Samamoodi on aina rohkem hakatud viskama oma prügi, sellistesse konteineritesse , kus kõik on ette näidatud, et kuhu midagi visata tuleb. Meil oli 2008 aastal keskkonna "Teeme ära 2008" üritus. Kus kõik inimesed käisid ja koristasid metsaaluseid ja maantee äärseid. "Teeme ära 2008" liitis inimesi kokku, kõigil oli ühine eesmärk loodust puhastada ja sellega ka saadi hakkama. Ja ma usun, et sellest oli ka palju abi, vähemalt natukeseks ajakski olid meie metsaalused puhtad. Ka mina käisin ja koristasin enda lähedal asuvat metsa, sealt võis leida igasugust jama. Peale seda ma enam ei viska prügi maha, vaid prügikasti. Paljud suured loodusõnnetused ühendavad inimesi samamoodi. Näiteks just hiljuti toimus maavärin Haitil, kus hukkusid paljud inimesed ning väga paljud on rusude all lõksus. See maavärin ühendas eri rahvustest inimesi, kes seal sel hetkel olid - neid kõiki ühendas lootus sellest pääseda ja samuti
Suure inimreostuse tõttu kahaneb igal aastal järjest rohkem seda rohelust meie ümber, ning õhk, mida hingame muutub kahjulikumaks. Mõtlematul inimetegevusel on omad rängad tagajärjed, mille peale kahjuks igapäevaselt ei mõelda. Eesti metsad katavad üle poole meie maismaast ning inimesed ei oska seepärast hinnata enda tehtud kahju. Meie seas leidub väheseid, kes on teadlikud metsaraie suurenemisest ning metsade vähenemisest. Seepärast näeme tihti, kuidas metsaalused upuvad prügisse. Inimestepoolselt tekitatud kahjudel on räiged tagajärjed. Meie põhjavett rikutakse igal aastal sadade inimeste poolt, loomade elupaigad hävivad hooletuse pärast ning veerand mahavisatud prügist ei lagune iseeneset. Sellele probleemile on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ning mul on hea meel,et noorukid võtavas osa metsakoristus talkudest. Osalesin ka ise 2008 aasta aprillis '' Teeme Ära '' talgul. Tulemusega võis rahule jääda, kuid sellised
saaks väga hästi hakkama. Kuid kõik see sära tekitab ihalust asju järjest juurde osta. Veel avaldab suurt mõju sellisele ostmisele tehnika pidev areng. Me kõik ihkame käija ajaga kaasas ja olla moodne inimene, me ostame endale uusi mobiile, arvuteid ja autosid. Kui mõne aja pärast saabub müügile aga uus ja veel parem toode, visatakse vana nurka ja tormatakse värskema järele. Selle kõige tulemuseks on see, et tekib tohutul hulgal jäätmeid, mis koormavad üle prügimäed ning metsaalused. Nii jätkates on meie keskkond üsna pea täiesti reostunud ning siis on juba lahendust probleemile leida palju raskem. Palju teemat on viimasel ajal pakkunud ka toidu liigne kokku ostmine. Inimesed lähevad poodi ostuvad käru täis süüa, millest pool arvatavasti riknema läheb ning siis kiiremas korras oma tee prügikasti leiab. Samal ajal on aga arengumaades olukord täiesti vastupidine. Lapsed ja täiskasvanud on näljas ning vajavad meie, arenenud riikide, abi
Prügi ei vedelenud metsa all, prügimäed ei olnud nii suured ja ei uputanud prahist üle, kuid jah, ka inimesed polnud nii hooletud ja ei visanud igasuguseid ülejääke ükskõikselt maha ja ei reostanud sellega enda kodumaad. Mida aeg edasi, seda vähem mõeldi meid ümbritsevale keskkonnale ja üha rohkem mõeldi iseendale. Aja jooksul märkasid inimesed, et elu nende ümber on räpaseks muutunud. Kõik viskavad enda prügi ükskõik kuhu, metsaalused upuvad prahist, taara vedeleb kasvõi prügikasti kõrval ja tänavakividki on nätsu täis. Kord kui üks väike poiss oma kommipaberi maha viskas, hakkas vihma sadama. Miskipärast tundus see poisile väga kahtlane, et vihma nii äkitselt taevast alla hakkas tulema ja ta tegi katse. Ta viskas veel prahti maha ja see, mis nüüd juhtus, oli tema jaoks täiesti uskumatu. Vihm ja tuul läksid aina tugevamaks, lausa nii tugevaks, et poiss pidi otsima koha,
