kultiveerida e. uuendada, st. istutada puittaimi või külvata seemet kogu raiesmiku pindalale või teise võimalusena jätta metsastatav ala looduslikule uuendamisele e. uuendumisele. Looduslik uuenemine toimub kuusepuhul ainult seemneliselt, inimese kaasabil nii seemneliselt (vanasti, mõisate ajal, teostati täiskülvi, ehk terve maapind külvati koos suvise teraviljaga maasse, nüüdsel ajal on moeks saanud lapikülv), kui puittaimi istutades. Enamasti valitakse kuuse puhul istutuse, iseasi kas siis paljas juurseid taimi või potitaimi. Maapinna ettevalmistamine võiks metsauuenduseks toimuda külvipuhul kahel viisil, kas labidaga külvilappide ettevalmistamine või siis masin külv, seda viimast kasutatakse rohkem männiseemne külvamisel. Kuuske pigem istutatakse ja seega on maapinna ettevalmistamine teistmoodi, pinna ettevalmistamine tehakse harilikult suvel või sügisel, praegusel ajal toimub
Männiseemned tuleb külvata kevadel varakult eelnevalt ettevalmistatud pinnasele. Kaseseeme külvatakse kas kohe pärast kogumist või samuti kevadel vara. Tamme ja saart võib külvata nii kevadel kui sügisel. Sügiskülvi puhul on näriliste kahjustuste oht! Külviviisid: 1) Ridakülv - seeme külvatakse ülepinnaliselt ribadena ettevalmistatud maapinnale enamasti katkendlike ridadena - iga meetri järel 0,5 m külvi (Mä kuni 15 seemet) 2) Lapikülv - juurimata raiesmikel, lapid ettevalmistatud käsitsi või masinaga, algul maapind kobestada, siis külvata seemned hajali kogu lapile (Mä ca 25 seemet) ja vajutada kinni. Kasel jäta seeme mullaga katmata või kata 1-2 mm kihiga. Seemnete külvisügavuse rusikareegel on: seemned külva umbes 3 seemne läbimõõdu sügavusse mulda (kehtib kõigi seemnete kohta). Külviga alusta kevadel varem kuivadel muldadel ja lõpeta niiskematega
annaabi.ee 
