a. korduvus Küsimus 2 Millega seoses kerkib üles projekti plaanimise seostamine äriprotsesside juhtimisega? b. tootmismahtude suurenemisel Küsimus 3 Kas toote tehnoloogilisuse tagamise oskus kuulub? mõlema eelmise ja ka projektijuhi kompetentside hulka Küsimus 4 Mis ei sobi tootearendusprojekti teostusega seotud tegevuste loetellu? a. kontrolli- ja testimise tehnoloogia Küsimus 5 Milline põhimõte ei kuulu agiilse projektiteostuse juurde? b. kaasaegsetele metoodikatele orienteeritus Küsimus 6 Mis ei kuulu riskide ja kitsaskohtade dialektikasse? b. valmistustehnoloogiate mittetundmine Küsimus 7 Mis ei ole oluline tootearendusprotsessi jätkusuutlikkuse seisukohalt? b. ettevõtte kasuminäitajad Küsimus 8 Mis ei kuulu projekti seire juurde? b. töö tulemuste arutelu Küsimus 9 Milline tegevus tootearendusprotsessile esitatavates nõuetes ei sobi loetelusse? c. protsessi teostuse suutlikkuse prognoosimine Küsimus 10
Paradigmade muut on viinud genoomika: 1. Strukturaalsetest uuringutest funktsionaalsetele. 2.Geenikaardi põhiselt geenide tuvastamisest järjestuspõhilisele. 3.Haiguste etioloogia (põhjusest) uuringutest patogeneesi uurimisele (mehhanismini). Küsimus momendil mitte miks vaid kuidas. 4.Haiguse diagnoosist haigussoodumuse tuvastamisele (personaalse meditsiini tekkeni). Probleemid : Genoomika andmed on väiksema "väärtusega", kui ad hoc(märgade) eksperimentide tulemid. Tänu metoodikatele ja suurtele andmete hulkadele esineb palju vigu. Kompuuteranalüüs, algoritmid ning neil põhinev andmetöötluse loogika on suhteliselt algeline (post hoc ergo propter hoc pärast seda, järelikult selle pärast). Kellele kuuluvad andmed?. Viib paradigmani, et uuringute aluseks pole hüpotees vaid andmed ise. 4. Prokarüootsete genoomide omadused (suurused, G+C, funktsionaalsed grupid) Genoomid valdavalt tsirkulaarsed, esineb ka lineaarseid sisaldades telomeere (B.burgdorferi)
teenus. 25. Agiilne projekteerimine (projektijuhtimine) on lähenemisviis: Tulenevalt klientide vajaduste kiirest muutustest, kasvavast konkurentsist ning ressursside ratsionaalse kasutamise nõudest, peab projektijuhtimise protsess olema agiilne (väle, paindlik) so suutma reageerida pidevatele protsessi muutustele nii ajas kui ruumis. 26. Teostuspõhimõtted: · Indiviidid ja suhtlus eelistatuna protsessidele ja metoodikatele · Töötavad lahendused eelistatuna suuremahulisele dokumentatsioonile · Suhtlus klientidega eelistatuna pikaajalistele lepingu läbirääkimistele · Muutusteks valmisolek eelistatuna plaanitäitmisele 27. RISK (ISO 31000) tõenäosus, et sündmus esineb ja sündmusel on tavaliselt soovimatu tulemus. 28. Kitsaskoht "bottleneck" obstruktsiooni tekkevõimalus ja kohesed jõupingutused
b. projekteerija kompetentside hulka c. mõlema eelmise ja ka projektijuhi kompetentside hulka Mis ei sobi tootearendusprojekti teostusega seotud tegevuste loetellu? Vali üks või enam: a. kontrolli ja testimise tehnoloogia b. toote tehnoloogilisuse kontroll c. allhankevajaduste selgitamine d. rakiste vajaduse määratlemine Milline põhimõte ei kuulu agiilse projektiteostuse juurde? Vali üks või enam: a. paralleelne teostus b. kaasaegsetele metoodikatele orienteeritus c. pidev suhtlus kliendiga d. töötavad lahendused Mis ei kuulu toodete klassifitseerimisel eesmärkide hulka? Vali üks või enam: a. toote põhiomaduste ja iseärasuste äratundmine b. toote võrdlusparameetrite määratlemine c. toodete grupeerimine valmistamisel d. toodete konkurentsivõime hindamine Mis ei kuulu riskide ja kitsaskohtade dialektikasse? Vali üks või enam: a. riskide tõenäosus b