Roheline mõtteviis leiab endale järjest rohkem poolehoidjaid. Eestis mõeldakse tarbimise ja saastamise kõrval üha rohkem säästmise peale, roheline argument muutub ka müügiargumendina iga päev olulisemaks. Planeet Maa on meie kõigi jaoks ühine elupaik ja meie kohus on hoida ja säilitada seda nii, et ka tulevastel põlvkondadel oleks kus ja millest elada. Kui me raiskame kõik taastamatud maavarad ära ja loobime metsaalused kõdunematut prügi täis, ei ole ka meil endil varsti kuskil elada. Tänapäeva kaasaegne ühiskond on suuresti rajatud elektrile ning naftale. Järjest enam räägitakse sellest, kuidas säästlikumalt ja loodussõbralikumalt toota elektrienergijat ning ehitada tehnikat mis töötaks nt gaasi või elektriga, ning propageeritakse autoga sõitmise alternatiivina ühistransporti, jalgrattaid ning jala liikumist. Loodussõbralikuma elektrienergija
Kui märkame inimest metsa alla ükskõikselt prügi viskamas, siis tekib küsimus kus inimene parasjagu oma mõtetes asub. Kas tõesti on tänapäeva inimene niivõrd ükskõikne ja kalk? Sellel hetkel tunnebki inimene arvatavasti ükskõiksust ja laiskust praht prügikastini toimetada, aga niipalju mõistust peaks kõigile ikkagi jaguma. Usun, et me kõik eelistame silmailuna puhast ja puutumatut metsaalust mustade kilekottide hunnikutele. Üks peamine põhjus, miks meie metsaalused, ookeanid ja isegi maailmaruum upub prügis on liigne tootmine. Me toodame igal aastal miljardeid tonne plastmassi, mille lagunemine võtab maapõues aega sadu aastaid. Masstootmine sai alguse juba 19. sajandil, kui tööstuslik pööre tõestas inimestele, et masinate abil on võimalik palju rohkem ja kiiremini kaupa letile tuua kui eramüüjana kodus tegutsedes. Loomulikult muutsid vabrikud majanduslikus aspektis inimeste
kogumiskeskus. Samuti on tihenenud kodumajapidamistes ja väiketootmistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikud. Väga positiivne areng on toimunud korraldatud jäätmeveos. Nüüdseks on jäätmete kogumissüsteemi haaratud ka suvilapiirkonnad, aiandusühistud ja muud jäätmetekitajad. Jäätmevedu on hästi arenenud maapiirkondades, andes paremad võimalused maapiirkonna elanikele. Prügi ebaseaduslik ladestamine keskkonda on tunduvalt vähenenud ning metsaalused on puhtamad. Täiustunud on keskkonnaalane järelevalve ning prügi maahahaviskamine on karistatav rahatrahviga. Trahvi suurus oleneb jäätmete kogusest, mis on ladestatud keskkonda. Karistust rakendatakse ka väiksema koguse prügi mahaviskamisel(nt kommipaberi mahaviskamine linnas). Samuti on üha rohkem hakatud korraldama nn prügipäevasid, kus paljud vabatahtlikud on nõus oma panuse andma. Minu arust on väga hea, et on kehtestatud
Hetkel moodustab hädavajalik tarbitavast vaid imeväikese osa ning suurem hulk on kasutatud mugavuseks või näiteks paremaks väljanägemiseks. Usun, et riik peaks rohkem korraldama erinevaid säästvale tarbimisele suunavaid kampaaniaid, et inimesi teavitada ja mõtlema panna. Näiteks Eestimaa looduse fondi algatusel ettevõetud prügikoristuspäeva ,,Teeme ära 2008" saatis ootamatu populaarsus. Projekti eesmärgiks ei olnudki metsaalused ühekordse aktsiooniga puhtaks teha, vaid muuta inimeste mõtteviisi. Mind pani mõtlema Epp Petrone vanapaberil välja antud teos ,,Roheliseks kasvamine". Läbi oma naljakate püüdluste pisikeses Tartus ja hiigellinnas New Yorkis jääda oma roheliste eluviiside juurde, käsitles autor kõikvõimalikke teemasid: mida süüa, kuidas remonti teha, üüratud eeslinnad, nafta- ja energiakriis kuni jõulukuuskedeni välja. Pea igalt leheküljelt
Peale selle nõuab uue seaduse täitmine ka ümberkorraldusi koduses majapidamises.Jäätmete sorteerimiseks on vaja kööki nelja prügikasti ja väikses köögis on see üsna ebamugav.On vaja aega,et inimesed harjuksid prügi sorteerima,aga ma arvan,et see hakkab lõpuks toimima.Keskkonna säästmine on kõigi inimeste kohus ja see säästab loodust,sest on võimalik hulga prügi taaskasutusse suunata. Suur probleem on loodusesse sokutatud prügi.Paljud metsaalused ja kõrvalised paigad on seda täis,ka tee ääred.Eestis on juba traditsiooniks saamas igakevadine prahikorjamine vabatahtlike poolt.Sel aastal toimub kodanikualgatus"Teeme ära 2008" 3.mail.Arvatakse,et kogutakse umbes 10 000 tonni prügi ja korraldajad loodavad,et osavõtjaid võib olla umbes 40 000 inimest.Selline üritus toimub vaid kord aastas,aga varsti täituvad jälle Eestimaa paigad prügiga.See on tõesti murettekitav,et osa inimestest ei taha aru saada sellest,et oma
