Püsilillena kaunistavad meie aedu idamagunad (P. orientale), mis õitsevad juuni algusest juuli alguseni. Siberi magunad (P. nudicaule) on õies juunist septembrini. Püsilillepeenardel võib näha ka üheõielist magunat (P. monanthum), harvem kattelehist magunat (P. bracteatum) ja teisi liike. Põllu umbrohuna on Eestis metsikult kasvavad punased moonid (liiv-, põld- ja kukemagun, levinud nii Euroopas kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Kukemagun polegi meil tegelikult looduslik. Metsistunult ja aetades kasvab siin ka peamiselt liivmagun (P. argemone) ja põldmagun (P. dubium). Aedades, parkides ning prahipaikadel võib leida metsistunud kuke- ja unimagunaid. Iseloomustus: üheaastane rohttaim. Vars lihtne või ka oksine, püstine. Lehed piklikmunajad, sinakasrohelised, paljad, serv täkiline või korrapäratult saagjas. Õied korrapärased nelja kroonlehega, kroonlehed alusel tumeda laiguga, õieraag pikk. Õite värvus punakas, violetjas või valge. Vili kupar
Teekummel Lisett Kööts Anna-Nicole Keel 8.B , Võru Kesklinna Kool Foto taimest Iseloomulikud tunnused Iseloomulik ja tugev lõhn Kõrgus 10-30 (50) cm Kollased putkõied Valged õied Õisiku serval 10-15 keelõit Mitmekesine ravitoime Kus kasvab? Kultuurpõldudel Metsistunult prahipaikadel Teeservadel Elamute ümbruses Umbrohuna aedades Millisesse rühma kuulub? Kuulub õistaimede rühma Rahvameditsiin Maailma tuntumaid ravimtaimi Sisaldab C vitamiini Tugeva põletikuvastase toimega Vähendab ülitundlikkust Ravib köha Leevendab seedeteede ja hingamisteede põletikke Ravib maohaavandeid Aitab hambavalu ja igemepõletiku korral Koostisosa ravisalvidele, palsamitele ja sampoonidele Tänapäeva kasutus Kasutatakse ka tänapäeval
jäigad. Varred vaid ülaosas üksikute karvadega, suuremas osas karvutud. · Õitseb juuli-september · Kasvab niitudel, metsaservadel. Harilik päevalill Helianthus annuus · Perekond päevalill · 100-250 cm · Lehed lõhestumata, rootsulised 20 cm laiad, karedad. Putkõied pruunid, keelõied kuldkollased.Õisikud kuni 30 cm läbimõõduga. · Õitseb august-september · Kasvab põldudel kultuurina , aedades ilutaimena; metsistunult prahipaikadel, elamute läheduses Valge karikakar Anthemis arvensis · Perekond karikakar · 10-40cm · Varred on tõusvad või lamavad. Lehed on lõhestunud peenteks hõlmadeks · Õitseb juuni-september · Kasvab põldudel umbrohuna, põlluservadel, jäätmaal. Vähemlevinud kui kollane Kollane karikakar - tincroria · Perekond karikakar · 10-50 cm · Kasvab väikeste kogumikena. Varred pisut tõusvad, jäigad ja lehed on karvased.
9. PIPARMÜNT • Lad. Mentha x piperita L. Botaaniline iseloomustus ● 30...70 cm kõrgune. ● Roomava risoomiga, maapealsete võsunditega. ● Vars püstine, peaaegu paljas. ● Lehed süstjad või piklikud, pikarootsulised, paljad, teravalt saagja servaga. ● Õisik on tihe, õied roosad või lillakad. ● Looduslikult ei kasva, vahel aedades metsistunult. Kasvatamine ● Eelistab toitaineterikast, kerget ja niisket mulda. ● Talub ka soomulda (pH 5,5...7,5). ● Sobib kasvatamiseks poolvarjus. ● Külmadel talvedel võib hävida (võimalusel katta kuuseokstega). ● Paljundatakse risoomi tükikestega või ka ladvapistikutega (kevadel). ● Istutatakse vahekaugusega 50 x 20 cm. ● Õitseb juulist septembrini. Saak ● Saaki koristatakse õitsemise algul. ● Taimed lõigatakse 5...7 cm kõrguselt.
