kompendiumist, mis sisaldab katekismust lastele, n-ö väikest katekismust ja suurt katekismust. Eestikeelne ,,Väike katekismus" sisaldab esimest kaht katekismust lastele ja väikest katekismust. Katekismuses on lihtsas ja selges keeles küsimuste ja vastuste vormis antud arusaadav ja ülevaatlik pilt katoliku kiriku õpetusest. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Reinowadder Rebbane" esindab saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. Kõiki teisi metsaelanikke petva ja ärakasutava rebase lugusid võis lugeda lihtsalt kui toredaid pajatusi, aga neis võis näha ka allegooriat, st inimühiskonna peegeldusi. Kreutzwald võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanike J.W. Goethe ja A.H.Hoffmanni vastavad teosed, kuid kohandas need eesti oludele ning lisas mõne eesti muinasjuttude motiivi ja rahvajuttude kangelase, teiste seas Kalevipoja. Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes
ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnade tulevik oli ohus, kuid Leemet õppis neid siiski oma onu Vootele käest. Ussisõnade abil oli sul kogu võim, sa said loomi tappa ja panna neid tegema mida sina tahad. Leemetil oli vähe sõpru, nimelt kolm: Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende suhted kaovad, Ints on rästik, kes on Leemetile väga truu sõber. Leemet abiellub kaks korda, kuid mõlemad abikaasad tapeti. Põhja-Konn oli päästnud palju metsaelanikke raudmeeste käest ja toonud külale rahu, kuid nüüd oli ta kadunud. Põhja-Konna äratamiseks oli vaja umbes 10 000 meest, kes kõik koos lausuksid ussisõnu, kuid see oli võimatu, sest ussisõnu teadis vaevalt kümmekond inimest. Leemet sai sõrmusega kotikese, Leemet sai teada, et see kott on tehtud Põhja-Konna nahast ja kui ta selle ära sööb, siis ta näebki Põhja-Konna. Kui Leemet selle koti ära sööb, siis peab ta olema elulõpuni Põhja-Konna valvur
nõrgamõistuslikkuses ("sul pole mõistuseraasugi") ja Puhh nõustub sellega. 3. Notsu arvab, et Christopher Robin on temast targem. Kängust kui metsikust loomast rääkis Notsu just Robiniga. 4. Puhh arvab, et pole just väga tark. Puhhi loodud luuletus kannab nime "Väga väikese aruga karu tehtud luuletus". Sedasi joonistub välja metsarahva hierarhia, kus kõige targemateks on Christopher Robin ja Jänes ning konkurentsitult on kõige allaheitlikum nimitegelane. Metsaelanikke eristab teineteisest toitumisharjumused. Need on kõigil, aga igaühel on oma asi, mida ta sööb (mesi, tõrud, ohakad). Seejuures keegi ei söö seda, mida teised söövad. Seda omadust ei teadvustatud endi jaoks, kuni metsa ilmus Tiiger väitega: ,,Tiigrid armastavad kõike". Läbi katsetuste hakatakse aga variante kõrvale heitma, põimides nii põhimõtte, et sööb kõike ja et ei söö seda, mida teised söövad. Toidu ja isiku suhte positiivset määratlemist
Ferralliitmuld sisaldab vähe huumust, see tähendab, et see paik maaharimiseks ei sobi. Nendes paikades elab väga vähe inimesi, põhiliselt need, kelle esivanemad on seal aegade algusest elanikud. Vihmamets ei ole tervislik keskkond eluks, sest seal on väga palav ja niiske. Kui vihmametsades käivad võõrad, siis toovad nad endaga kaasa ka haigusi ning kui vihmametsade elanikud nendesse haigestuvad, siis ravida nad neid haigusi ei oska ning korralik arst lähedusest puudub. (Kuigi neid metsaelanikke tuleks imetleda, nad oskavad elada ilma selliste asjadeta, milleta tänapäeva maailm oleks väga palju teistsugune. Ilma elektri, kommunikatsiooni vahendite ja korraliku riigi süsteemita, ilma kaubanduse ja rahata. See on kõik see, mis meid tänapäeva inimesi rikub, see tundub meile nii loomulik, kõik need telefonid, arvutid jne, kuid see kõik muudab meid nõrgaks, oskamatuteks, sest kui panna tänapäeva inimene sinna