määratletakse metoodika headust iseloomustavate parameetrite kaudu 59. Nimetage ja iseloomustage valideerimise olulisemad vahendid. Valideerimise olulisimateks vahenditeks on 1)referentsmaterjalid 2)laboritevahelised võrdlusmõõtmised 60. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. AVASTAMISPIIR - detekteerimispiir, vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga võimalik detekteerida ja identifitseerida; eeskätt madalate sisalduste määramise metoodikatele (keelatud/soovimatud ained) MÄÄRAMISPIIR - kvantiseerimispiir, madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga võimalik usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata; madalaima kontsentratsiooniga punkt kalibreerimisgraafikul 61. Saagis, täpsused, tudlikkus jne. SAAGIS (R-recovery) - näitab, milline osa proovis olevast analüüdist saab lõppkokkuvõttes mõõdetud TUNDLIKKUS - analüütilise signaali muutus jagatud läbi vastava muutusega
vastavus määratletakse metoodika headust iseloomustavate parameetrite kaudu .Valideerimise olulisimateks vahenditeks on 1)referentsmaterjalid 2)laboritevahelised võrdlusmõõtmised 50. Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt tuvastada. Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud katse võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. Avastamispiir on oluline madalate sisalduste määramise metoodikatele. Näiteks mõne “keelatud” või “ebasoovitava” lisandi leidumist – 1)kemikaalijäägid toidus 2)saasteained mullas 3)ebasoovitavad lisandid tooraines 4) dopingukontroll 51. Termodünaamika I seadus.Suletud süsteemi siseenergia muutus on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga, millest on lahutatud energiahulk, mille süsteem annab ära töö:Soojuse hulga mõõtmine – kalorimeetria. Soojusmahtuvus –
metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida Määramispiir (ka kvantiseerimispiir) on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. Vahel defineeritakse määramispiir kui madalaima kontsentratsiooniga punkt kalibreerimisgraafikul. Avastamispiir on oluline eeskätt madalate sisalduste määramise metoodikatele. Iseäranis neile, millega määratakse mõne “keelatud” või “ebasoovitava” lisandi leidumist: – kemikaalijäägid toidus – saasteained mullas – ebasoovitavad lisandid tooraines – dopingukontroll 88. Saagis, täpsused, tudlikkus jne. Täpsus kordustäpsuse mõistes: korvusmõõtmiste tulemuste omavahelist
sekkumist vajavate probleemide ule otsustamine), · Kliendiga ühiselt eesmärgi määratlemine. · Kliendi isiksusest (perest) tulenevate ressursside analüüsimine (väärtused, omadused, võimed, oskused, eelnevad õppimise-/ töö- ja toimetulekukogemused, isiklikud eelistused, tulevikukäsitlus) ning võimalikud piirangud. · Lisaks hindamismetoodikad vastavalt puudespetsiifikale ja erialaspetsialistide metoodikatele, · Hindamistulemuste analüüs, fikseerimine ja edasised soovitused, planeerimine meeskonnatöös. · Kohtumine kliendiga, et täpsustada rehabilitatsiooni eesmärke, alaeesmärke, planeerida järgnevaid tegevusi. · Iga tegevuse/teenuse alategevuste määratlemine, ajalise ressursi planeerimine (koos kliendiga ning võrgustikupartneriga). · Järelhindamise aja määratlemine (koos kliendiga). 34
73. Nimetage ja iseloomustage valideerimse olulisemad vahendid. Valideerimise olulisimateks vahenditeks on 1)referentsmaterjalid 2)laboritevahelised võrdlusmõõtmised 74. Metoodika avastamis- ja. määramispiirid. AVASTAMISPIIR - detekteerimispiir, vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga võimalik detekteerida ja identifitseerida; eeskätt madalate sisalduste määramise metoodikatele (keelatud/soovimatud ained) MÄÄRAMISPIIR - kvantiseerimispiir, madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga võimalik usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata; madalaima kontsentratsiooniga punkt kalibreerimisgraafikul 75. Saagis, täpsused, tundlikkus jne. SAAGIS (R-recovery) - näitab, milline osa proovis olevast analüüdist saab lõppkokkuvõttes mõõdetud, sageli saagise väärtused alla 1, sest mingi osa saagisest jääb alati määramata