ilmaasjata. Tähtis on ka asjade taaskasutamine. Et igasugused tarbeesemed lihtsalt prügimäele või metsa ei ladestuks, töödeldakse kasutatuid asju ning nad pannakse uuesti müüki. See aitab väga palju kaasa looduse hoidmisele. See võib olla inimestele tülikas, kui nad peavad oma prügi sorteerima, aga laiemas pildis võidavad kõik. Näiteks aasta 2008 mai alguses tehti kampaania ,,Teeme ära", kus oodati vabatahtlike inimesi üle Eesti, et koristada ära metsaalused ja teha Eestimaa puhtaks. See osutus väga edukaks ja prügi korjati kokku mitusada tonni. Väärispuit on olnud koguaeg hinnas ja inimesed teenivad selle pealt suurt raha. Seetõttu on juba pikemat aega massiivselt raiutud maha vihmametsi, mida võib nimetada Maa ,,kopsudeks", sest nad toodavad kõige rohkem hapniku. Samuti elab vihmametsades palju loomi, kelle kodud hävitatakse puid raiudes. Euroopa riikides on viimasel ajal väärispuidu
minna, siis ma lähen kindlasti, sest mulle ei meeldi kui minu eest valitaks ja kõige populaarsemaks saab mulle mitte meeldiv inimene või otsus. Tõttan alati appi kui keegi abivajaja mind appi kutsub. Näiteks olen aitanud mõnel õpetajal meie tunniks vajalikke õppevahendeid tassida, kuna õptajale oleks olnud need kõik asjad liiga suureks koormaks. Arvan Eestis elab väga palju häid ning sellest vähem halbu kodanikke. Ilma heade kodaniketa oleks kõik metsaalused igasugust sodi täis, aga vabatahtlikud korraldavad üritusi kus koristatakse metsaaluseid. Aga kust see prügi sinna metsa alla saab? Halvad kodanikud ei mõtle loodusele ning loobivad neist jäänud jäägid metsa alla. Kuid mina arvan, Eestis on rohkem häid kodanikke kui halbu, muidu ei saaks Eesti Vabariik toimida. Mina arvan, et olen hea kodanik ja võin enda üle uhke olla, et olen Eestile ustav elanik ning pooldan siin riigis toimuvat. Ma tean palju häid kodanikke, kuid ka halbu
vähendamise suunas on kasutada jätkusuutliku arengu mudelit ehk vältida jäätmete tekkimist täielikult. Vanapaberi ning plast- ja metallpakendite taaskasutusseadmete rajamine on saavutanud olulise koha keskkonnasäästlike investeeringute seas, kuid peaaegu kõikide teiste materjalide puhul seisneb probleem inimeses endas. Väga paljud ,,lubavad" loodusel oma prügiga tegeleda või ei taha maksta suuri summasid oma jäätmete käitlemise eest. Nõnda on reostatud paljud metsaalused ning Vaiksesse ookeani on moodustunud pindalalt Prantsusmaaga võrdne prügisaar, mis tapab veelinde ja merefaunat. Riikide valitsustel peaks olema kohustus investeerida raskestilagunevate jäätmete ümbertöötlemisse eesmärgiga muuta kogu protsess odavamaks lihtinimese jaoks. Nii ei tekiks inimestel tahet oma prügist keskkonnavaenulikul viisil vabaneda ja visata oma jäätmeid meid ümbritsevasse loodusesse. Peaksime kõik mõtlema faktile, et looduses laguneb ainuüksi kilekott
oma jäätmetest illegaalselt vabanema ning seeläbi loodust reostama.Kui on ressurssi prügi toota,siis peab olema ka ressurssi,et prügist legaalselt vabaneda.Meele teevad rõõmsaks selli- sed aktsioonid nagu näiteks ,,Teeme ära 2008",kus väga paljud inimesed üle Eesti tulid kokku ning koristasid vabatahtlikult metsasi prügist.Sellised ettevõtmised on küll väga tõhusad ja kasulikud,kuid seni kuni inimesed oma suhtumist ei muuda,pole neil erilist mõtet,kuna ajapik- ku on metsaalused jälle sama reostatud.Voltaire,kes oli kuulus prantsuse filosoof, kirjanik ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest,on öelnud ,,Ükski lumehelves ei tunne ennast süüdi laviinis." Inimesed,kes loodust reostavad mõtlevad samamoodi,et mis see üks prügikott ikka keskkonnale teeb.Üldises mõttes see võibolla ei põhjustagi midagi hullu,aga kui kõik inimesed hakkaksid sedamoodi mõtlema,oleksid tagajärjed kurvad.
