KASVAJATE LEVIMISTEED RETSIDIVEERUMINE · Kasvajate levimine · Pidev levimine ehk invasioon · Metastaseerumine · Kasvaja arengustaadiumid · Luumetastaasid · Peaajumetastaasid · Retsidiveerumine KASVAJATE LEVIMINE Healoomuline kasvaja (ld tumor benignum): · suureneb, kuid ei levi; · ei ületa elundi piire, millest ta on tekkinud. Pahaloomuline kasvaja (ld tumor malignum): · pidev levimine või · metastaseerumine. Foto: Helena Tern, PERH http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Metastasis_sites PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON I · Elundipiirini jõudnud kasvaja võib tungida naaberelunditesse ja ümbritsevatesse kudedesse. Põiekasvaja http://www.patienteducationcenter.org/articles/bladdercancer/ PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON II Elundipiir Liited naaber-
järjestus) väljalõikamine ehk splaising. mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk translatsioon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vähk Vähk ehk vähkkasvaja on haiguste rühm, mille hulka kuulub üle 100 erineva kasvajalise haiguse ja mida iseloomustab rakkude kontrollimatu jagunemine, kasv ning metastaseerumine ( kasvaja levik algkoldest kaugemale). Inimese kehas on ümmarguselt 50 000 000 000 000 (5 × 10 astmes 13) rakku. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suremus pahaloomulistesse kasvajatesse 100 0-55 000 elaniku kohta (2004) 55-80 80-105
Tavaliselt on BCC valutu, põhjustab ripsmetekadu. Nodulaarne vorm moodustab umbes 60-80% kõigist juhtumeist ning tavaliselt haarab pea piirkonda. Nodulaarse vormi korral tekib kõrgenenud eksofüütne pärlikujuline sõlm, mille pinnal näha ka teleangiektaatilisi veresooni. Sõlme suurenemisel võib see tsentraalselt haavanduda, tekib ulcus rodens. Pigmenteeritud BCC korral esineb amelanootiline sõlme pigmentatsioon. Infiltratiivne vorm avaldubkahvatu ketendava naastuna. Metastaseerumine pole basalioomile iseloomulik, kuid on kirjeldatud juhtumeid BCC kaugmetastaasidega. Lokaalne invasioon orbitasse ja ümbritsevatesse kudedesse on iseloomulik just infiltratiivsele vormile. Intraokulaarset invasiooni esineb harva. Histopatoloogiliselt jaotatakse BCC kahte erinevasse tüüpi: soliidne BCC, mis tavaliselt korreleerub nodulaarse vormiga, ning skleroseeruv BCC, mis korreleerub infiltratiivse vormiga6. Kõiki BCC juhtumeid klassifitseeritakse ka staadiumite alusel: I staadiumi
destabiliseerivad genoomi mittekapselduvad, invasiivsed, · Histoonide atsetüleerimine , mis metastaseeruvad, samuti lagundab nukleosoomset vähediferentseerunud struktuuri ja aktiveerib genoomi 12. Mis on kasvajarakkude invasioon ja · DNA tsütosiini metülatsioon , mis aitab metastaseerumine? säilitada nukleosoomset struktuuri ja · Invasioon: kehasiseste piiride (nt. inaktiveerib genoomi basaalmembraani) lõhkumine ja levik 6. Mis roll on kasvufaktoritel rakkude neist kaugemale diferentseerumisel? · Metastaseerumine: kasvajarakkude · Indutseerivad diferentseerumist, eemaldumine algsest kasvajast ja
südame parema koja ja satuvad kopsuarterisse - südame vasakust poolest müokardi infarkti või endokardiidi puhul aordi vahendusel ajju, põrna, nreeru, seedetrakti jt. elunditesse. Retrograadne liikumine: - raskusjõu mõjul alumisest õõnesveenist maksaveeni. Emboolia võib tekitada kopsuarteri sulguse, suures vereringes infarkti, ohtlik ajus, südames, septiline emboli korral mikroobikollete levik, veresoonte laiendid embolitest, kasvajate metastaseerumine. Loode oma raskusega vajutab vaagent läbivatele veenidele ning nendes verevool aeglustub või ka kohati seiskub, mille tagajärjel veri kipub hüübima. Teatud kehaasendite korral aga nendesse soontesse pääseb jälle veri ja need hüübed=trombid pääsevad liikuma ja filtreeritakse kopsu veresoontevõrgustiku poolt välja, mis ise aga suure trombide hulga korral ajutiselt ummistub. Väike tromb laguneb mõne ajaga, suur
proliferatiivne põletik-ülekaalus sidekoe reaktsioon. 69. Mis on kasvaja? Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. 70. Kuidas jagunevad kasvajate kasvamis viisid? Ekspansiivne- kompaktse kogumina, infiltratiivne-koerakkude vahele, endofüütne- koe/elundi sügavusse, eksofüütne-valendiku suunas. 71. Kuidas kasvajad levivad? Pidev levimine e invasioon, metastaseerumine-levik algkoest kaugemale (lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon e isutusmetataasid) 72. Healoomuliste tunnused? Nõrk atüpism, aeglane kasv, ekspansiivne kasv, ei levi, ei anna retsidiive, ei esine nekroosi, mõju organismile kohalik. 73. Pahaloomuliste tunnused? Tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, levib, annab retsidiive, esineb nekroosi, mõju organismile tugev. 74. Mis on nekroos?
