1. Mis on algtihedus ja miks on seda vaja järgida? Algtihedus on istutatud seemikute, istikute ja heistrike või külvikohtade arv hektaril. Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised...
Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist. Maapinda valmistatakse ette suvel või eelneval sügisel. Maapinda valmistatakse ette ketaskobestiga. Ketaskobesti purustab rohukamara või metsakõdu ning peenestab ka raiesmikul olevad oksad. Ketaskobesti sobib pinnase ettevalmistamisel nii istutamiseks, külviks kui ka looduslikuks uuendamiseks. 6) Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus Kiilistutus pannakse kasvama paljasjuurelisi seemikuid, sest nende juurestik on väike ja vähehargnev ning mahub suhteliselt kitsasse kiilulõhesse. Tööriistaks on olenevalt mulla kõvadusest erineva raskusega istutuskiil või kiillabidat. Istutuskiil lüüakse maasse umbes 20 cm sügavusele ja kiiluvart enda poole tõmmates tekitatakse 10 cm pealtlaiusega lõhe. Jägmisena pannakse seemik sügavale istutuslõhesse, seejärel tõstetakse juuri
· Taimed istutatakse alati rohttaimedest puhastatud lapi keskele, et vähendada rohttaimede konkurentsi; · Kuivades kasvukohtades istutatakse taimed vao põhja, niisketes vao harjale; · Kändude ja kivide lähedale istutatud taim saab osa öösel eralduvast soojuskiirgusest ja kannatab seeläbi vähem külma tõttu; Istutusviisid Käsitsi taimede istutamisel kasutatakse enamasti järgnevaid istutusviise: a) kiilistutus; b) labidaauku istutus; c) istutamine istutustoruga; d) mullapalliga istutus (kas labida või silinderpuuriga); Igasuguste taimede istutamisel jälgi põhimõtteid; · taime juurte ümber peab muld saama kindlasti tihendatud; · taime juurekael peab jääma pärast istutamist normaalsele kõrgusele; · taime juured ei tohi olla istutusaugus kokkusurutult. Masinistutusel kasutati tihti omakonstrueeritud istutusmasinaid, või Venemaal
annaabi.ee 