Nende tõttu on ehitatud paljude majade alla keldritesse punkrid, kus inimesed saaksid tormi üle elada. Inimesed, kes elavad Ameerika Ühendriikide keskosas, on harjunud sellega, et aeg-ajalt torm raputab nende elamisi. Kui aga selline torm tabaks Eestit, oleksid nii hukkunute arv kui ka materiaalne kahju tunduvalt suurem. Laupäeval läheb meie klass projekti "Teeme Ära 2008" raames Eesti prügihunnikuid koristama. Meie riik on prügi täis. Metsaalused on roiskunud toitu, ehitusprahti, pudeleid täis. Polegi peaaegu puhast kohta. Sellised illegaalsed prügimäed ei kahjusta tegelikult tunduvalt rohkem meie keskkonda, kui legaalsed prügilad. Lagunemisel võib tekkida mitmeid erinevaid aineid, mis vihmaveega põhjavette sattudes võivad olla inimestele väga ohtlikud. Me ei tea kunagi, kas järgmine klaasitäis vett meie kraanist on ikka piisavalt puhas või on see mürgine. Kui prügi viidaks legaalsetesse
käsitlenud kui rododele sobivat. Lihtsa turbataimla valmistamiseks lõikame peenravaibast vajaliku kuju ja suurusega tüki, laotame selle ettenähtud kohale (umbrohtusid pole eelnevalt tarvis välja rohida - nad ei suuda peenravaibast läbi kasvada), ääristame tulevase turbaaia kivide või turbaplokkidega ja täidame tekkinud õnaruse neutraliseerimata turbaga millele segame hulka natuke liiva. Turbakihi paksus peaks olema vähemalt 20 cm. taimed:priimulad,rododendronid,hekitaimed,metsaalused ja soo taimed 4
REFERAAAT Ene Külaots Gerlin Jaanson LH-11 12.12.2012 Pärnu 2012 Sissejuhatus Minu võimalused säästa keskkonda saastumisest on ? Mis võimalused mul siis on, et hoida ära keskkonna saastumist? Selleks saab muidugi igaüks palju ära teha.Kui igaüks annab oma panuse keskkonna puhtamana hoidmisel siis oleks meie metsaalused ja ka põllud ,kraavid jne.puhtad. Mina saan samuti anda oma panuse selleks. Olen juba praegu selle panuse ka andnud sorteerides prügi.Tuleb ju panna meil kõik eraldi klaas,paber jne. Samuti ei viska ma prügi maha, selleks on meil ikka jätkuvalt prügikastid kuhu saab prügi panna. Prügimäele saab viia ka ohtlike jäätmeid, et need ei jääks kuhugile vedelema. Ohtlike jäätmete punktid peaks minu teada olema ka igas vallas ja linnas.
15 probleemiks. Rikkujatel võib tekkida karistamatuse tunne ning lähtuvalt raskest majanduslikust olukorrast võib suureneda ka tegelike rikkumiste arv. Kokkuvõte Kokkuvõtvalt võin öelda, et jäätmekäitlus on arenenud väga positiivses suunas, ning paljud varasemad probleemid on leidnud lahenduse. Ei saa mainimata jätta, et vähenenud on ebaseaduslik prügi ladestamine looduskeskkonda ning metsaalused on puhtamad. Jäätmeid on hakatud üha efektiivsemalt taaskasutama ning prügilatesse ladestatavad olmejäätmete kogused on võrreldes varasemaga tunduvalt vähenenud. Paljud vanad prügimäed on suletud ning Eestisse on rajatud palju uusi jäätmekäitluskeskusi. Samuti on väga edukas olnud pakendijäätmete kogumissüsteem ning on arendatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Paranenud on ka
annaabi.ee 
