põõsalind ja teder. Kaitseala kuulub Ramsari märgalade, IBA, Natura 2000 linnu- ja looduskaitsealade nimestikku. Emajõe Suursoo looduskaitseala on olulise tähtsusega riigi piiriäärsetel aladel looduslike liikide geneetilise mitmekesisuse säilitamisel. Kaitseala ligikaudne pindala on 22 110 ha, millest eramaad umbes 1000ha, metskondade alla kuulub 15 700 ha. Ülejäänud on riigimaa. Paik kuulub alates 2004. aastast Natura 2000 alusel linnu- ja loodusalaks ning 1997. aastast Ramsari alade ehk rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Kuna tegemist on põlise jahipiirkonnaga, siis on säilitatud võimalus jahiseltsidel oma tegevust seal jätkata (Keskkonnainfo, 2013). Järvselja looduskaitseala Eesti vanimat metsakaitseala laiendati 2006. aastal peaaegu kümme korda. Esmakordselt kaitse alla võeti aga 1924. aastal
tagavara puuliikide kaupa (v.a. valgustusraie) ning soovitav harvendusraiete pindala suurus Uuendamisvõtete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, pindala, kasvukohatüüp, uuendatav puuliik, uuendamise või hooldamise vajadus ning metsakultiveerimise korral ka ja külvi- või istutuskohtade arv Metsamajandamiskava ja metsa majandamise soovitused, riigimetsa majandamiseks koostatakse metsamajandamiskava metskondade või muude majandamisüksuste kaupa. Riigile mittekuuluva metsa omaniku nõustamiseks koostatakse kinnistute kaupa metsa majandamise soovitused.Metsamajandamis kava sisaldab: metsamaa plaani koos metsa kirjeldusega, metsakasutamise eesmärki ja sellest tulenevat metsa jaotust metsakategooriatesse, kaitse- ja tulundusmetsas uuendamist või hooldamist vajavate metsaoasade loetelu ja sellest uuendamise ja hooldamise käigusraiutava puidu maksimaalset kogust,
arenguprogramm. Uus poliitika sätestas vajaduse eraldada metsandussektoris järelevalve- ja haldusfunktsioonid. Poliitika tulemusena kanti tulundustegevused ja teenused üle Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse haldusalasse ning Metsaametile jäeti järelevalvefunktsioon. Lisaks riikliku metsapoliitika heakskiitmisele pandi 4. märtsil 1997 Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskusele ülesandeks metskondade, puukoolide, riigijahimajandite ja koolituskeskuste tegevuse korraldamine. 13. märtsil 1997 ühildati Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse, regionaalosakondade, metskondade, jahialade, metsakoolide ja koolituskeskuste finantsaruandlus ning finantseerimine hakkas toimuma ühtse kontsernikonto baasil. 9. detsembril 1998 võttis Riigikogu vastu uue metsaseaduse, millega määrati riigimetsade haldamise ülesanne Riigimetsa Majandamise Keskusele. 23
Karlsson tutvustas selle organisatsiooni loodud põlismetsaväärtuste leidmise metoodikat. Kampaania "Steget Förre" (eesti k. "samm eespool") käigus inventeeriti Rootsi metsafirmade suuri lageraie lanke ja teavitati üldsust raiete käigus hävivatest väärtustest. Soome WWF'i ja ELF'i koostööprojekti raames inventeeriti 19931996. a. vanu metsi meie riigimetsades. Põhilise töötegid Soome tudengid ja meie vabatahtlikud looduskaitseringkondadest. Kohalike metskondade töötajaid projekti ei kaasatud ja seetõttu jätkus paljudes piirkondades metsamajandamine kinnitatud metsamajandamise kavade järgi. Hilisemad inventuurid näitasid, et mitmed kõrge kaitseväärtusega elupaigad raiuti läbi teadmatusest, mitte puidu saamise huvist (EMKAV andmetel oli 1997. aastaks 60% metsadest läbi raiutud). Igasugune informatsioon võtmetähtsusega liikide esinemisest erastatavates metsades puudus täielikult
d. Eesmärk: Luua vajalik alus maade hindamiseks. Luua Eesti mullastiku geograafiline infosüsteem, mis koosneb 3 osast: i. Digitaalne mullakaart ii. Mullastiku tabelandmebaas iii. Tarkvaraline keskkond, mis võimaldab teha päringuid e. Ajakava: projekt teostati 1997. a. - 2001. a. f. Täielikult Eesti riigi poolt finantseeritud. g. Lähtematerjalideks: i. majandite ja metskondade mullastikukaardid ii. mullastiku väliuurimistööd iii. katastri aluskaart mõõtkavas 1:10000 h. Tootmist korraldab: Maaamet i. Tootjateks on: i. Koostaja OÜ ,,Agrimento" ii. EOMap Lõuna 134. Mis on ortofoto? Mis on ortofotokaart? Mis vahe on ortofotol ja ortofotokaardil? Kirjeldage Eesti ala kohta koostatud ortofotosid. a
püsivaatlusaladel asustatud pesapuude järgi igal aastal ajavahemikul 1. märtsist 20. maini. Lendorava esinemist kontrolliti tegevusjälgede järgi. Seirekohtade valikul lähtutakse lendorava varasematest leiukohtadest, varasematest riikliku seire tulemustest, loodusvaatlejatelt saadud vihjetest lendoravate võimalike leidude kohta, lendoravale sobivate elupaikade varasemate leiukohtade piirkonnas metskondade puistuplaanidest ja metsakorralduse andmetest. Sobivate biotoopide asustuse hindamiseks valitakse lendoravate teadaolevate leiukohtade lähiümbruses asuvad metsaosad. Lisaks sellele valitakse seirealasid ka raiekavadesse planeeritud metsaeraldistel. 2014. aastal läbi viidud seire tulemused: 19 Eesti lendorava populatsiooni seisund on kiirelt halvenev. Seireandmed ja uuringud näitavad
