Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Metallide tehnoloogia kodutöö nr 2 - sarnased materjalid

temperat, vadus, noolutus, karastamise, karastustemperatuur, graafik, termot, vaduse, dust, siniku, faasipiiri, tluse, valikul, rgmistest, ltuvus, ilib, c40e, seej, noolutustemperatuur, graafikut, tekkivad, elektriahi, sinikteraste, duga, kuumenemine, hilised, ruudukujulise, karastamine, saarna, petuse, kodut, kers, edasiste, materjalitehnika, hendre
thumbnail
7
docx

Metallide tehnoloogia kontrolltöö kordamiseks

- kuum(surve)töötlus T>Trekr (0,5 ... 0,7 Ts) Normaliseerimine ­ terast kuumutatakse üle faasipiiri Ac3, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse õhus. Karastus - terast kuumutatakse üle faasipiiride Ac1 või Ac3, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem. (kuumutamine kiire jahutamisega ­ ei leia aset või toimuvad osaliselt). Noolutus ­ terast kuumutatakse temperatuurideni alates 200 °C, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse. Tõstab terase sitkust. 3 põhilist noolutusviisi: Madalnoolutus(g200oC)tööriistad,Kesknoolutus (300...400oC) vedrud,puidulõikeriistad,Kõrgnoolutu(450...650oC)Konstruktsioonidetaili, masinaosad.(karastus + kõrgnoolutus =parendamine e. noolutus sorbiidile) Terase külmaga töötlus ­ jahutatakse alla 0 °C ja seisutatakse sellel temperatuuril.

Materjalitehnika
37 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Metallide tehnoloogia 1 kodutöö

1 Materjalide struktuur ja omadused Tahkkesendatud kuupvõre Kompaktne heksagonaalvõre 2 Metallide margivastavus 1. EN ­ 1)Euronorm S185 ­ 0 (). Kasutusvaldkond: Tavaehitusterased Harilikult kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiilmetallina ( nurkteras, talad, latid, armatuur jt). Mehaanilised põhiomadused, T=20 C Material Voolavuspiir Tugevuspiir Katkevenivus y (REH), MPa u (Rm ), MPa , EN10025-2: S185 290-5101 175-185 18 : C 0 240 370 32 Keemiliste elementide sisaldus, %: 0 () ( >0.23, S>0.06, P>0.07 ) S185(EN10025-2) (P>0.005, S>0.005, V>0.002) Hinnete võrdlus, leht tonnides: 0 () = 32500 2 466 S185(EN10025-2) = 600$ 535 2)Euronorm E335 ­ 6 (). K

Materjaliõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Metallide Tehnoloogia 1 Referaat

AC-44100 AlSi12 88 180 Mitmesugused valandid Alumiiniumisulamid - vanandatavad AC-21100 AlCu4Ti 95 280 Kõrgtugevad ja kuumuskindlad valandid Alumiiniumi termotöötlus Joonis 19. Alumiiniumi pehmelõõmutamine Karastamine seisneb kuumutamises temperatuurini, mil sulamis lisandid lahustuvad alumiiniumis kas täielikult või osaliselt. Vanandamine seisneb karastamise järgnevas seisutamises toatemperatuuril mõne ööpäeva kestel, mille tulemusena sulam tugevneb. 18. Mg, Zn, Ti, Ni ja nende sulamid 18.1. Magneesium ja sulamid Tabel 8. Magneesiumi omadused Tiheuds 1700 kg/m3 Sulamis temperatuur 649°C Tõmbetugevus Puhas 80-180 N/mm2 Sulamid 350 N/mm2 Tabel 9

Metalliõpetus
46 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid I Kodutöö nr: 3

g - g1 W 1,5-2,9 220 140 13 1.8 3,0-5,9 220 140 13 Таб.1 – химический состав, механические свойства, температура нагрева сплава алюминия AlCu4Mg1 VO* - väljastusolek. P – ekstrudeeritud, Z – tõmmatud, W – külmvaltsitud Termotööt Tõmbetug Temperat Kestus, Teoreetili Kasutus lus evus Rm, uur, °C min. ne N/mm2 saadud kõvadus Karastamin 550 - 19 e Loomulik 440 20 - 70 Lennukikonstruktsi

Metalliõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse

Materjaliõpetus
179 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Metallide tehnoloogia

27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia ­ metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia ­ metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia ­ metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest, mis valmistatakse elektriene

Materjaliõpetus
33 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Valutehnoloogia kodutöö variant 7

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus VALUTEHNOLO Töö nr: OGIA (vedelvormimine) Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Andres Laansoo Töö eesmärk ja ülesanded: 1. Joonestada varjandile vastav detail. 2. Määrata valandi asend vormis ja mudeli ning vormi lahutuspinnad. Teha mudeli eskiis. 3. Töötada välja liivvormi põhimõtteline konstruktsioon. Vormi eskiisil lõikes näitata vormikasti pooled, valukanalite süsteemi osad, räbupüüdel, tõusupea, kompensaatorid, toitekanalid, kärn. Analüüsida valandi saamise tehnoloogilist protsessi. Vajalikud materjalid

Konstruktsiooni materjalid ja...
352 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Metallide Tehnoloogia 2. Referaat

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallurgia ..................................................................................................................... 4 2. Metalli reaalne struktur .................................................................................................. 4 3. Kristalliseerumine ........................................................................................................... 5 4. Sulamid .......................................................................................................................... 5 5. Fe- Fe3C faasidiagramm ..................................

Metalliõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid I

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Metallide tehnoloogia, materjalid I Kodutöö nr: 4 Teema: Materjalide struktuur ja omadused. Metallide margivastavus. Variant: 4 Üliõpilane: Valery Fedorishchev Õppejõud: A. Lill Tallinn 2017 1. Materjalide struktuur ja omadused Рис.1 – изображена кристаллическая решетка и объемная модель натрия (Na) Атомная масса: 22,98976928(2) а. е. м. (г/моль) Радиус атома: 190 пм Структура решетки: кубическая объёмно-центрированная Параметры решетки: 4,2820 Å Рис.2 – изображена кристаллическая решетка и объемная модель свинца (Pb) Атомная масса: 207,2(1) а. е. м. (г/моль) Рад�

Metalliõpetus
39 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Metallide Tehnoloogia II Eksami Spikker

1) Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismeta

Metalliõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Metallide valutehnoloogia - Kursuse materjal

 Vesiniku neelduvus (pronksis)  Sulatamiseks kasutatakse elektriahjusi. Sulatakase nii õhus kui ka kaitsegaasides ja vaakumis. MAGNEESIUM Magneesiumi (Mg) sulamid on kõige kergemad, sest ta tihedus on 1700kg/m3 ja sulamistemperatuur 650°C. Magneesiumi masinaehituses puhtal kujul ei kasutata, peamiselt legeeritakse Al, Mn, Zn. Alumiinium suurendab sulami kõvadust, Tsink plastsust ja valatavust, Mangaan korrosioonikindlust. Magneesiumi valussulami omadusi saab parandada karastamise ja vanandamisega. Magneesium sulamite valu iseärasused: 1. Halb vedelvoolavus ja suur kahanemine 1,3-2% 2. Oksüdeerub kergelt (ülekuumutusel süttib õhus), reageerib lämmastikuga. 3. Vesiniku neelduvus põhjustab poore 4. Reageerib liivvormvalu materjaliga 5. Kahanevad palju, kasutatakse kompensaatoreid 6. Kasutatakse laienevaid valukanaleid milles voolukiirus väheneb, lisatakse pidurdus elemente, näiteks filtreid. 7

Metalliõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Terase termotöötlus, metallide tehnoloogia

2 – Terase termotöötlus Üliõpilane: Õpperühm: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja režiimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. Tallinn 2015 Metallide termotöötlus Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmise üheks viisiks on terase karastamine

