METSKITS.................................................................................................................................2 1.Välimus................................................................................................................................ 2 2.Toitumine.............................................................................................................................2 3.Järglaste saamine..................................................................................................................3 3.1 Sigimine.......................................................................................................................... 3 3.2 Areng............................................................................................................................3 4.Sarvekandja ehk isasloom.............................................................................................
METSKITS. Metskits on Eestis arvukalt esinev sõraline .Nii kehaehituse kui ka liikumise ilu poolest graatsilisemaks loomaks. Metskitse keha on sihvakas, jalad peened ja pikad, kael üsna pikk ja sale. Pea kolmnurkse kujuga. Täiskasvanud isendite tüve pikkus on 125 sm, õlakõrgus 75...90 sm , kehakaal 24... 38 kg. Saba on 2...3 sm pikkune ning pole märgatav. Kõrvad on suhtelised suured ja laiad, pikkus kuni 15cm. Isaloomad kannavad sarvi suurema osa aastas. Talvekarvastik on, hallikaspruuni tooniga. Pealiskarvad 5...6cm pikad, jämedad ja murduvad kergesti, sest nad on õhuga täidetud. Õõneskarv aitab säilitada kehasoojust. Peas domineerib halle värvu. Tallede karvkate on esimestel elukuudel kollakaspunane rohkete valgete täppide ja laikudega. Sügisene karvavahetus algab septembris ja lõpeb detsembris kevadine toimub peamiselt mai-juunikuu jooksul. Sarvede mahaajamine algab tavaliselt oktoobris ja kestab n...
Metskits Capreolus capreolus Metskits on Eesti väikseim hirvlane. Seda elegantset ja graatsilist, Euroopas laialt levinud imetajat kohtab sagedamini mosaiiksel maastikul, kus metsatukad ja metsaservad vahelduvad põldude ja heinamaadega. Sellises elupaigas on lihtsam leida vaheldusrikast toitu: erinevaid rohttaimi ning puude ja põõsaste oksi, samuti marju ja seeni. Metskits paneb suurt rõhku toidu kvaliteedile, napsates vaid parimaid palu. Mitte kuigi sotsiaalse loomana elavad metskitsed omaette. Kevadel ja suvel kaitstakse oma kodupiirkonda sinna sattuvate liigikaaslaste eest. Sügisel ja talvel pole metskitsed nii kindlalt oma territooriumiga seotud ning moodustuvad väikesed rühmad, kes üheskoos ringi liikudes toitu otsivad. Sarved on ainult sokkudel ning nende suurus ja kuju näitavad soku elujõudu. Samas ei ole sarveharude arv rangelt seotud looma vanusega. Kõige ilusamad ja haruderohkemad sarved on parimas elujõus tugevatel sokkudel...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Metskits ja metsmaasikas Õpetaja: Liivi Plint Koostaja: Ave Rosenberg Metskits Metskits (Capreolus capreolus) Välimus Kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Karvastik soojematel aastaaegadel punakaspruun, talvel hallikas. Kitse sabaümbrus on aasta läbi valge, mida kutsutakse sabapeegliks. Isasel metskitsel ehk sokul on kaheharulised sarved. ... Kehamõõtmed: Tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm. Kehamass: 24...35 kg. Eluiga: kuni16 a Poegade arv: 1-2 (3) Liigi kohastumused Kaitsevärvus Kehaehitus Sõrad Sokkude sarved Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid Abiootilised tegurid: Sademed, väga lumerohke talve tõttu võivad paljud metskitsed hukkuda, sest nad ei saa toitu kätte ja metskitsede arvukus väheneb. http://w...
Tema looduslik levila hõlmab pea kogu põhjapoolkera. Peale selle on teda viidud veel ka mitmele poole mujale (N: Austraaliasse, Argentiinasse jne.). Eestis on levinud alamliik Euroopa punahirv. Ta on kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel. Punahirv on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Elada eelistavad punahirved rikka alusmetsa ja lagendikega segametsi, milles on lagedaid kohti. Nad on paikse ja reeglina peidulise eluviisiga. Territooriumit märgistavad nad lõhnaga ning sarvede ja sõrgadega kraapides. Isasloomad elavad üksikult, emasloomad moodustavad koos järglastega väikeseid salku
Argentiinasse jne.). Eestis on levinud alamliik Euroopa punahirv. Ta on kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel. Välimus Punahirv ehk cervus elaphus on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem hirvlane ja põdra vahepealne. Ta võib kasvada kuni 230 cm pikaks ja kaaluda 100-150 kg. Suvel on punahirv punakaspruuni värvusega, talvel aga vahetab selle hallikaspruuni kasuka vastu. Noored hirved on valgetäpilised. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Isasloomadel on osa aastast uhked, harulised sarved. Oma parima füüsilise vormi saavutab
Välimus Punahirvedel pole sarved aastaringselt, vaid osa aastast saavad isasloomad uhkeid sarvi kanda. Sarvede pikkus võib ulatuda 91 cm-ni, keskmiselt on aga sarved kuni 71 cm pikad. Sarvede kaal võib ulatuda 3 kg-ni, kuid haruldaselt 1 kg. Sarved ise on väga harulised, kuid pulkjad. Tihti rohkem kui 10 haruga sarved ei ole kurrulised. Punahirv on suuruselt põdrast väiksem ning metskitsest suurem. Ta värvus oleneb aastaajast (suvi/talv). Suvel on punahirve karvkate punakaspruun (roostepruun) ning talvel hallikaspruun (tumepruun). Hirve karvastik on lühike, kuid tihe. Punahirve poegadel on seljal armsad väikesed täpid, mis teevad poja teistest erinevaks. Harva võib juhtuda, et vanad loomad on ka täpilised. "Sabapeegel" kreemikasvalge, ulatub lühikesest sabast kõrgemale ning pole kindlalt mustaga ääristatud nagu tähnik- ja kabehirvel
alustest osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad märtsis või mais. Poegi on 4…12. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahioom. Punahirv - Cervus Metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Elavad segametsades, milles on lagedaid kohti. Nad on paikse ja reeglina peidulise eluviisiga. Territooriumit märgistavad nad lõhnaga ning sarvede ja sõrgadega kraapides. Isasloomad elavad üksikult, emasloomad moodustavad koos järglastega väikeseid salku. Toituvad rohttaimedest ja puude okstest (eriti talvel)
Must-toonekurg on põlislooduse liik. Tema pesa pildistamine nõuab lisaks eriti hoolikale ja ettevaatlikule ettevalmistusele ka asjakohase ametkonna eriluba. Kui kogemata peaksime sattuma inimpelglike lindude pesa juurde, siis on alustuseks kõige targem sealt pilti tegemata ettevaatlikult taanduda. Kui nad ise aga satuvad meile ette pesast kaugel nagu näiteks juuresoleval pildil tulid nad paisjärvele toitu otsima, siis on häirimismuresid vähem ja lubasid pole enam vaja. Metskitsest saab hea võtte 1217 meetri pealtVärvid looduses võivad muutuda sekundi murdosa jooksul. Ilmekaks näiteks on isane kiirgliblikas, kelle tiibade värv sõltub valguse langemise nurgast. Piisab liblikal oma tiibu paar millimeetrit tõsta või langetada, kui pruunikas tiib omandab metalselt sinaka läike. Selliste pisikeste looduse imede vastu on võimatu ükskõikseks jääda! Et aga tabada sääraseid imesid, on hea teada liblikate
Auto sõidab minema ja kõlab plahvatus. Ivo ja tema õemehe vend Kaarli läksid vaatama. Auto oli õhku lastud ning venelased said surma. Kaarli usaldas tagasiteel Ivole saladuse, et tema vend Valdeko on vastasleeris ning peidab ennast Kuusiku küüni taga, sest teda tahetakse tappa. Ivo oli armunud tüdrukusse nimega Tiina ning 5 enne minema sõitmist tahtis talle kinkida joonistuse metskitsest põõsaste vahel. Ta läks öösel seda joonistust Tiinale ära viima, aga avastas, et Tiina oli Kaarliga väga lähedaselt ja intiimselt koos. Ivo pettus ning haus kättemaksu. Taavi meenutab oma pagulusse asumise teekonda. Nad olid paljudes põgenikelaagrites, kuni lõpuks 1945. aastal oli rootsi heaoluühiskonnal õnnestunud peaaegu kõik põgenikud oma õigetesse kohtadesse paigutada ja põgenikelaagrid likvideerida