püsivaatlusaladel asustatud pesapuude järgi igal aastal ajavahemikul 1. märtsist 20. maini. Lendorava esinemist kontrolliti tegevusjälgede järgi. Seirekohtade valikul lähtutakse lendorava varasematest leiukohtadest, varasematest riikliku seire tulemustest, loodusvaatlejatelt saadud vihjetest lendoravate võimalike leidude kohta, lendoravale sobivate elupaikade varasemate leiukohtade piirkonnas metskondade puistuplaanidest ja metsakorralduse andmetest. Sobivate biotoopide asustuse hindamiseks valitakse lendoravate teadaolevate leiukohtade lähiümbruses asuvad metsaosad. Lisaks sellele valitakse seirealasid ka raiekavadesse planeeritud metsaeraldistel. 2014. aastal läbi viidud seire tulemused: 19 Eesti lendorava populatsiooni seisund on kiirelt halvenev. Seireandmed ja uuringud näitavad
86. Mis on Eesti mullakaart? Projektsioon L-Est, mõõtkava 1: 10 000, formaat dgn, mapinfo, arcinfo. Kaardi eesmärgiks oli luua vajalik alus maade hindamiseks ning Eesti mullastiku geograafiline infosüsteem, mis koosneb digitaalsest mullakaardist, mullastiku tabelandmetest ning tarkvaralisest keskkonnast, mis võimaldab teha mullastiku andmetest päringuid ja kuvada tulemusi kaardil. Kaardi lähtematerjalideks olid majandite ja metskondade mullastikukaardid+väliuurimistööd+katastri aluskaart 1:10 000, keeruka reljeefiga aladel oli mõõtkava 1:5000. Tootmist korraldab Maa-amet, koostaja OÜ Agrimento, tootja EOMap. Ajakava: projekt teostati 1997. a. - 2001. a. 87. Kas Eestis omab © juriidilist õigust? Põhjendage oma vastust. Keegi ei oma Eestis c juriidilist õigust. C märgi kasutamine Eestis on juriidiliselt ebakorrektne ja eksitav
valmistamisele, tehti ka küttehagu ja kännupuitu. 1920.a. kaeti 88 % suur- ja kesktööstuse küttetarvidusest puiduga (põletati 797 000 m3) ja 1921.a. 71 % (789 000 m 3), millele lisandus vastavalt 7400 ja 35 500 m3 kännupuitu. Ka raudtee töötas 1921.a. 96 % ulatuses puiduküttel, kasutades 376 000 m3 puitu. 1919.a. toimusid raied peamiselt Pärnumaal, suhteliselt palju raiuti ka Saaremaalt. 1920. ja 1921.a. raiuti enam Virumaa metskondade metsadest. Täpsem ülevaade riigimetsades tehtud raietest on olemas alates aastast 1922 selleks ajaks oli loodud tegus riiklik metsandusorganisatsioon, saadud esialgne ülevaade metsadest, kehtestatud raiete tegemise kord ning sisse viidud statistiline arvestus. Peakasutuse suuruse määras ettemääratud pindalaga arvestuslank, mille järgimine polnud aga kohustuslik. Raiete tegeliku mahu määrasid majanduslikud ja poliitilised otsused.
2) metsa seisundi hindamine; 3) metsanduse pikaajaline kavandamine; 4) metsamajandamiskava koostamise jaoks algandmete kogumine. (2) Metsa inventeeritakse katastri või majandamisüksuste kaupa ülepinnalise takseerimisega. § 15. Metsamajandamiskava (1) Riigile mittekuuluva metsa jaoks koostatakse metsamajandamiskava kinnisasjade kaupa või kinnisasjade omanike taotluse alusel ühist piiri omavatest kinnisasjadest koosnevate majandamisüksuste kaupa, riigimetsa jaoks metskondade või muude majandamisüksuste kaupa. (2) Metsamajandamiskava koostamise kohustus ei laiene kinnisasjale, mille metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit. (3) Metsaomanikul on õigus osa võtta metsamajandamiskava koostamisest ning õigus teha kava koostajale omapoolseid ettepanekuid metsamajandamiskava sisu muutmise ja täiendamise kohta. (4) Metsamajandamiskava koostatakse vähemalt iga kümne aasta järel. (5) Metsamajandamiskavas peavad sisalduma vähemalt:
, samblikke kasvab vähesel määral. Raiestikel suureneb kõrreliste osakaal (võnk-kastevars, jäneskastik (Calamagrostis epigeios) ja lamba- aruhein), lisandub ka ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) jt. anemohoorsed liiigid, väheneb h. mustika ja sammalde osatähtsus. Kultiveeritakse Mä istutuse teel kuni 7000 tk ha-le või Mä külvi teel kuni 8000 külvikohta ha-le. Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis, kus moodustab kohati kuni 50 % mõnede metskondade metsamaast, kokku umbes 9% riigimetsadest ja 3,6 % kogu metsamaast. Pohlamännikud on üldiselt väga kvaliteetse puiduga. Jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp (jk - ph) Sellesse kasvukohatüüpi kuuluvad metsad kasvavad väga õhukeselt (L(k)I) kuni õhukeselt (L(k)II) leetunud huumuslikel või sekundaarsetel (Ls) leedemuldadel, lähtekivimiks sidus peenliiv liival või üle 80 cm sügavusel lasuval liivsavi - (harvem saviliiv-) moreenil. Organogeenne horisont õhuke 2....
annaabi.ee 