Materjalitehnika
54 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

- 10 - Metalli väsimuse põhjuseks on pingete kogu- nemine kohtades, kus detailis on astmed, sooned, Teimikus tekkivate keermed jms. või defektid (gaasitühikud, mikro- paindepingete praod). Sellised kohad on pingekontsentraatorid. graafik Väsimuspurunemise murdepinnal on iseloo- mulik reljeef ­ kaks teravalt piiritletud ala: üks on väsimusala, mille pind on plastselt deformeerunud ja sile, ning teine staatilise purunemise ala, mis hari- likult on kiuline või kare. Mittepurustavad katsed Metalltoodete mittepurustava kontrolli (MPK) meeto- dite ülesanneteks on 1) defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod, räbulisandid jms.);

334 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Terase termotöötlus

Ülesanne: Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. 1. Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. 2. Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. Kodutöö kirjaliku aruande sisu: Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: - karastamise ja noolutamise eesmärk; - kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; - kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; - jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus; - noolutusviisid ja nende kasutusalad. Juhendaja : Mari-Liis Kuuse Paul Treier Tallinn 2014 Lühiülevaade Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb materjali kuumutamises üle tema kriitiliste temperatuuride

Metalliõpetus
68 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Metallide termiline töötlemine

Peale kuumutamist kasutatakse ka metalli töötlemine külmaga (mitte segada seda külmsurvetöötlusega), selleks kasutatakse erinevad jahutus-keskkonnad: vedelgaasid või krioheenseadmed. Paljudel juhtudel töötlemine külmaga stabiliseerib metalli struktuur ja omadused, seda küsimust samuti arutatakse konspekti teises osas. Termotöötlemise liigitus 1. Faasi (struktuuri) muutuse kohaselt a) lõõmutus b) ehtne (I liigi) karastus c) polimorfse muutusega (II liigi) karastus d) noolutus e) vanandamine 2. Detaili töödeldavate kohtade kohaselt a) maht (ruumiline) töötlemine b) pinna töötlemine c) kohalik töötlemine d) järjestikune töötlemine 3. Detaili valmistamise tehnoloogia kohaselt a) eeltöötlemine b) vahetöötlemine c) lõpptöötlemine Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb materjali kuumutamises üle tema kriitiliste temperatuuride (faasipiiride), sellel temperatuuril hoidmises ning olenevalt järgnevas jahutamise kiirusest, mil

Metalliõpetus
41 allalaadimist
thumbnail
14
doc

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

külmsurvetöötlusega), selleks kasutatakse erinevad jahutuskeskkonnad: vedelgaasid või krioheenseadmed. Paljudel juhtudel töötlemine külmaga stabiliseerib metalli struktuur ja omadused, seda küsimust samuti arutatakse konspekti teises osas. Termotöötluse liigitus A Faasi (struktuuri) muutuse kohaselt a) lõõmutus b) ehtne (I liigi) karastus c) polimorfse muutusega (II liigi) karastus d) noolutus e) vanandamine B Detaili töödeldavate kohtade kohaselt a) maht (ruumiline) töötlemine b) pinna töötlemine c) kohalik töötlemine d) järjestikune töötlemine C Detaili valmistamise tehnoloogia kohaselt a) eeltöötlemine b) vahetöötlemine c) lõpptöötlemine

Tehnomaterjalid
160 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Mõisted

a) legeerkvaliteetterased, roostevabades terastes 8… b) legeervääristerased. 10% Mo 0,1 Alandab terase külmahaprus- Legeerteraste kasutusalad on samad mis läve, vähendab noolutusrabe- mittelegeerterastel, kuid legeerterased erinevad dust, tõstab tõmbetugevust valmistusviisi ja elementide sisalduse poolest. W 0,1 Tõstab terase kõvadust ja Legeerkvaliteetteraste hulka kuuluvad keevitatavad kulumiskindlust. Põhilisand konstruktsiooniterased, surveotstarbelised terased, kiirlõiketerastes eriterased (magnetterased) jt. Legeervääristeraste Co 0,1 Tugevdab terast; parandab gruppi kuuluvad roostevabad, kuumuspüsivad ja