vähijuhtudest.(Grün-Ots 2010) 4 KOPSUVÄHK Kopsuvähk on oma käitumiselt väga heterogeenne ning teda jagatakse vastavalt rakkudele, millest kasvaja areneb, väikeserakuliseks ja mitteväikeserakuliseks kopsuvähiks. Mitteväikeserakuline kopsuvähk moodustab üle 70% kõikidest kopsuvähkidest. Neile on iseloomulik suhteliselt aeglane kasv ja ettearvatav metastaseerumine. Kasvaja ei reageeri enamasti kemoteraapiale ning on ravitav kirurgilise ja kiiritusraviga või nende kahe kombinatsiooniga. Kui kopsuvähk areneb kopsutorude ehk bronhide ja väiksemate bronhioolide seina katvast epiteelist, nimetatakse seda tsentraalseks vähiks. Kui kasvaja on alguse saanud kopsualveoolide epiteelist, nimetatakse seda kasvajat perifeerseks vähiks. Niisugune jaotus on oluline kui me hindame kasvajast põhjustatud sümptomeid (Labotkin 2004).
Kasvaja suureneb kompaktselt, piirid piire on raske määrata. Selliselt kasvab on palpeeritavad, rakud ei pahaloomuline kasvaja. Sellise tungi naaberkudedesse. kasvuga kasvaja opereerimisel on vaja Naaberkudesid kahjustab ta eemaldada ka normaalseid kudesid, et ainult rõhumise teel. vältida kasvaja taasteket üksikust Metastaseerumine: ei infiltreerunud rakust. metastaseeru (kasvaja levik Metastaseerumine: annab algkoldest kaugemale keha metastaase. Pahaloomuline kasvaja piirkondadesse, kus tekivad oma destrueeriva kasvuga lõhub uued kolded, siirded e. veresooni ja kasvaja rakud satuvad metastaasid.) soonde. Rakud kantakse verevooluga
2. Pahaloomulised e. maliigsed Epiteliaalne pahaloomuline kasvaja: kartsinoom; Mesenhümaalne pahaloomuline kasvaja: sarkoom; Healoomuline versus pahaloomuline kasvaja 3 kriteeriumit: 1. Diferentseerumise aste: Healoomulised koosnevad hästidiferentseerunud rakkudest, halvaloomulised vähe diferentseerunud või diferentseerumata rakkudest. 2. Kasvukiirus: mida vähem diferentseerunud, seda kiirem kasv. Pahaloomulised > healoomulised 3. Lokaalne invasioon või metastaseerumine: healoomulised jäävad tekkekoha juurde. Halvaloomulised levivad, levivad erinevatesse organitesse: siirded e. metastaasid Pahaloomuliste kasvajate nimetused väljendavad kasvaja histogeneetilist päritolu; Mesenhümaalsed = sarkoomid; nimetus = koeliik + -sarkoom; N. liposarkoom, osteosarkoom, fibrosarkoom, kondrosarkoom; Epiteliaalsed = kartsinoomid; Nimetus = elund + epiteeli tüüp (adeno- või skvamoosne e. lamerakuline) + kartsinoom; N
Etioloogia: teadmata või kroon. pankreatiit Patogenees: normaalse koe hüperlaasia või geenimutatsioonidest tingitud düsplaasia tõttu (onkogeeni aktiveerumine ja tuumorsupressor- geenide inaktiveerumine) algselt juhade epiteelis Histoloogiliselt: adenokatsinoom, 70% peas Kliinik: - valu ülakõhus, isu, kaalulangus, iiveldus, düspepsia, kaasuv krooniline pankreatiit, võib kaasneda ka ikterus, harvem tromboosid ja flebiidid Kõhunäärme vähk (2) Metastaseerumine: varane lümfi ja vere kaudu Diagnostika: - USG, endoUSG ja retrograadne kolangio- pankreatograafia (ERCP) - endoskoopia - tuumorimarkerid (CA 19-9) - pankrease biopsia - muu piltdiagnostika (CT, MRT) Ravi: - radikaalne kirurgiline operatsioon - radio-kemoteraapia pärast operatsiooni - palliatiivne ravi (ikteruse korral nt. stent) Prognoos: väga tõsine Ägedad viirushepatiidid
