ja kaunis pinnamood. Rohkearvu lised kuplid, seljakud, mõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad omakorda sood ja järved. Kõrgeim mägi kaitsealal on Rebasemõisa Tornimägi (137,8 m). Karula pärandkultuurmaastik on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Karulas on KaguEesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Mandrijää taandumisel tekkis kuplistiku alale hulgaliselt järvi. Suurim on Ähijärv (176 ha) ja sügavaim Savijärv (18 m). Leidub ka hulgaliselt lontsikuid taimestikust läbi kasvanud, umbes meetrisügavuse püsiva vee ja omanäolise elustikuga väikesed veekogud, olulised kahepaiksete elu ja kudemispaikad. Vooluveekogud on väikesed, sest rahvuspark asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal.
Pärandkultuurmaastik paikneb peamiselt rahvuspargi põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses. Tinu-Peräkonnu ümbruse pärandkultuurmaastikud on küüditamise ja ala metsastumise tulemusel samahästi kui hävinenud. Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast. Karula loodusmaastiku moodustavad ulatuslikud metsa-alad koos järvede ja soodega. Karulas on Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Tüüpiline loodusmaastik asub rahvuspargi lõunaosas ning Õdrejärve ja Kaugjärve ümbruses. Karula veed Mandrijää taandumisel tekkis Karula kuplistiku alale hulgaliselt järvi; 40 neist jääb rahvuspargi alale. Põhjapoolsed Karula järved kuuluvad Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede valdkonda. Kuplites sisalduvas moreenis on karbonaatseid kivimeid, mistõttu vee mineraalsus
õhuriba · Võrsed vagudeta Araukaaria · Kasvukohad Austraalia ja Lõuna-Ameerika · suurimad seemned Volleemia · Austraalia · laiad okkad ja lehed · avastati alles 1994. aastal Okaspuud jagunevad ühe- ja kahekojalisteks. Ühekojalistel puudel on emas- ja isaskäbid ühel ja samal taimel. Kahekojalistel sama liigi eri isenditel, nt kadakas, jugapuu Rekordid Suurim metsamassiiv 1,1 mld ha, Siberis okaspuumets. Eesti vanim jäänuk- harilik jugapuu, pärast jääaega Kõrgeim puu ranniksekvoia. California rannikul, u 10 000 a vana. Tüve läbimõõt 8,5 m 1895 oli kõrgeim puu harilik ebatsuuga, 133m Eesti kõrgeim puu Järvseljal 53m, mis langetati 1948.a Praegu kõrgeim Viljandimaal Euroopa lehis, 46m Vanimaks elav puu: igimänd (4800 a) Suurim tüvemaht hiidsekvoia ja mammutipuu (1400m3), kasvab Ameerikas Sequoia rahvuspargis
Vooremaa keskosas on erandiks Luua ümbrus, kus on varematest aegadest säilinud salumetsa. Viimase puurindes domineerib küll kuusk, ent sellega kõrvuti kasvab ka haaba, pärna, saart, tamme, jalakat. Rikkalikud on nii põõsa- (sarapuu, kuslapuu, mage sõstar jt) kui ka rohurinne (sinilill, lõhnav varjulill, koldnõges, püsik-seljarohi, metspipar, salu-siumari, harilik saluhein jt). Nõgudes kohtab peamiselt soostunud niite ja kaasikuid ning lepavõsa. Roela metsamassiiv Voore ja Levala ümbruses on kujunenud tähtsaks metsaökoloogia ja produktsioonibioloogia uurimisalaks. Kõige iseloomulikum osa Vooremaa territooriumist, mis ulatub Saadjärve lõunaotsast Prossa ja Kaarepere järve põhjaotsani, on võetud kaitse alla. Veidi üle 100 km²-se pindalaga on see Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid. Lisaks sellele on siin hulk kaitsealuseid parke, sealhulgas Luua park, tammealleed ja ebatsuugapuistu. Nimetamisväärsed on Kaiavere ja Elistvere parkmetsad
likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Taimestik Looduslikest aladest on lõunaosas esindatud valdavalt okas ja segametsad. Põhjaosas lisaks metsadele ka karjamaad ja haritavad maad. Mitmes piirkonnas esinevad hoiu- ja kaitsemetsad. Metsades on eristatavad kolm piirkonda: 1.Põhjapoolne madalkünklik palu- ja laanemetsade piirkond. See on ühtne metsamassiiv, kus kasvukohatüübid on vähevarieeruvad ning koosluste erinevused on tingitud eelkõige puistute vanuselisest erinevusest. 2. Poolkaarjalt läänest itta ulatuv RebäsemõisaMähkliKaikaJõeperä piirkond, milles on esindatud peamiselt kupleid katvad arumetsad ning kuplite vahel kõdu- ning madalsoometsad. Tegemist on pärandkultuurmaastikuga, mis on olnud pikaajalise inimmõju all ning paljud kooslused on tekkinud just selle tagajärjel. 3
vallas. Jõgevamaal elab 2007. aasta andmetel 36 698 inimest. [9] Looduslikud tingimused Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu-Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala. Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa maastikurajoon paikneb maakonna keskosas ning on rohkete järvede ja mõhnastike piirkondadega väga eriilmeline ala. Kesk-Eesti lavamaa on maakonna lääneosas paiknev lainjas ja nõrgalt voorestatud ala. Endla nõgu on maakonna loodeosas asuv, Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku vahel eristuv sooderikas looduslik puhverala. Kagu-Eesti
väljaandja Peeter Ernst Wilde jt. Jõgeva maakonna LOODUSLIKUD TINGIMUSED Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu- Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala. Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa maastikurajoon paikneb maakonna keskosas olles väga eriilmeline ala. Võrtsjärve nõgu on väheasustatud, seal domineerivad sood. Nõgu liigestavad väikevoored. Endla nõgu on maakonna loodeosas asuv, Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku vahel eristuv sooderikas looduslik ala. Kagu-Eesti lavamaad iseloomustab lainjas reljeef ning eriilmeliste ja väärtuslike mõhnastike esinemine
Kiristaja, 2006) Loodus Rahvuspargis leidub väga palju erinevaid pinnavormide tüüpe- kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad, künnised, orud ja nõod, need tekkisid mandrijää ebaühtlase sulamisel. Üks silmapaistvaim pinnavorm on Kaika kuplistik, kus ühel ruutkilomeetril on loetud 23 küngast. Karulas on loetud üle 40 järvesilma ja nendest suurim on Ähijärv ning sügavaim Savijärv. (Lisa 1 pilt 1) Umbes 70% katab parki mets. Karulasse jääb Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub üle rahvuspargi piiride. Väga hinnatud on ka lõunaosas vanad metsad, seal on säilinud pooleteisesaja-aastasi ürgmetsailmelisi metsatukki. Rabadest suurimad on Apja soo ja Pikäsilla soo. Rahvuspargis on leitud 562 kõrgemat taime. Haruldasem on haruline võtmehein, Eestis on teada ainult 3 kasvukohta (Lisa 1 pilt 2). Linde on vaadeldud 157 liiki. Seal edukalt pesitsevad sellised haruldased liigid nagu väike-konnakotkas, must-toonekurg ja rukkirääk
Brasiila maast on umbes kolmandik metsamaa, mida ei ole ei palju ega ka vähe. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? Brasiilias on enamasti vihmametsad. Lõuna osa on suurelt osalt savanni hõrendike all. Peamised puuliigid on punane- ja kampripuu, palmid, akaatsiad. 3. Kus(millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid(ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Kõige suurem metsamassiiv on Amazonases, riigi põhjaosas. Seal on tasane. 4. Milleks metsi kasutatakse? 15 | P a g e Metsast saadakse taimi metsa raiutakse, millest tekib: uus karjamaa; väikesi maatükke, mida müüa; kaevandusi (kaevandatakse kulda, rauamaaki, mangaani) mööblitööstuse jaoks; uute istanduste rajamiseks ja väärispuidu saamiseks. 5. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse
Sellistes kohtades näeb metsa üleminekut rabaks ja vastupidi kuiv pinnas asendub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste vahele. Oma asukoha tõttu on Riisa üks hinnatumaid radasid Soomaal autotee ja parkla paiknevad kohe raja värava juures. NIGULA LOODUSKAITSEALA 2770 ha suuruse Nigula Looduskaitseala peamisteks väärtusteks on Nigula raba, Järve- nimeline järv ja vanad metsad. Nigula inimtegevusest puutumata metsamassiiv on isegi Euroopa mastaabis unikaalne. 1957 esimese rabana Eestis kaitse alla võetud Nigula on järsu rabarinnakuga lageraba, soostiku lääneosas tõuseb rabapind mõnekümne meetri jooksul kuni 3 m kõrgemaks! Nigula uhkuseks on üle lageda raba hästi silma hakkavad viis põlismetsaga kaetud rabasaart. Hea teada: Siin kasvab palju suuri jõhvikaid ning jõhvikas on ka Nigula embleemil. Looduskaitsealal tegutseb metsloomade taastuskeskus. LINDI LOODUSKAITSEALA
Karula rahvuspark võeti kaitse alla 1979. aastal Karula maastikukaitsealana, mille baasil moodustati 1993. aastal Karula rahvuspark. Asub Valga-ja Võrumaal Karula ja Mõniste vallas. Rahvuspargi pindala on 11 043 ha. Kaitse-eesmärgiks: · Kagu-Eesti tüüpiliste metsa-ja järverohkete kuppelmaastike ning koosluste kaitse · Lõuna-Eesti maastikukultuuri taaselustamine Iseloomustus: · Ligikaudu 70% rahvuspargi territooriumist katab mets (Kagu-Eesti suurim metsamassiiv) · Haruldasematest liikidest elavad seal must-toonekurg, sookurg, kalakotkas, väike- konnakotkas, mudakonn. · loodus on mitmepalgeline. · Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega.(Põhiline osa asustusest koondub just sinna) · Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja
seemnetel jne. suhteliselt vähene. ja seega ka servaelustiku osatähtsus suurem võrreldes suurte
3. Reljeef mõjutab looduslike häirituste (põlengud- nt. välgu _ Alla kriitilise p väärtuse (p
kaardil metsa. Arvutikaardil jääb selle maatüki rahvuspargi territooiumil olev osa sihtkaitsevööndisse. Halliste ja Lemmjõe vaheline ala on märgitud hõreda puistu ja põõsastega niidualaks ehk puisniiduks. Puisniiduala on kolmest uurimisala osast siin pindalaliselt suurim. "Vene 1-verstasel" kaardi järgi oli niidu- ja metsaalade piiride tõmbamine raskendatud nende ähmasuse tõttu. 1905. a. kaardil on metsamassiiv niidust selgemini eristatav. 1905. a. kaardil on kogu ala märgitud hõreda puistuga heinamaaks e. puisniiduks. Niidukooslus on 1905. a. kaardil samades piirides, kui "Vene 1-verstasel" kaardil. 1947.a. kaardil on kogu luhaala tähistatud samuti puisniiduna. Sellest ajaperioodist ilmnevad juba olulised erinevused niidu pindala vähenemises (joonis 3) ning leiab aset koosluste vahetumine e. suktsessioon. Niidukoosluste asendumisest metsaga annavad tunnistust jõe
annaabi.ee 