70 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

normaliseeritud teras mõnevõrra väiksema plastsuse ja sitkusega. Mittevastutusrikaste keskkoormatud detailide korral tavaliselt normaliseeritakse, vastutusrikaste raskkoormatud detailide korral peaks eelistama parendamist. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terastel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavust parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina. Üleeutektoidteraste (ka tsementiiditud teraste) normaliseerimisel kaob tsementiidivõrk. Terase karastus Karastamiseks või karastuseks nim termotöötluse viisi, mille tulemusena saadaks ebastabliilne martensiidistruktuur. Eristatakse mitmeid karastusviise: tava-(detaili kuumutamisega kogu ualtuses), pindkarastust, laus-(jahutamisega kogu detaili ulatuses) ja kohtkarastust jt. Terase tavakarastus Tavakarastamine ehk tavakarastus eeldab järgmisi etappe:

Tehnomaterjalid
450 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

Selle järgi võetakse alaeutektoidteraste (0,2...0,8% C) karas-tustemperatuur 30...50 °C üle faasipiiri A^ (s.o. täiskarastus), üleeutektoidterastel (C > 0,8%) 30...50 °C üle Ac1 (s.o. poolkarastus). Alaeutektoidteraste karastustemperatuuri valikul on lähtutud asjaolust, et karastamisel teisiti -üle faasipiiri Ac1 (s.o. poolkarastus) säilib struktuuris kõrvuti martensiidiga ka ferriit, mis vähendab terase kõvadust pärast karastust. Üleeutektoidterastel on seevastu optimaalne karastustemperatuur faasipiiride Ad ja Acm vahel (s.o. poolkarastus), mistõttu säilib struktuuris mar-tensiidi kõrval sekundaarne tsementiit, mis suuren¬dab terase kõvadust; teisiti karastades - üle faasi¬piiri Acm (s.o. täiskarastus), on oht jämedateralise struktuuri tekke oht; see teeb karastatud terase hapraks. Jahutuskeskkond Terase karastamisel martensiitstruktuuri saamiseks on vaja austeniit kiirelt alla jahutada martensiitmuutuse temperatuurideni, kuid mitte kogu temperatuurivahemikus

Materjaliõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
252
doc

Rakendusmehaanika

mehaanilised omadused on rahuldavad (ei vajata karastamist ja noolutamist). Normaliseerimine Normaliseerimine on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30 ... 50 C üle faasipiiri, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina. 22 Karastastamine Terase tavakarastamine eeldab järgmisi etappe: - terase kuumutamine üle faasipiiride; - seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; - jahtumine kiirusega, mis on karastava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem (vees või õlis).

Materjaliõpetus
142 allalaadimist
thumbnail
19
rtf

Exami piletite vastused

1) terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 (poolkarastus) või Ac3 (täiskarastus), et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke; 2) seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; 3) jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi lagunemist (ferriidi ja tsementiidi) teket. Karastustemperatuur. Süsinikteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe 3C faasi- diagrammi teraste osa (sele 1.30). Selle järgi võetakse alaeutektoidteraste (0,2...0,8% C) karastus- temperatuur 30...50 °C üle faasipiiri A c3 (s.o. täiskarastus), üleeutektoidterastel (C > 0,8%) 30...50 oC üle Ac1 (s.o. poolkarastus). Alaeutektoidteraste karastustemperatuuri valikul on lähtutud asjaolust, et karastamisel teisiti ­ üle faasipiiri Ac1 (s.o