Muutused organismis vananemisel: juuste hõrenemine, lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine, kuulmise ja nägemise nõrgenemine, ajukoorerakkude arvu vähenemine, kopsu- ja südamemahu vähenemine, neerude uriinitootmisvõime vähenemine, luude hõrenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, naha elastsuse vähenemine, termoregulatsiooni häired. 28. Kasvajad: kasvajate klassifitseermise alused, etioloogilised faktorid. Kasvajarakkude iseloomustus. Kanterogenees. Metastaseerumine. Kasvaja: 1) ebanormaalne, funktsionaalselt kasutu rakulis-koeline moodustis 2) tekib rakkude autonoomse vohamise (prolifereerumise) tagajärjel 3) püsib ja võib areneda edasi ka pärast esilekutsuva (initseeriva) faktori toime lõppemist; 4) kasvaja tekke aluseks on geneetilised muutused (mutatsioonid) rakkudes. Kasvajate üldine jaotus: (1) Healoomulised e. beniigsed, reeglina ei muutu pahaloomulisteks. Nimi rakutüübi järgi, millest tekkinud
laryngeys recurrens kahjustusest tingitud häälepaelte parees ja kõrvalkilpnäärmete kahjustusest tingitud hüpoparatüreoidism. II. Kilpnäärmevähk 1) Papillaarne 80% juhtudest. Tüüpiline patsient 20-40a naine. Prognoos hea, 5a elulemus üle 90%. 37 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Lümfogeenne metastaseerumine. 2) Follikulaarne 10-15% juhtudest. Prognoos hea, 5a elulemus üle 80%. Tsütoloogiliselt identne normaalse kilpnäärmekoega. Diagnoos ainult histoloogiline. Hematogeenne metastaseerumine (eeskätt maksasse). 3) Medullaarne 5-10% juhtudest. Sporaadiline või geneetiline (MEN2 sündroom, perekondlik medullaarne kartsinoom). Areneb kaltsitoniini tootvatest parafollikulaarrakkudest. Prognoos keskmine, 5a elulemus 50%. 4) Anaplasne 1-5% juhtudest
filamentidele või b) Intermediaarsetele filamentidele (nt keratiinile). 2 põhifunktsiooni: 1) Kinnitumine ECM-ile 2) Signaali ülekanne ECM-ilt rakule ja signaalist lähtuvalt: - Raku kasv - Raku jagunemine - Migreerumine - Diferentseerumine - Apoptoos Osalevad väga paljudes komplekssetes füsioloogilistes ja patoloogilistes protsessides nt: immuunrakkude migreerumine põletikukoldesse ja selle häired; vere hüübimine ja trombide teke; angiogenees ja vähi metastaseerumine. Adhesioonikaskaad: põletiku koest vabanevad põletikumediaatorid põhjustavad adhesioonimolekulide ekspressiooni endoteeli rakkudel ja põletikurakkudel. Valged verelibled seonduvad kõigepealt endoteeliga nõrgalt – (vahendavad selektiinid) ja seejärel tugevalt (vahendavad integriinid), misjärel toimub põletikuraku migreerumine põletiku piirkonda. Leukocyte adhesion deficiency (LAD) Haruldane autosomaal-retsessiivne haigus.
2-20 AASTAT 1st MUUTUNUD RAKUST 1grammine KASVAJA Kahekordistumine: 50-100 PÄEVA Noortel ja vanadel indiviididel on erinevad kasvajate spektrid. Lapseea kasvajad on seotud konkreetse fenotüübiga, võivad arenema hakata juba looteeas. On valdavalt agressiivsed, kiire kasvaga, alluvad ravilehalvasti. Klassikaline kasvaja areng Üks rakk – klonaalne areng. Kui pole läbinud basaalmembraani see mass, siis võib immuunsussüsteem asjale piiri panna. Metastaseerumine – lümfiteedesse, veresoontesse jõudmine.- Kasutavad adhesioonimolekule. Ravi keeruline. Geenid, mis osalevad kasvajate prostessil Geenid, mis indutseerivad rakkude jagunemist: Muutused geenides, mis on seoutud kasvufaktoritega, raku signaaliülekande molekulidega seotud muutused. TF muutused. Kaob kontroll rakkude paljunemise üle. Tuumorsupressorgeenid. Apoptoosi reguleerijad. Prote onkogeenide käivitumine Saame eristada viiruslikku onkogeneesi.
annaabi.ee 