Tulbid Tulp (Tulipa) on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki. Tulpe on pea kõikides värvitoonides ja neid on aias lihtne kasvatada. Eesti parkides kasvab metsistunult ehk naturaliseerunult kollaseõieline metstulp (T. Sylvestris). Stoolonite tõttu võib muutuda raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mistõttu sobib suurepäraselt loodusparkidesse. Aiailutaimena ja lõikelilleks kasvatatakse aedtulpi (T. Gesnerana) rohkeid sorte, neid on aretatud u. 10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis,
tammed, pärnad, vahtrad, kased. Nende seas on ka hõberemmelgat, sangleppa ja jalakat. Leidub üksikuid pajusid, toomingaid, pihlakaid, iidseid lehiseid, gruppidena nulge ja elupuid. Lossi ees seisabki kaks gruppi paljudest tüvedest koosnevaid elupuid. Põlised puud toonitavad sobivalt punastest tellistest hoonete ansamblit ja gootipärast vertikalismi. Põõsastest kasvab lossipargis sarapuu, harilik sirel ja harilik ebajasmiin, suur läätspuu ja tähk- toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber. Omapärased on suured sahhalini kirburohu ( Polygonum sachalinense) puhmad. Peahoonest lõunas asuva tiigi läheduses kasvab suur mandzuuria pähklipuu ( Juglans mandshurica), samas ka üks suurelehine pärn ( Tilia platyphyllos). Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis Sangaste lossipark
kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel Läiklehine mahoonia (Mahonia. aquifolium) on kuni 1 m kõrgune, tihedalt haraline, igihaljas, Põhja-Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. Hübridiseerub terve rea kukerpuu liikidega, andes perekondadevahelisi hübriide – vt. X Mahoberberis. Võrsed kollakaspruunid, paljad, pungad 4…8 mm pikad. Lehed 5-9 (11) lehekesega kuni 20 cm pikkused paaritusulgjad liitlehed, lehekesed piklikmunajad, leheroots 1…6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õisikud 30…60 õielised, võrsete tipus asuvate 3…8 cm pikkuste
1500-2000 liiki, kogu maailmas Palju ilutaimi Sugukond laugulised – Alliaceae Sibulatega rohttaimed Lehed rööproodsed, kodarikuna või vahelduvalt Õied ühe või kahe paberja kandelehega, ülemise või alumise sigimikuga Õiekate kolmetine, lahk- või liitlehine *P 3+3 A3 G3 Vili mustade seemnetega kupar või muud värvi seemnetega mari Õied pika varre otsas õisikus Esinevad sigisibulad 1500 liiki, suurim perekond lauk (Allium) Eestis looduslikult perekond lauk, kultuuris ja metsistunult nartsiss, lumikelluke, märtsikelluke Sugukond asparilised - Asparagaceae s.l. APG III järgi kuuluvad sellesse sugukonda varem iseseisvad sugukonnad Asparagaceae s.s Agavaceae Convallariacea Hyacinthaceae Ruscaceae Laias mahus (s.l.) sugukond väikesed rohttaimed kuni suured puud Piklik õisik, kas kobar või tähk või pööris Eestis maikelluke, leseleht, kuutõverohi naturaliseerunult aspar, silla, kobarhüatsint, linnupiim jt
2.7 Sõstar (Ribus) 12 Sõstar on ühe- või kahekojaliste heitlehiste või igihaljaste lehtpõõsaste perekond sõstraliste (Grossulariaceae) üheperekonnalisest sugukonnast, millest Eestis kasvab looduslikult 4 liiki: sega- ja salumetsades mage sõstar ehk taigmari (R. alpinum), niiskemates salumetsades ja kaldavõsastikes kohati must sõstar (R. nigrum), mandril paiguti karvane sõstar (R. spicatum), metsistunult harva punane sõstar ehk hõrakmari (R. Rubrum). Eesti marjakasvatuses on sõstar esikohal, on aretatud palju musta ja punase sõstra sorte (viimase muist sorte on kollaka- või valgeviljalised, nn valged sõstrad). Siin heidame pilgu vaid meie looduses kasvavatele liikidele karvasele ja magedale sõstrale ning enamasti aias kasvatatavale punasele sõstrale, mida käsitleme koos temaga ametlikult üheks liigiks peetava valge sõstraga.
kergendavad selle seedimist. On vürtsise ja tugeva maitsega. Redis Redis on meil praktiliselt kõige varajasem köögivili. Soodustab seedimist ja suurendab söögiisu, mõnedel inimestel põhjustab maoärritust. On palju erinevate värvide ja kujudega sorte punaseid, valgeid, roosasid, nii ümmargusi kui piklikke. Külvist saagini kulub 20-45 päeva, kasvab ainult lühikese päeva ajal, muidu läheb õitsema. Kasutatakse toorelt salatina ja kaunistusteks. Mädarõigas Kasvab tihti metsistunult, on suureleheline puhmas, mis võib palju aastaid samal kohal kasvada. Sisaldab väga palju tugevamaitselisi eeterlike õlisid, kasutatakse kodusel hoidistamisel, samuti konservitööstustes nii köögiviljadest kui lihast konservide maitsestamiseks. Mädarõigas sisaldab antibakteriaalseid aineid, mis aitavad toodetel säilida. Sobib lihatoitude lisandiks, sest aitab rasvu seedida. Mõnedel inimestel põhjustab otsene kokkupuude juurikaga lausa nahaärritusi, pisarad voolavad aga kõigil
• Eelistab päikeselist kuni kergelt varjutatud, sõmera, vett hästi läbilaskva ja keskmise viljakusega pinnasega Harilik puškiinia - kasvukohta. puschkinia SCILLA – PEREKOND SILLA (SINILIILIA) • sibullillede perekond Silla siberica liilialiste (Liliaceae) sugukonnas umbes 90 liigiga, mis looduses kasvavad väga erinevates elupaikades Aafrikas, Euroopas ja Aasias. Eestis looduslikult levinud pole, kuid metsistunult võib aedades ja parkides kohata harilikku sillat e. siniliiliat (S. siberica). Sillad on vähenõudlikud sibullilled, mis kasvavad igasuguses aiamullas, kuid eelistavad keskmise viljakusega saviliivmulda (huumusrikast vett hästi läbilaskvat). Kasvukoht võib olla päikeselisest kuni varjuliseni. aed-daalia-Dahlia cultorum DAHLIA – PEREKOND DAALIA • külmaõrnade püsikute perekond
suhtes eriti nõudlikud ning nende hulgast on valida taimi nii vertikaalhaljastuseks kui hekitaimedeks ja ka marjakultuuriks 34. Perekond leeder (Sambucus) ja must leeder (Sambucus nigra) Sambucus - perekonda kuuluvad paaritusulgjate vastakute liitlehtedega heitlehised kõrged põõsad, madalad puud või rohttaimed. Perekonnas on u. 20-40 liiki põhja- ja lõunaparasvöötmes, lähistroopikas ja troopilistes mägedes. Eestis kasvab metsistunult ja naturaliseerunult viljakatel niiskematel muldadel pm. segametsades kuni 4 m kõrguse alusmetsapõõsana Kesk-Euroopast pärit punane leeder (S. racemosa). · Mõlemasugulised väiksed kollakas- või rohekasvalged õied asuvad rohkeõielistes tipmistes ebasarikates või pööristes. · Punased, punakasmustad või mustad marjataolised söödavad või mürgised luuviljad on 3...5 seemnega Sambucus nigra - a
Juurestik pinnapealne, rikkalikult narmasjuuri. Hea meetaim. Läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium (Pursh) Nutt.) [akvifólium] Kuni 1 m kõrgune (soodsates oludes kuni 3 m kõrgune), tihedalt haraline, igihaljas, Põhja- Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. On valitud Oregoni osariigi taimeks. Võrsed: kollakaspruunid, paljad, pungad 4.....8 mm pikad. Lehed: 5-9 (11) lehekesega kuni 20 cm pikkused paaritusulgjad liitlehed, lehekesed piklikmunajad, 5.....8 x 2.....5 cm, leheroots 1.....6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õied: 30.....60 õielised, võrsete tipus asuvate 3.....8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased, IV-V.
Sordid: 'Atropurpurea'; 'Atropurpurea Nana';; 'Bagatelle'; 'Brouwers Green'; 'Electra'; 'Erecta'; 'Golden Ring'; 'Green Carpet' Läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium (Pursh) Nutt.) Kuni 1 m kõrgune (soodsates oludes kuni 3 m kõrgune), tihedalt haraline, igihaljas, Põhja-Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. On valitud Oregoni osariigi taimeks. Mitmete autorite arvates ei tohiks liik kasvada kõrgemaks kui 20.....30 cm. ja mitte juurevõsusid anda, meie tunneme liiki eeskätt üle 50 cm kõrguse põõsana. Tsoon V. 1823. Tunnused: Võrsed: kollakaspruunid, paljad, pungad 4.....8 mm pikad. Lehed: 5-9 (11) lehekesega kuni 20 cm pikkused paaritusulgjad liitlehed, lehekesed piklikmunajad, 5.....8 x 2.....5 cm, leheroots 1.....6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti
haiguste puhul, samuti seedetegevuse parandamiseks ning iivelduse ja oksendamise vastu. Piparmündi veega loputatakse suud põletike, hambavalu ja ebameeldiva suulõhna puhul. Piparmünditee aitab ülihappesuse, koliidi, ülirohke ja vähese menstruatsiooni korral. Piparmündiõli kasutatakse valuliku hemorröa raviks. Seenhaigustest kahjustatud nahale pannakse värsketest lehtedest putru. Eestis kasvab aedades metsistunult ka kähar münt, millel on erinevalt piparmündist heleroheline värvus, kurrulised lehed ja tunduvalt erinev lõhn. Kähara mündi lehtedest tehtud teega ravitakse külmetushaigusi, see aitab ka kõhugaaside korral. Teisi Eestis kasvavaid mündiliike ravimtaimena ei kasutata. Ettevaatust, piparmündi ülemäärasel tarvitamisel võivad tekkida valud südame piirkonnas. Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu Tuia cordata
annaabi.ee 