176 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Terase termotöötlemine

Järelikult asuterniidi lagunemise temperatuur on põhiline,millest oleneb terase struktuur ja omadused. Aeglane jahutuskiirus:austerniit laguneb perliidiks Keskmine jahutus:austerniit laguneb trostiidiks. Kiire jahutus:austerniit ei jõua täielikult laguneda trostiidiks,järele jäänud austerniit kristalliseerub osaliselt martensiidiks. Väga suur jahutuskiirus:teras saab täieliku martensiitstruktuuri,seda nimetatakse karastamise kriitiliseks kiiruseks.Martensiidil on nõeljas struktuur. Vahepealne muutus 500-250"C jahtumisel nimetatakse ( BEINIITNE)ALLA 350"C TEKIVAD BEINIITI nimetatakse alumiseks beiniidiks(550 HB)sellel on nõeljas struktuur ja sarnaneb martensiidiga. Terase lõõmutamine Lõõmutamine on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga.

Keevitus
51 allalaadimist
thumbnail
52
odt

Materjaliõpetus

kaotada sisepingeid. Ühiseks lõõmutusviisiks on normaliseerimine, mille puhul kuumutusjärgne jahutus toimub seisvas õhus.  Karastus, mille puhul terast kuumutatakse üle faasimuutuste temperatuuride ja järgneb kiire jahutus, et saada ebapüsivamat, kuid suurt kõvadust tagavat martensiitstruktuuri. Üheks karastusviisiks on pindkarastus, mille puhul antakse suur kõvaus vaid detaili õhukese pinnakihile.  Noolutus seisneb karastatud terase kuumutamises alla faasimuutuste temperatuuri, et saada stabiilsemat struktuuri karastuspingete vähendamiseks.  Terase termokeemiline töötlus seisneb detaili pinnakihi keemilise koostise muutmises difusiooni teel, millest tulenevad pinnakihi vajalikud struktuurimuutused. 7 DETAILIDE KUUMUTUS TERMOTÖÖTLUSEKS, STRUKTUURIMUUTUSED TERASE KUUMUTAMISEL KUUMUTUS

Materjaliõpetus
37 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Rakenduskeemia eksami kordamismaterjal

Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhaste metallidega: _odavamad _kõvema

Rakenduskeemia
141 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Normaliseerimisel jääb materjal kõvemaks kui lõõmutamisel. Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele. Karastamine. Karastamiseks nim niisugust termilise töötluse operatsiooni, kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni. Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240ºC Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600ºC- 500ºC kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18ºC ja 20ºC vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas

179 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Normaliseerimisel jääb materjal kõvemaks kui lõõmutamisel. Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele. Karastamine. Karastamiseks nim niisugust termilise töötluse operatsiooni, kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni. Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240ºC Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600ºC- 500ºC kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18ºC ja 20ºC vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas

Materjaliõpe
59 allalaadimist
thumbnail
56
docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Tugevdav termotöötlus Karastus- terast kuumutatakse üle faasipiiride Ac1 või Ac3, et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke. Seejärel seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke. Jahutamine toimub kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide (ferriidi ja tsementiidi) teket. Noolutamine- Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurideni alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Eesmärk tõsta terase sitkust. Termokeemiline töötlus- Termokeemiline töötlus erineb teistest termotöötluse viisidest sellepoolest, et termokeemilisel töötlemisel toimub pinnakihi keemilise koostise muutus. Termokeemiline töötlus koosneb kolmest etapist: dissotsiatsioon, adsorptsioon, difusioon. Termotöötluse liikide alla kuuluvad veel:

Tehnomaterjalid
25 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Tehnomaterjalide stenogramm