Transport Network) kuuluvate riigimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjadest. Teehoiukavas antakse ülevaade teehoiu rahastamise alustest ning kavandamise põhimõtetest, mis määravad ära teehoiutööde järjekorra Eesti riigimaanteedel. Kirjeldatakse teedevõrgu säilitamis-, arendamis- ja administreerimiskuludest tehtavaid töid ning analüüsitakse nende vajadust ja mahtu. Lisaks finantsplaani selgitusele kirjeldatakse lühidalt või viidatakse kasutatud metoodikatele ja juhenditele. Tutvustatakse maanteevõrgu üldandmeid, riigimaanteede seisukorda ning seisundi muutusi viimastel aastatel ning antakse ülevaade katete keskmistest vanusest sõltuvalt maantee liigist. Teehoiukava muudetakse ning esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks juhul, kui kütuseaktsiisi laekumise suveprognoos järgnevaks aastaks muutub sedavõrd, et tingib riigimaanteede hoiuks kavandatud üldsumma muutuse 3% võrra.
konkreetsetes olukordades. Õpilase toime mudelina: Nähes sama õpiedukusega kaaslast mingit tegevust edukalt sooritamas, tõuseb endas kahtlevate õpilaste usk tööga toimetulekusse. Suurim mõju on mudelina kaaslasel, kellel on õpilasega, keda tahetakse mõjutada, sarnane staatus. 8) Biheivioristliku ja kognitiivne käitumise modifitseerimise metoodikate (BKMM ja KKMM) olemus, rakendusnäited ja erinevus. Olemus: Kõigile KKM metoodikatele on iseloomulik õpilaselt oodatava käitumisoskuse demonstreerimine kombinatsioonis iseenese kõvahäälse õpetamisega. Eesmärgiks on tegevust suunava sisekõne kujundamine. Rakendusnäited: Üheks KKMMi rakendamise näiteks on Campi ja Bashi (1981) “Mõtle valjult” programm, mille eesmärgiks oli õpetada algklassiõpilasi lahendama arukalt konfliktsituatsioone. Erinevus: on selles, et BKMM-i puhul püütakse õpilaste väliselt jälgitava käitumise
võrreldakse nende tulemusi. Labor, kelle tulemus oluliselt erineb ülejäänud laborite tulemustest, on tõenäoliselt saanud ebakorrektse tulemuse. 73. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir (ka detekteerimispiir) on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida. Avastamispiir on oluline eeskätt madalate sisalduste määramise metoodikatele. Iseäranis neile, millega määratakse mõne “keelatud” või “ebasoovitava” lisandi leidumist N: kemikaalijäägid toidus, saasteained mullas, ebasoovitavad lisandid tooraines, dopingukontroll Määramispiir (ka kvantiseerimispiir) on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. Vahel defineeritakse määramispiir kui madalaima kontsentratsiooniga punkt kalibreerimisgraafikul. 74
Tekstigrammatika ja lausemallid valitakse antud metoodika puhul lähtuvalt konkreetse lapse probleemidest jutustamisel ning neid õpetatakse kasutama iseseisvas ja Tekstiloomeoskuse õpetamine 33 ümberjutustuses. Antud meetodi eelis on, et see võimaldab tegeleda mitme valdkonnaga samaaegselt (kõne, töömälu, tähelepanu). Toetudes mitmete autorite välja töötatud metoodikatele (Vorobjova 1988, 2006; Karlep 2003), mida iseloomustab hea psühholoogiline ja psühholingvistiline põhjendatus, koosneb käesolev metoodika tegevustest, mis on rühmitatud järgmisteks osadeks: (a) sissejuhatav tegevus, b) töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega, c) töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga, (d) töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega, (e) töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega, (f) kokkuvõtvad te-