Nad kukkusid põrandale. Kui tüdruk üritas midagi öelda, sisistas Shurei kannatamatult: ,,Vait! Mida iganes sa ka ei teeks, ma tapaks su enne, kui appigi hüüda jõuaksid." ,,Sul on inimese kohta palju jõudu." ,,Jah, sa peaksid kartma. Ma arvasin, et minuga on lõpp aga taevased on minu vastu armulised olnud." ,,Taevased? Kas sa mõtled jumalaid?" ,,Loomulikult mitte. Ma olen külast, kus usuti muinasmaailma ja kummardati metsaelanikke." ,,Ja ometigi võtad halastamatult nende elu." ,,Maailm on muutunud." ,,Ja ma muudan seda veel, ainult teises suunas." Shurei rahunes maha ja laskis ta vabaks. Alles nüüd märkas ta, et ta vastane on täiesti tavalise tüdruku välimusega. ,,Sa pole see, keda ma otsin." ,,Keda sa siis otsid?" ,,Kohutavat mõrvarit." ,,Milline ta välja nägi?" ,,See pole oluline. Kus ma olen? Mingis asulas?" Elisa mõistis, et oli aeg veidi valet kokku segada
järsku tühjaks jäänud. 13. Peale Pärtli pere kolis külasse veel inimesi. Leemet ei näinud Pärtlit mitu nädalat, kuigi too lubas Leemetit vaatama tulla. Leemet ootas teda iga päev metsaserval, kuni ühel päeval nägi Pärtlit sirbiga. Leemet sisistas ussisõnu. Pärtel kuulis teda, kuid kahtles. Lõpuks ta siiski tuli ja peitis sirbi selja taha. Pärtli meelest oli külas tore. Ta rääkis jumalast ja leiva tegemisest. Leemet oli tema peale vihane, sest Pärtel pidas metsaelanikke lollakateks. Pärtel, kes oli ristitud Peetruseks ja Leemet läksid tülli. 14. Pikka aega ei näinud Leemet Pärtlit. Saabus talv ja Ints kutsus Leemeti, Salme, Linda ja Vootele maa alla rästikute pessa talveunne. Aeg-ajalt ärgati ja limpsiti suhkrukivi, mis kõhu hästi täis tegi ning siis uinuti taas. Lõpuks Leemet ärkas, ka Vootele oli juba üleval. Mindi maa peale kevadet tervitama. Suunduti keldrisse põdraliha sööma. Kont või läbinärimata lihatükk jäi onule
nagu mets oleks järsku tühjaks jäänud. 13. Peale Pärtli pere kolis külasse veel inimesi. Leemet ei näinud Pärtlit mitu nädalat, kuigi too lubas Leemetit vaatama tulla. Leemet ootas teda iga päev metsaserval, kuni ühel päeval nägi Pärtlit sirbiga. Leemet sisistas ussisõnu. Pärtel kuulis teda, kuid kahtles. Lõpuks ta siiski tuli ja peitis sirbi selja taha. Pärtli meelest oli külas tore. Ta rääkis jumalast ja leiva tegemisest. Leemet oli tema peale vihane, sest Pärtel pidas metsaelanikke lollakateks. Pärtel, kes oli ristitud Peetruseks ja Leemet läksid tülli. 14. Pikka aega ei näinud Leemet Pärtlit. Saabus talv ja Ints kutsus Leemeti, Salme, Linda ja Vootele maa alla rästikute pessa talveunne. Aeg-ajalt ärgati ja limpsiti suhkrukivi, mis kõhu hästi täis tegi ning siis uinuti taas. Lõpuks Leemet ärkas, ka Vootele oli juba üleval. Mindi maa peale kevadet tervitama. Suunduti keldrisse põdraliha sööma. Kont või läbinärimata lihatükk jäi onule
22. A.A. Milne´i Karupoeg Puhhi psühholoogiline alltekst. Selle raamatu psühholoogia seisneb selles, et raamatutegelased esindavad kõiki inimtüüpe (sangviinik, koleerik, melanhoolik ja flegmaatik) kuid ükski tüüp ei ole äärmuslik. Teiseks eripäraks on see, et kõik tegelased on pidevas arengus. Christopher Robin: Kogu teose ja loo liider ning mängu juht. Nagu ilma Anuta polnud Sipsikut, siis ilma Christopher Robinita poleks arvatavasti ka Puhhi ning teisi metsaelanikke. Tema on neist ka kõige mõistlikum ning targem (k.a. Kängu). Teda iseloomustavad intelligent, kirjaoskus, taibukus, abivalmidus, tagasihoidlikkus, huumor, kaastunne, tundlikkus, julgus ning füüsiline ja organisatoorne kompetents. Ta omab rolli metsaelanike vanemana - sellena, kes hoolitseb ning vastutab. (Ilmselge viide Ch. liikumisele täiskasvanuikka, kuna ka lapse sirgudes tema vastutus ühiskonnas ning ligimeste ees kasvab.)