Tavakarastus eeldab järgmisi etappe: - terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või AC3, et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke; - seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; - jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide (F ja T) teket.  Noolutus - seisneb terase kuumutamises temperatuurideni alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust - sellist, mis veel ei vähene järgneva noolutuse käigus. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Konstruktsiooniteraste korral põõeldakse suurema sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse suhteliselt

tehnomaterjalid
37 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Materjaliteadus

kontsentratsiooni gradient on 1. D mõõtühik on m²/s. 5. Difusiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist. Difusiooni kiirus sõltub: 1) difusiooni mehhanismist; 2) difundeeruvate osakeste mõõtmetest; 3) kristallstruktuurist; 4) temperatuurist. Difusiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist väljendub D temperatuursõltuvuse kaudu: (4.6) kus D0 ­ konstant; Ed ­ difusiooni aktiveerimise energia (mooli kohta). Logaritmime võrrandi 4.6: (4.7) Sõltuvuse 4.7 graafik on teljestikus ln D ­ 1/T sirge (joonis 4-6). Sirge tõusu tg järgi saab leida aktiveerimisenergia: Graafikult saab leida ka konstandi . Väljendame võrrandi 4.7 abil D kahel temperatuuril: Lahutame esimesest võrrandist teise: Joonisel 4-7 on esitatud mõnede elementide difusiooniteguri sõltuvused temperatuurist. Lisandite difusiooni kasutatakse: - metallide pinna töötlemiseks (raua pinna karboniseerimine); - pooljuhtmaterjalide legeerimiseks jne. 6. Materjalide tugevus

Materjaliteaduse üldalused
107 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Normaliseerimise tulemusel muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse 7. Jõupaari moment (skeem, arvutamine). parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina. Karastamine eeldab järgmisi etappe: - terase kuumutamine üle faasipiiride; - seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava

Masinatehnika
285 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Materjaliõpetus,kodutöö nr1, var81

5 0,7 6 0,8 7 1,0 8 1,2 9 1,4 10 1,6 7. Milline on antud terase optimaalne karastustemperatuur ja millised on terase struktuuriosad peale karastamist (jahtumiskiirus kogu ristlõikes >vkr)? Vastus: Antud terase optimaalne karastustemperatuur on 880-900oC. Peale karastamist on 100% martensiit. 8. Milline on antud terasest detaili kasutusotstarbest tulenev optimaalne noolutustemperatuur? Kuidas nimetatakse sellist noolutust? Millised on noolutatud terase struktuuriosad? Vastus: Konstruktsioonteraste puhul püüeldakse

Materjaliõpetus
266 allalaadimist
thumbnail
75
pdf

Paagutatud Tribomaterjalid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID Loengukonspekt aines ,,Tribotehnilised materjalid ja pinded" Tallinn 2003 1 PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID EESSÕNA Kulumine on üks peamisi põhjusi, mis määrab masinate ja mehhanismide tööea Kulumise tekitatud kahju kogu maailma majandusele hinnatakse sadadesse miljarditesse dollaritesse aastas. Kulumisest tekitatud kahju erinevate kulumisliikide järgi hinnatakse järgmiselt: abrasiivkulumist (50% kogukahjust) hõõrdekulumist (15%), erosioonkulumist ( 8%), frettingust (8%), keemilist (5%). Kulumisliike on käsitletud loengukonspektis: I.Kleis ,,Triboloogia lühikursuses" 1996. Siinkohal on toodud ainult lühike informatsioon nende kulumisliikide kohta, mida käsitletakse käesolevas loengukonspektis. Kulumise negatiivse mõju vähendamiseks kasutatakse mitmeid v

Materjaliõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
69
pdf

Kermised ehk kõvasulamid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso KÕVASULAMID e. KERMISED Loengukonspekt aines KÕVASULAMID Tallinn 2004 1 EESSÕNA . Käesolev loengukonspekt käsitleb kõvasulamite e. kermiste koostist, valmistamise tehnoloogiat, omadusi ja kasutamist. On toodud nende omadused ja näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta kõvasulamite mehaanilisi (kõvadus, tugevus, purunemissitkus) ja keemilisi (oksüdeerumist, korrodeeruvust hapetes ja korrosioon- erosiooni) omadusi. Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas praktiliselt puudub. Mõningast informatsiooni kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta on toodud ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2, mllest on soovitav kermiseid puudutav peatükk eelnevalt läbi lugeda Käes

Materjaliõpetus
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun