· Laiades liustikeorgudes on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad. Kõige järsematelgi nülvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kaske, saart, pihlakat ja haaba. Umbes 900-1200 m kõrgusel merepinnas on paju ja kääbuskase vöönd. 6. Metsade paiknemine · Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt. · Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glama jõe vahel. · Ostlandetist on umbes pool metsaga kaetud (umbes pool Norra metsavarudest). 7. Metsade kasutusala · Metsandus on Norras traditsiooniline tegevusala. · Enamasti toodetakse puidust mööblit, kuid suur on sa läheb ka külmas kliimas kütteks. 8. Metsamajanduse ja tööstuse iseloomustus · Arvestades riigiüldist majanduslikku arengutaset, on metsanduse osatähtsus väike. · Puitu kasutatakse igakülgselt. Olemasolevad varud rahuldavad riigi vajaduse. 9. Metsamaterjali/puidutoodete eksport
kahel viisil, mis erinevad teineteisest nii metoodika kui ka inventuuri põhieesmärkide poolest. Traditsioonilise, kõiki metsaeraldusi kirjeldava lausinventeerimisega kogutud andmeid kasutatakse eelkõige metsamajandamiskavade koostamiseks, kuid nende põhjal saab edukalt koostada ka metsavarusi iseloomustavaid aruandeid. Kuni 1992. aastani inventeeriti selle metoodika alusel valdavat osa Eesti metsadest 10 aastase tsükliga ning kogutud inventeerimisandmete alusel valmisid ka ülevaated metsavarudest. Hiljem on regulaarselt inventeeritud ainult riigimetsi, kuid erametsade inventuur on sõltunud nende registreerimisest maakatastris, omanike huvist metsi majandada ja ka vajalike rahaliste vahendite olemasolust. Kõik lausinventeerimisega kogutud metsaandmed kantakse metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse (Metsaregistrisse). Saamaks kõiki metsi hõlmavat ja aktuaalset ülevaadet Eesti metsavarudest, alustati 1999. aastal statistilise metsainventuuriga (SMI)
Ka kõige paksemates kuusemetsades on sammalt ja kanarbikku. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kaske, saart, pihlakat ja haaba. Kasevöönd on 900...1200 m kõrgusel merepinnast. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. 8. Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.
........................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses .......................................................................................................................9 6. Aktuaaalne ülevaade eesti metsavarudest................................................................................................10 7. Metsa uuendamine .................................................................................................................................11 7.1 Uuendusraied.............................................................................................................................12 7.2Hooldusraied..........................................................................................
aruandeid. Kuni 1992. aastani inventeeriti Eesti metsi selle metoodika alusel iga kümne aasta tagant ning kogutud inventeerimisandmete alusel valmisid ka metsavarude ülevaated. Hiljem on regulaarselt inventeeritud ainult riigimetsi. Erametsade inventuur on sõltunud nende registreerimisest maakatastris, omanike huvist metsi majandada ja rahast (Aastaraamat Mets 2013). Oluline on siiski saada kõiki metsi hõlmavat ja aktuaalset ülevaadet Eesti metsavarudest, sellest tulenevalt alustati 1999. aastal statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline metsainventuur on valikuuring, millega saab suhteliselt lihtsalt ja kiirelt teavet metsade kohta. SMI korral saadakse tulemused juhuslikkust tagava süsteemiga paigutatud väikese pindalaga proovialadelt kogutud mõõtmisandmete üldistamise teel. Tulemuseks on punkthinnangud üldkogumi eri parameetritele, sealhulgas leitakse hinnangud ka teostatud raietele: raiete ja
Kobbvatneti järv Sørfoldi vallas Nordlandimaakonnas Liustikud Jostedalsbreen on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487 km²). Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Taimed Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. 13 Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. Harilik kanarbik valiti 1976. aastal Norra riigiringhäälingu poolt korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks . Loomad Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest.
erinevused eelnevate aastatega. Ülesehituselt jaguneb töö kolme peatükki, kus esimeses antakse ülevaade Venemaa metsandussektorist, teises metsatööstussektorist ja viimases seda mõjutavatest teguritest. 3 1. Ülevaade Venemaa metsandussektorist Metsaga kaetud ala on Venemaal 776,1 miljonit hektarit ning kogu mets kuulub riigile (vt. Tabel 1.1) (Russian Forestry Review 2007). Venemaa territooriumil asub ligikaudu 20% maailma metsavarudest ja metsaressurssidel põhinev tööstuslik toodang moodustab umbes 5% Venemaa tööstustoodangust. Metsatööstuse roll erineb piirkonniti väga tugevalt ning on suurim Loode-Venemaal. Venemaa metsade puidutagavarast moodustab 50% puidumassiks sobilik puit, 30% on suuremõõdulised palgid ehituseks ning 20 % moodustab küttepuit (Kyyrönen 2009). Metsandussektori koguväärtusest ligikaudu 43% moodustab puidumass ja paber, 40% puit ja puidutooted ning 17% raie (Karvinen 2005)
Kergetööstus kui tarbekaupadetootmine oli plaanimajanduse ajal teisejärguline. Ekspordi ja impordikvoodid mõjutavad korgetööstust suurel määral. Toiduaineterööstusettevõtteid paikneb igas majanduspiirkonnas. 1998 elevnes eelkõige tekstiilitööstus ja rõivaõmblus. Tootmisvõimsusest on kasutusel vaid 45% , tööjõust alla 50% ja tellimustega on täidetud pool tootmisest. Venemaa metsaressursid moodustavad ligikaugu ¼ maailma metsavarudest, nendest 70% on väärtuslikud puuliigid. Metsaettevõtted töötavad kahjumiga, kuna neil on vananenud tehnoloogia ja ebaefektiivne toormekasutus. Et Venemaa tööstus jõuaks maailmatasemele, on vaja investeerida sellesse 2,5 triljonit dollarit. Venemaa majanduse põhiprobleem on tööstuse olematu konkurentsivõime. Venemaa pangandus on ajalooliselt orienteeritud mitte pikaajalisele klientide teenindamisele vaid peamiselt kiire tulu saamisele. Vähesed pangad püüdsid rajada
vihmametsadest. Brasiilias kaob aastas ca 8 miljonit ha metsa. Metsade hävitamist seletatakse rahvastiku arvu kasvuga ja vastavate riikide poliitikaga. Näit. Lõuna- Ameerikas soodustatakse elanikonna maale ümberasustamist, vihmametsade piirkonda. Neid toetatakse, kui nad rajavad põldu vihmametsa arvel. Kullaleiukohad, tammide ehitused, kaevanduste piirkonnad, kokapõõsaste kasvatamine Troopilised vihmametsad moodustavad üle poole maailma metsavarudest. Neis elab kuni 90% kõigist maailma looma- ja taimeliikidest. Bioloogilise mitmekesisuse hävitamine on metsade hävitamise kõige rängem tagajärg. Kaovad looma- ja taimeliigid, keda saaks kasutada aretustöö toitumisprobleemide lahendamisel. Ravimite tootmise tooraine kaob Metsade roll maailma kliima kujundajana ei ole veel lõpuni selge, kuid see tähtsus on kahtlemata ülisuur On hävinud umbes 90 Amasoonia indiaanihõimu. Eesti metsasus on üle 40%,
Ka kõige paksemates kuusemetsades leidub sammalt jakanarbikku. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kaske, saart, pihlakat ja haaba. Kasevöönd on 900–1200 m kõrgusel merepinnast. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. Loomad Kvaternaari jooksul kattus Norra ala suurte liustikega vähemalt neli korda
Ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Metsade osatähtsus - maakera kliima puhverdaja. Kasvuhoonegaaside eemaldaja. Metsad ja vihmametsad on planeedi kopsud. Maakeral kasvanud 6 miljardist hektarist metsast on alles 5 miljardit. Miks metsi hävitatakse? Troopilised metsad - põletatud maa-alade kasutuselevõtt põllumaana, paberitööstuseks, ehitus ja mööblitööstus. Troopilised metsad moodustavad poole maailma metsavarudest, kuid bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt on seal 90% kõigist taime ja loomaliikidest Kui vihmamatesade raie jätkub samal kiirusel, siis on 30 aasta jooksul peaaegu kõik troopilised metsad hävitatud. Iga päev basically 4ruutkilomeetrit. Metsade hävitamise tagajärjed: Globaalne soojenemine Maa geograafia kujuneb ümber Taime- ja loomaliikide hävimine Bioloogiline mitmekesisus langeb Maapinna kuivamine ja vaesumine Maapinna erosioon
siseasjadesse. Metsarikkad arenenud riigid suhtuvad oma metsasse teisiti. Näiteks Kanada ja teised maad tunnistavad metsade väärtust nii keskkonna kui ka majandusarengu seisukohalt. Nendel riikidel on olemas nii majandus- kui ka tehnilised vahendid ning ühtlasi poliitiline tahe ja avalik toetus järgimaks säästva arengu põhimõtteid metsanduses. Metsavaesed arengumaad, näiteks India, sõltuvad oma vähestest metsavarudest: mets on elatusvahend, peamine energia- ja sageli ka toiduallikas, pakub varju kuumuse ja põua eest, annab ravimtaimi jm. Metsavaesed arenenud riigid, nagu Holland, impordivad metsarikastest riikidest metsandustooteid ning -teenuseid. Nad väärtustavad oma väheseid metsi ning kasutavad metsi peamiselt keskkonnakaitse ja puhkeotstarbel Kultuurpuistute ja istandike tunnused, nende pindala maailmas ja selle trendid. Istandike roll puiduvarumises. Riigid, kus paiknevad suurimad istandike
Üle poole maailmas arvelevõetud puiduressursist kasutatakse küttepuuna. Metsade hävitamine 20 miljonit hektarit aastas. Arengumaades metsade hävitamine: 60% põllu- ja karja maadeks 14% küttepuu 26% tarbepuit Umbes 40% maakera vihmametsadest juba hävitatud, kui raied jätkuvad praeguse kiirusega, 30 aasta jooksul peaaegu kõik troopilised metsad hävitatud. Troopilised metsad moodustavad poole maailma metsavarudest, kuid bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt on seal 90% kõigist taime ja loomaliikidest. Metsade biomass seob kasvuhoonegaase ja vähendavad kliima muutusi Umbes 10-15% atmosfääri jõudvast süsihappegaasist on vabanenud metsade hävitamise tõttu. SÄÄSTEV ARENG Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel alal - keskkonna, majanduse ja kogukonna kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub
seetõttu ebatäpsed. Pärast kollektiviseerimist läks enamik erametsadest kolhooside ja sovhooside kasutusse ning põllumajanduslike majandite metsakorraldusega alustati 1956. aastal. Kuni 1992. aastani korraldati kõiki Eesti metsi regulaarselt, kusjuures revisjoniperioodiks oli enamasti 10 aastat. Alates 1993. aastast on regulaarselt inventeeritud jälle ainult riigimetsi, kuid maareformi tulemusena tekkinud erametsade kohta jäi info lünklikuks ning kogu Eesti metsavarudest hakkas ülevaade kaduma. See oli üks peamine põhjus, miks 1999. a käivitati statistiline metsainventeerimine ehk lühendatult SMI. Oma olemuselt on SMI süstemaatiline valikuuring, kus üle Eesti paigutatud väikesepindalalistel ringproovitükkidel tehtud mõõtmiste tulemustena saadud andmed üldistatakse kogu riigile. Proovitükid on paigutatud ruudukujuliste (800X800 m) traktide külgedele, seejuures eristatakse kolme liiki proovitükke: - tagavara proovitükk (vahekaugus 400 m);
annaabi.ee 