Sügisel sööb ka metsamarju, seeni, samblaid ja samblikke. Talvel toitub lehtpuude võrsetest, koorest ja pungadest. Eriti meeldivad talle paju, haab, vaarikas, pihlakas jt. Kuusekultuurides teeb suurt kahju süües noorte kuuskede ladvakasvusid. Punahirv on maailmas laialt levinud, Eestis aga väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel siit täiesti puudunud. Tänapäeval on ta sagedasem Eesti läänesaartel ja Lõuna-Eestis. Punahirv on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn "sabapeegel". Elupaigana eelistavad nad rikka alusmetsa ja lagendikega segametsi, milles on lagedaid kohti. Nad on paikse ja reeglina peidulise eluviisiga. Isasloomad elavad üksikult, emasloomad moodustavad koos järglastega väikeseid salku. Hirve toiduks on peamiselt rohttaimed ja puhmad, lehtpuude ning -põõsaste võrsed, eelistab
pea. Sarved on enamasti piiksarved, kuid võivad olla tipust hargnenud. Vanemaks saade muutub pullide kael jämedamaks, moodustub ,,topeltlõug", kaelal kasvavad karvad pikenevad, moodustades laka. Elujõulisel pullil moodustavad kael ja pea ühe terviku, niiet pea läheb üle rinnakuks ilma märgatava jõnksuta. Sarvede areng saavutab oma tipu alles 10.eluaastaks. Levik:. Pea kogu põhjapoolkera Arvukus Eestis: 1300 Toitumine: rohu- ja puhmarinde taimed. Erinevalt põdrast ja metskitsest hangib ta toitu ka mullast, nt kartulipõllul mugulaid välja kraapides. Meelsasti sööb puuvõrseid ja koort, eelistab samuti paju, pihlakat, haaba ja paakspuud. Koorib ka saart ja kuuske. Seevastu männinoorendikke ei kahjusta. Sigimine: jooksuaeg sept ja okt algul. Hirvepullide sarved puhastuvad nahast ning on kasvanud. Tiinus 8 kuud, vasiakid 1-2 sünnivad mai lõpul ja juuni algul. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: Peibutus-, varitsus- ja hiilimisjaht 1-sept-30.sept ning
3. Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra”, ,,Aabits”, ,,Jutupaunik”. 4.Henno Käo ,,Hinge korter” ,,Kui mind üldse olemas ei oleks”. 5.Viive Noor ,,Õnne soovib õnne” ,,Väike JÕULUSOOV”. 6. Heiki Ernits ,,Kaka ja kevad”, ,,Lepatriinude jõulud”, ,,Lotte olümpiaraamat”. R. Rohti, K. Ristikivi, H. Jõgisalu ja J. Rannapi loomalood. 1. Richard Roht „Väikesed rändurid“ (1934) jutukogu,„Noor elulaevnik“ (1934) – orvuksjäänud poisist ja metskitsest, „Vetepojad“ (1934) – ahvena – ja havipoja rännak järvest ookeani ja tagasi „Väleküüs ja Tuhknai“ (1935) – koerast ja inimeste kätte sattunud rebasest,„Võrukael“ (1945) – rebasest, kelle vastu kodu- ja metsloomad ühisrinde moodustavad, „Jutte loomadest“ (1951),lood inimeste ja loomade suhetest, inimeste käitumine ja omadused üle kantud loomadele (antropomorfeerimine), hariv eesmärk 2
b. 500 m kauguselt. c. 700 m kauguselt. 4 Millisele söidukile peab juht andma teed? a. Söidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga. b. Söidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur ilma erilise helisignaalita. c. Söidukile, mis töötab teel ja millel on sisse lülitatud kollane vilkur. 1. Te sõidate mööda maanteed ja näete tee ääres metskitse. Kuidas tuleks tegutseda? Jälgima looma käitumist. Kiirust suurendama, et metskitsest kiiresti mööda jõuda. Kiirust vähendama ja olema valmis pidurdamiseks.Kiirust vähendama ja olema valmis pidurdamiseks. 2. Auto pidurdusteekond оn... juhi reageerimisteekonna ja aeglustusteekonna summa; võrdne aeglustusteekonnaga; piduri rakendumisteekonna ja aeglustusteekonna summa; 3. Peatuda ei tohi... trammiteel või lähemal kui 1 m sellest; raudteeülesõidukohal; sõiduteel piiratud nähtavusega kohas; 5
annaabi.ee 
