väikesed rühmad, kes üheskoos ringi liikudes toitu otsivad. Sarved on ainult sokkudel ning nende suurus ja kuju näitavad soku elujõudu. Samas ei ole sarveharude arv rangelt seotud looma vanusega. Kõige ilusamad ja haruderohkemad sarved on parimas elujõus tugevatel sokkudel. Looma vananedes muutub sarvede kasv ebaühtlasemaks ning sageli väheneb ka harude arv. Sarved vahetuvad igal aastal. Metskitse elu on täis ohte. Ilvesed ja hundid peavad metskitsele jahti. Talled langevad sageli rebase saagiks. Palju metskitsi hukkub heinaniitmise ja viljakoristuse ajal, samuti liikluses. Metskitsede suremus on suur ka lumerohketel talvedel, sest sügavas lumes on peenikeste jalgadega metskitsel raske kiskjate eest põgeneda ning ka toidu leidmine on paksu lumega raskem. Ohu õigeaegseks märkamiseks on vaja head kuulmist ja haistmist. Oma suurte liikuvate kõrvadega püüab metskits kinni pisimagi kahtlase krõbina. Metskitse
Loodusliku ilmega vanades segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja rähnid nagu väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, lõopistrik, kõrvukräts, händkakk, laanerähn ja valgselg-kirjurähn. Looduspargi niitudel ning soistel aladel on elupaiga leidnud nõmmelõoke, rukkirääk, põldpüü, jõgi-ritsiklind, sookurg. Loomastik Loomad Selline maastik on soodne elamiseks metskitsele, rebasele ning halljänesele. Viimasel aastakümnel on täheldatud ka vanades metsades elutseva ilvese ning ojasid, järvi ning vaiksevoolulisi jõgesid asustava kopra arvukuse tõusu. Vetevõrk Looduspargi alal ning lähistelt saab alguse kaks jõge - Väike Emajõgi Pühajärvest ning Elva jõgi Valgjärvest. Looduspargis on 65 järve ( kõrgustikul 130). Järved on enamasti väikesed ning madalad, keskmine sügavus on 5-6 m. Mõnevõrra erandlik on vaid 22 m
Puisniitudel elutsevad loomad kõikidest lähematest ökosüsteemidest, mis muudavad sealse toiduahela vägagi mitmekülgseks............................................................................................................. 4 Selles referaadis teengi ma täpsema kokkuvõtte puisniitude erinevatest külgedest abiootlilised tegurid, biootilised tegurid, toidupüramiid jms. Lisaks keskendun ka natuke lähemalt ühele puisniitude levinud imetajale metskitsele. .......................................................4 Lisaks tänan oma juhendajat Kaisa-Helena Luhta...................................................................4 Kaunist lugemist!..................................................................................................................... 4 ............................................................................................................................................... 4 Üldiseloomustus........................
Lehekesed vajuvad longu ka tärkavad valguse, temperatuuri ja niiskuse muutumise mõjul. Lehed püsivad rohelisena ka lume all. Jänesekapsa õied on valged. Kui talvisel ajal laanemetsa all lumi maapinnalt ära kraabib, ilmuvad välja jänesekapsa taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel. Jänesekapsas säilitab varres varuaineid ja kasvatab endale järgmisel kevadel tänu varuainetele uued lehed. Jänesekapsas on toiduks jänesele, metskitsele ja teistele taimtoidulistele imetajatele metsas. Maapealne vars puudub. Maa all on jänesekapsal peenike ja harunev risoom. Paljuneb enamasti roomava risoomiga. Risoomi alalehed on lihakad ja varuainete rikkad. Pikaraolised õied on valged ja punasesoonelised ning avanevad mais-juunis. Laanik Laanemetsa all leidub alati samblaid. Üks tüüpilisemaid on laanik. Juba nimi laanik ütleb, et see samblaliik kasvab tihti laanemetsas. Samblavaibast välja tõmmatud laanik meenutab
Lehekesed vajuvad longu ka tärkavad valguse, temperatuuri ja niiskuse muutumise mõjul. Lehed püsivad rohelisena ka lume all. Jänesekapsa õied on valged. Kui talvisel ajal laanemetsa all lumi maapinnalt ära kraabib, ilmuvad välja jänesekapsa taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel. Jänesekapsas säilitab varres varuaineid ja kasvatab endale järgmisel kevadel tänu varuainetele uued lehed. Jänesekapsas on toiduks jänesele, metskitsele ja teistele taimtoidulistele imetajatele metsas. Maapealne vars puudub. Maa all on jänesekapsal peenike ja harunev risoom. Paljuneb enamasti roomava risoomiga. Risoomi alalehed on lihakad ja varuainete rikkad. Pikaraolised õied on valged ja punasesoonelised ning avanevad mais-juunis. Laanik Laanemetsa all leidub alati samblaid. Üks tüüpilisemaid on laanik. Juba nimi laanik ütleb, et see samblaliik kasvab tihti laanemetsas. Samblavaibast välja tõmmatud laanik meenutab
Keelatud viisid: lasersihik, öönägemissihik Ulukikahjustused · Metsakahjustustest 20-30% on normaalne (põdra puhul). Põder kärbib lehtpuude võrseid, kuid sellest lugu pole. Suurem mure siis, kui põder hakkab noori mände murdma. Kuusekahjustused teevad tiined emapõdrad. Kui kuuse koor kahjustatud, kipub sisse minema juurepess. · Metsseakahjustus 20-25% · Metskits kuuse latvade kärpimine. Saare või tammevõrsed meeldivad metskitsele väga ja seega võib tõsist ohtu kujutada saare ja tamme istandustele. Haigused · Trihhinelloos levinud kõikide kiskjate juures. Ligikaudu pooled isendid on nakatunud. Tavaliselt on loom nirum, eriti sõraliste puhul. Kõige pealt tleb võtta lihaproov. Selleks 2 meetodid: kompressoorium (liha 2 klaasi vahele ja vastu valgust vaadata) ja seedemeetod (liha seeditakse ära kunstliku maomahlaga, luha seeditakse ära ja parasiitide kapslid jäävad alles).
Jänesekapsa õied on valged. Valminud viljad lõhkevad puudutusel ja seemned paiskuvad laiali. Kui talvisel ajal laanemetsa all lumi maapinnalt ära kraapida, ilmuvad välja jänesekapsa taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel. Jänesekapsas säilitab varres varuaineid ja kasvatab endale järgmisel kevadel tänu varuainetele uued lehed. Jänesekapsas on lemmiktoiduks jänesele, metskitsele ja teistele taimtoidulistele imetajatele metsas. 2.3 Kuuseriisikas Kuuseriisikas on oranzi seenelihaga riisikas, maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. Kuuseriisikal on oranz või heleoranz kübar, mis vananedes muutub keskelt rohekaks. Kübara läbimõõt on 4-14 cm. Riisikas eritab oranzi piimmahla, mis värvub 15-30 minuti jooksul veinpunaseks. Eoslehekesed on hele-või tumeoranzid. Seenejalg on oranzi värvi.
Loodusliku ilmega vanades segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja rähnid nt: väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, lõopistrik, kõrvukräts, händkakk, laanerähn ja valgselg-kirjurähn. Looduspargi niitudud ja soised alad on elupaigaks nt: nõmmelõokestele, rukkirääkidele, põldpüüdele, jõgi-ritsiklindudele ja ka sookurgedele. Suurematest loomadest on siinne mosaiikne maastik elupaigaks metskitsele, rebasele ning halljänesele. Täheldatud on ka vanades metsades elutseva ilveseid ning on märgatav ka kopra arvukuse tõusu. (Fotod: Arne Ader) 11 Hinnang Otepää kõrgustikul asub Otepää looduspark, mis on kasulik nii seal elavatele inimestele kui ka loodusele. Eeskätt on selle looduspargi eesmärkiks säilitada iseloomulik kuppelmaastik, bioloogiline mitmekesisus, kohalik elulaad ja kultuuripärand
Saab teha otsuse, kas lasta või mitte. Hiilimisjaht – kasutatakse põhiliselt sõraliste ja väikekiskjate puhul. Otsijaht – kõnnitakse tavaliselt koos koeraga. Jänesejahti peetakse ainult koos koeraga. Peibutusjaht – ülesanne on meelitada uluk enda juurde või kindlasse kohta. Kasutatakse peibutusparte pardi- ja hanejahil. Matkitakse loomahääli. Eestis peetakse põdrale, metskitsele ja hirvele, veelindudele. On peetud ka huntidele. Urujaht – loomadele, kes urus on – Eestis seotud eelkõige kährikule, kui ka rebasele. Lipujaht – tehtud rebasele ja põhiliselt huntidele. Uluki püüdmine. Uluki hoole Arusaam ulukihoolde olemusest/tähendusest viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud. Ulukid ei vaja “hoolt”. “Ulukihoole” on vajalik inimestele/huvigruppidele. Alustades vanamemmedest, kes parte toidavad.