• Tööandjatega koostöös korraldatavad üritused (paar tundi). Täiskasvanute karjäärinõustajad • Tööotsimisoskuste töötoad, firmast väljaaitamise (outplacement’i) programmid (3–5 kohtumist kuni koostöö mitme kuu vältel). • Karjääri planeerimise koolitused (1–2 päeva). Jne. Kuna gruppidega töötamise “žanre” on palju ja kõik eeldavad asjakohast väljaõpet, kus kes- kendutakse konkreetsetele metoodikatele, harjutustele jne, on selles peatükis ära toodud gruppidega töötamise üldised põhimõtted, mida saab kasutada konkreetsest programmist olenemata. Et teoreetilisi teemasid ilmestada, on vürtsiks lisatud ka mõned läbiproovitud ja universaalsed harjutused. Grupi organiseerimine ja juhendamine Gruppidega töötamise protsessi mõjutab väga tugevasti see, kuidas see on organiseeritud. Enamik uuringuid, milles klassiviisilist instrueerimist on võrreldud grupiviisilise instrueeri-
kromatograafilised meetodid keskmise/kõrge selektiivsusega, LC-HRMS on väga selektiivne. 4. Analüüsimetoodika määramispiir, avastamispiir ja lineaarne ala Avastamispiir (LoD) on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on võimalik antud metoodikaga usaldusväärselt avastada ja identifitseerida. Määramispiir (LoQ) on vähim analüüsi sisaldus proovis, mida on võimalik kvantitatiivselt määrata. Avastamispiir on oluline eelkõige madalate sisalduste määramise metoodikatele, nt kui määratakse keelatud või ebasoovitavaid aineid, nt kemikaale toiduainetes, saasteaineid mullas, dopingukontroll. Lineaarne ala on selline ala analüüdi signaali / kontsentratsiooni graafikul, mis on lineaarne. Tööala on üldjuhul lineaarsest alast laiem, samuti ei pea analüüdi määramiseks alati lineaarset funktsiooni kasutama. 5. Analüüsimetoodika saagis, selle määramine Saagis näitab, milline osa proovis sisalduvast analüüdist saab mõõdetud ehk siis mõõdetud
ressursside raiskamist, et luua maksimaalset väärtust." LC defineerib, mis on TFV, kusjuures igaüks nendest kattub vähem või rohkem üksteisega. Need kolm tootmissüsteemi põhiväärtust eksisteerivad tootmissektorites ning ka teistes valdkondades. Nende 84 tundmine ja mõistmine paneb aluse printsiipidele ja need omakorda metoodikatele, mida rakendades saavutatakse LCi põhieesmärk, mis peab lisama väärtust mitte ainult kliendile, vaid kogu ühiskonnale. 3.3.2 Timmitud Ehitamise printsiibid Construction Industy Institute (CII) on välja arendanud ,,Timmitud Ratta" (inglise keeles ,,Lean Wheel") baseerudes põhjalikul ehitustööstuse ja kirjanduse uurimisel (vt ka 3.2). ,,Timmitud Ratas" koosneb viiest pearühmast, millel igaühel neist on hulk alaprintsiipe, kusjuures kõik on omavahel põimunud
Karlep (2003) toob välja, et kuuldud teksti ümber jutustades (vahendatud tekstiloome) on lapsel osaliselt võimalik kasutada originaaljutustuse keeleüksusi. Ka annab vahendatud jutustus lap- sele ette mudeli, mille toel saab genereerida terviklikuma ja sidusama jutustuse võrreldes vahen- damata jutustusega (Botting, 2002). Ka käesolev magistritöö kasutab tekstiloome oskuste aren- damiseks vahendatud jutustusi. Toetudes mitmete autorite välja töötatud metoodikatele (Vorobjova 1988, 2006; Karlep 2003), mida iseloomustab hea psühholoogiline ja psühholingvistiline põhjendatus, koosneb käesolev metoodika tegevustest, mis on jaotatud järgmisteks osadeks: (a) sissejuhatav tegevus, b) Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega, c) töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga, (d) töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega, (e) töö jutustuse
annaabi.ee 