On ka teateid segakujulistest olenditest, näiteks eest ilus naine, tagant puutüvi jne. On ka väga ebamääraseid kirjeldusi: ei ole inimene ega loom, vaid üks kogu käib ümber puutüve ja ümiseb. Inimese moodi, lai vammus seljas, lai kaabu peas. Väike laps kiigub metsas puuoksal punane müts peas. Sageli ei olegi tegemist mitte nägemisega, vaid kuulmisega. Ühest küljest on metsavaimud metsaelanikud, teisest küljest metsakaitsjad. Kaitsevad loomi, linde ja muid metsaelanikke. Kaitsevad metsavaraste eest, nende eest, kes võtavad metsast liiga palju. Võivad kütid ära eksitada või loomi peita, kui kütt läheb liiale. Metshaldjad käinud inimeste lõkketulede juures end soojendamas. Naishaldjad rääkinud inimestega juttu jne. Veel üks tegevusvaldkond on seksuaalne agressiivsus, võivad tüütada marjulisi, meelitada kütte. Samuti on valdkonnaks eksitamine: halda jälgedele sattumine eksitab. Inimese suhted haldjaga on neutraalsed
Selle raamatu psühholoogia seisneb selles, et raamatutegelased esindavad kõiki inimtüüpe (sangviinik, koleerik, melanhoolik ja flegmaatik) kuid ükski tüüp ei ole äärmuslik. Teiseks eripäraks on see, et kõik tegelased on pidevas arengus. (Kas keegi oskaks lisada näidet mõne tegelase arengust läbi raamatu?) (Eneli): Christopher Robin: Kogu teose ja loo liider ning mängu juht. Nagu ilma Anuta polnud Sipsikut, siis ilma Christopher Robinita poleks arvatavasti ka Puhhi ning teisi metsaelanikke. Tema on neist ka kõige mõistlikum ning targem (k.a. Kängu). Teda iseloomustavad intelligent, kirjaoskus, taibukus, abivalmidus, tagasihoidlikkus, huumor, kaastunne, tundlikkus, julgus ning füüsiline ja organisatoorne kompetents. Ta omab rolli metsaelanike vanemana - sellena, kes hoolitseb ning vastutab. (Ilmselge viide Ch. liikumisele täiskasvanuikka, kuna ka lapse sirgudes tema vastutus ühiskonnas ning ligimeste ees kasvab.)
13. Peale Pärtli pere kolis külasse veel inimesi.Leemet ei näinud Pärtlit mitu nädalat, kuigi too lubas Leemetit vaatama tulla. Leemet ootas teda iga päev metsaserval, kuni ühel päeval nägi Pärtlit sirbiga. Leemet sisistas ussisõnu. Pärtel kuulis teda, kuid kahtles. Lõpuks ta siiski tuli ja peitis sirbi selja taha. Pärtli meelest oli külas tore. Ta rääkis jumalast ja leiva tegemisest. Leemet oli tema peale vihane, sest Pärtel pidas metsaelanikke lollakateks. Pärtel, kes oli ristitud Peetruseks ja Leemet läksid tülli.14. Pikka aega ei näinud Leemet Pärtlit. Saabus talv ja Ints kutsus Leemeti, Salme, Linda ja Vootele maa alla rästikute pessa talveunne. Aeg-ajalt ärgati ja limpsiti suhkrukivi, mis kõhu hästi täis tegi ning siis uinuti taas. Lõpuks Leemet ärkas, ka Vootele oli juba üleval. Mindi maa peale kevadet tervitama. Suunduti keldrisse põdraliha sööma
oleks järsku tühjaks jäänud. 13. Peale Pärtli pere kolis külasse veel inimesi.Leemet ei näinud Pärtlit mitu nädalat, kuigi too lubas Leemetit vaatama tulla. Leemet ootas teda iga päev metsaserval, kuni ühel päeval nägi Pärtlit sirbiga. Leemet sisistas ussisõnu. Pärtel kuulis teda, kuid kahtles. Lõpuks ta siiski tuli ja peitis sirbi selja taha. Pärtli meelest oli külas tore. Ta rääkis jumalast ja leiva tegemisest. Leemet oli tema peale vihane, sest Pärtel pidas metsaelanikke lollakateks. Pärtel, kes oli ristitud Peetruseks ja Leemet läksid tülli.14. Pikka aega ei näinud Leemet Pärtlit. Saabus talv ja Ints kutsus Leemeti, Salme, Linda ja Vootele maa alla rästikute pessa talveunne. Aeg-ajalt ärgati ja limpsiti suhkrukivi, mis kõhu hästi täis tegi ning siis uinuti taas. Lõpuks Leemet ärkas, ka Vootele oli juba üleval. Mindi maa peale kevadet tervitama. Suunduti keldrisse põdraliha sööma. Kont või läbinärimata lihatükk jäi onule kurku kinni
annaabi.ee 