Kuuskede koorimine on intensiivsem peale hooldusraiet, arvatavasti seepärast, et hõredamas puistus on põdral lihtsam liikuda ja toitu otsida. Võimalik, et ka valgustingimuste muutumine mõjutab puukoore toitainete sisaldust ja maitseomadusi. Arvatavasti ei koori põder puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Metskitsele meeldivad elupaigana puisniidud, metsaservad, soostunud alade, heinamaade ja põldudega vahelduvad väiksemad sega- ja okaspuumetsad, kus leidub tihedat alusmetsa ja järelkasvu. Väldib suure metsamassiive. Metskitsed liiguvad tavaliselt 4-6-pealistes salkades, välja arvatud jooksu- ja poegimisajal. Metskits toitub rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Suvel toitub rohttaimedest, kevadel ja sügisel käib põldudel orast söömas
Söödapõllud rajatakse metsadesse, külapõldudest eemale. Levinud kultuurid on raps, söödakapsas, rukis, kaer, nisu, hernes. Haabade langetamine peaks toimuma novebmrist aprillini ja kokkuleppel maaomanikuga. Puud langetatakse 4-5 kaupa. Soolakute rajamine ulukite suunamiseks üks kindlamaid meetodeid. Sõraliste hoole! Metskits tähendab eeskätt talvist lisasöötmist, mis tähendab heine söödasõime viimist. Kindlasti jääb ainult henasit muidugi metskitsele väheks. Metskitse talvine sööt peaks koosnema 3 komponendist koresööt, mahlakas sööt ja jõusööt. Koresööt on kuivatatud roheline sööt, enamasti hein ja lehisvihad. Hein peab olema kvaliteetne nt lutsern, ristik. Mahlakas sööt on nt söödakapsas ja peet (peenestatud). Sobib ka kartul, maapirn, õunad, kuid neid võiks heintega segada, et vältida külmumist. Jõusööt on tavaliselt teravili. Parim on kaer. Kõlbavad ka tammetõrud, eriti purustatult.
Kui emasloom viljastatakse aktiivsel laktatsiooni perioodil, siis eelnevate 24 järglaste imemine stimuleerib embrüote suundumist diapausi (esineb närilistel, putuktoidulistel ja kukkurloomadel) Obligatoorne diapaus - põhjustatud keskkonna tingimustest. Embrüod suunatakse diapausi, et nad sünniksid perioodil, mis on sünnijärgseks kasvamiseks sobilik (iseloomulik armadillidele, loivalistele, paljudele kärplastele ja karulastele ning metskitsele) 50. Identsed kaksikud Ühemunakaksikud pärinevad ühest embrüost, lootekestade järgi saab öelda, millal embrüo on kahestunud Kolmandikul on kaks koorioni ja kaks amnion-> koorion moodustub 5.päevaks ehk lahknemine peab enne toimuma Ülejäänutel on 1 koorion ja 2 amnioni -> lahknemine 5. ja 9. päeva vahel Väga vähesed arenevad ühes amnionis ehk 1 amnion ja 1 koorion lahknemine pärast 9
annaabi.ee 
