A Osa · L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. K- kalibreerimistunnistuse parand READ - lugemi võtmine (ümardamine lähima täisjaotiseväärtuseni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE) - hälve pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO)
A Osa L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. READ - lugemi võtmine K- kalibreerimistunnistuse (ümardamine parand lähima täisjaotiseväärtuse ni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit,Lmin; f(faktorid)= f(Lmax faktorid) K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, hälve RO, RE) pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid),
B4 0,0010 0,0012 0,0015 0,0004 0,0035 0,0009 0,0004 0,0001 0,0008 0,0021 B5 0,0008 0,0042 0,0044 0,0004 0,0001 0,0006 0,0000 0,0015 0,0004 0,0021 3. Mõõtme B keskväärtuse intervallhälve tõenäosustasemel P=0,95% Studenti tabelist kriitiline t(=0,05; n=50) : 25,03 B 25,164 8 4. detaili mõõtme B histogramm ja sellele vastav teoreetiline normaaljaotuse tihedusfunktsiooni graafik f(x). Teoreetilin Kogus e kogus Interva Interva Interva mõõtmis Tihedusfunktsio intervallis (ni- ll lli algus lli lõpp el ni on f(xi) ni ' ni')2/ni' 1 25,035 25,047 4 2,026 1,3 5,38 2 25,048 25,060 4 4,120 2,7 0,63
B2 0,0028 0,0004 0,0005 0,0010 0,0009 0,0012 0,0005 0,0025 0,0007 0,00 B3 0,0010 0,0057 0,0003 0,0001 0,0000 0,0009 0,0002 0,0000 0,0015 0,00 B4 0,0010 0,0012 0,0015 0,0004 0,0036 0,0009 0,0004 0,0001 0,0008 0,00 B5 0,0000 0,0000 0,0001 0,0024 0,0005 0,0008 0,0010 0,0006 0,0009 0,00 3.Detaili mõõtme B keskvääartus B ja standardhälve s. B keskväärtus: 25,102 Standardhälv e: 0,032 Min B: 25,026 Max B: 25,152 4. Mõõtme B keskväärtuse intervallhälve tõenäosustasemel P=0,95% Studenti tabelist kriitiline t(=0,05; n=50) : 2,00 B 25,039 25,165 5. Detaili mõõtme B histogramm Interva Int Int (ni- ll algus lõpp ni f(xi) ni ' ni')2/ni'
Osa B. Mõõtetulemuste hinnangud, usaldusvahemikud ja statistiline jaotumine 3. Leida detaili mõõtme B keskväärtus ning standardhälve. keskväärtus standardhälve Mõõtme B väärtused [mm] B1 20,063 20,121 20,163 20,182 20,105 20,106 20,039 20,153 20,063 20,03 B2 20,049 20,083 20,123 20,134 20,071 20,136 20,079 20,152 20,128 20,096 B3 20,133 20,026 20,084 20,111 20,1 20,071 20,117 20,1 20,14 20,045 B4 20,117 20,087 20,084 20,12 20,045 20,1 20,176 20,084 20,101 20,049
Tabel 3. (xi - x)2 B1 0,0001 0,0000 0,0000 0,0005 0,0001 0,0010 0,0006 0,0032 B2 0,0006 0,0028 0,0000 0,0006 0,0006 0,0006 0,0033 0,0003 B3 0,0003 0,0008 0,0000 0,0001 0,0003 0,0007 0,0000 0,0016 B4 0,0010 0,0012 0,0015 0,0004 0,0035 0,0009 0,0004 0,0001 B5 0,0008 0,0042 0,0044 0,0004 0,0001 0,0006 0,0000 0,0015 3. B keskväärtus: 25,101 Standardhälve: 0,032 Min B: 25,035 Max B: 25,166 4. Mõõtme B keskväärtuse intervallhälve tõenäosustasemel P=0,95% Studenti tabelist kriitiline t(=0,05; n=50) : 2,00 25,038 B 25,164 5. Detaili mõõtme B histogramm Intervall Int algus Int lõpp ni f(xi) ni' (ni-ni')2/ni'
𝑛 𝐺𝐴 = √∏ 𝑥𝑖 𝑖=1 Standardhälve 𝑛 1 𝑆𝑐 = √ ∑(𝑥𝑖 − 𝑥̅ )2 𝑛 𝑖=1 Parandatud standardhälve 𝑛 𝑆𝑐𝑝 = √ 𝜎2 𝑛−1 Dispersioon 𝑛 1 𝐷 = (𝑆𝑐) = ∑(𝑥𝑖 − 𝑥̅ )2 2 𝑛
n x i i 2009 52,12 n 50 1. Keskväärtus ´x =52,12 S 2= ∑ ni ( x i−´x i ) = 37539,28 =750,79 Dispersioon n 50 S2=750,79 Standardhälve S= √ S2= √750,79=27,40 S=27,40 Korrigeeritud standarthälve Sc= √ n n−1
alusel, vaid äärmiselt reprodutseeritava etaloni konstrueerimises, mis põhineb mingil füüsikalisel nähtusel, nagu näiteks stabiliseeritud sagedusega laserite kasutamine meetri etaloni korral, Josephsoni efekt voldi või Halli kvantefekt oomi korral; - kolmas protseduur seisneb materiaalmõõdu rakendamises etalonina. Etaloniga seotud standardmääramatus on alati seda etaloni kasutades saadud mõõtetulemuse liitmääramatuse komponent. Sageli on see komponent väike võrreldes liitmääramatuse teiste komponentidega. Suuruse väärtus ja mõõtemääramatus peavad olema määratud etaloni kasutamise ajal. Rahvusvaheline etalon - etalon, mida tunnustavad rahvusvahelise lepingu allkirjastajad ja mis on mõeldud ülemaailmseks kasutamiseks. Riigietalon - etalon, mida pädev asutus tunnustab riigis või majanduses toimiva alusena vaadeldud liiki suuruse teistele etalonidele suuruse väärtuste omistamiseks.
................................................................ 9 2. Tõeline väärtus ja mõõdis. Viga ja määramatus ........................................................................ 11 3. Mõõtetulemus kui juhuslik suurus ............................................................................................. 13 3.1. Histogramm ....................................................................................................................... 14 3.2. Dispersioon ja standardhälve............................................................................................. 16 3.3. Ekse ................................................................................................................................... 17 3.4. Aritmeetilise keskmise standardhälve ja Atüüpi määramatus ......................................... 18 3.5. Usaldusnivoo leidmine histogrammi alusel....................................................................... 19 4
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
