Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"büretid" - 122 õppematerjali

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
14
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

täpne selle töö jaoks. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Eesmärgiks on reaktsioonis eralduva gaasi mahu määramine ning selle alusel antud metalli (mis on antud töös magneesium) massi määramine. Katses pannakse reageerima omavahel magneesium ja 10%-line HCl lahus, mille tulemusel eraldub vesinik. Mg + 2HCl → MgCl2 + H2 ↑ Katseseadeldise büretid seatakse niiviisi, et vee nivoo mõlemas büretis oleks ühel kõrgusel. Vajadusel võib destilleeritud vett lisada või eemaldada. Et kontrollida, kas katseseade on hermeetiline, ühendada selleks katseklaas tihedalt korgiga ning tõsta üht büretiharu teisest kõrgemale. Kui vee nivoo ei muutu, on seade hermeetiline ning võib alustada katsega ja eemaldada katseklaas. Magneesium, mis mähitakse niiske filterpaberi sisse, asetatakse katseklaasi seinale, kuhu on

Keemia → Keemia alused
6 allalaadimist
Metalli massi määramine
5
rtf

Metalli massi määramine

katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Eesmärk Mg metalltükki massi uurimine. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, Mg metallitükk (Nr 362). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik: Ettevalmistus Eemaldasin katseklaaasi seadest ja pesin seda destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kürgusele nii, et vee tasemed mõlemates büretides oleksid ühel kõrgusel ning büretide keskel. Tõstsin ühe büreti ~20cm kõrgemale. Mõne minutite jooksul vee tase ei muutunud, mis tähendab, et korkid ja voolikud olid korras ja seade oli hermeetiline. Panin büretid ühele tasemele nin eemaldasin katseklaasi. Katse: Valisin endale metalltükk paberis (Nr 362). Võttsin metalltükki paberist välja ja mahkisin filterpaberisse

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
8 allalaadimist
Labor 5 protokoll
2
doc

Labor 5 protokoll

10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3. Katse

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
26 allalaadimist
Gaasiliste ainete mahu mõõtmine-gaaside segud ja gaasi osarõhk-arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal
4
docx

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.

Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0…10,0mg metallitükk (magneesium) Töö käik Ettevalmistus Eemaldada katseklaas ja loputada see destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Tõsta üks büretiharu teisest natukene kõrgemale ja jälgida kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu võib alustada katset, kui muutub siis kontrollida hermeetilisust ja proovida uuesti. Büretid tuleb viia ühele tasemele ja eemaldada katseklaas. Katse Juhendajalt saadud metallitüki number üles märkida, paberist välja võtta ja

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
5 allalaadimist
Gaasiliste ainete mahu mõõtmine-gaaside segud ja gaasi osarõhk-arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal
4
docx

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Kasutatud töövahendid 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium), seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 3. Töö käik  Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega.  Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel.  Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset.  Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas.  Mähkida metall filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
7 allalaadimist
Anorgaanilise keemia praks nr-5
3
doc

Anorgaanilise keemia praks nr. 5

10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeete 3. Töö käik. 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist , üks mis on täidetud veega. teine bürett on ühendatud katseklaasiga (b), milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo (c) oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3. Katse

Keemia → Anorgaaniline keemia
112 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 5
6
docx

Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 5

baromeeter, hügromeeter. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1) Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2) Katse ettevalmistus - Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas.

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
177 allalaadimist
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu
0
docx

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu

baromeeter, hügromeeter. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1. Katseseadeldis (vt joonist 5.1) koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist (a), mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga (b), milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo (c) oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3. Katse

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
40 allalaadimist
Protokoll 5
3
doc

Protokoll 5

10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldan katseklaasi ja pesen ning loputan selle hoolikalt destilleeritud veega. Sätin büretid ühele kõrgusele ning kontrollin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõstan üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgin paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollin korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovin uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3. Katse

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
92 allalaadimist
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu Järgi
12
docx

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu Järgi.

termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1) Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2) Katse ettevalmistus - Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas.

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
Prax-ainete kontsentratsioon-reaktsiooni kiirus
4
doc

Prax: ainete kontsentratsioon, reaktsiooni kiirus

­ Lahus muutub heledamaks, raud(III)tiotsüaniidi värvi intensiivsus on väiksem, seega tema kontsentratsioon on väiksem ­ reaktsioon on lähteainete suunas nihkunud. 2) Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O +SO2 + S Selles reaktsioonid tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste

Keemia → Keemia alused
85 allalaadimist
Keemia protokoll 1 - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
4
docx

Keemia protokoll 1 - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid ja ained Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg ) Töö käik Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Enne katset eemaldada katseklaas ja puhastada destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel lisada või eemaldada büretist destilleeritud vett. Ühendada katseklaas tihedalt korgiga. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti

Keemia → Keemia alused
15 allalaadimist
Keemia alused Protokoll 1
7
docx

Keemia alused Protokoll 1

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasilise aine mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0…10,0 mg Mg tükk. Eemaldati katseklaas ja pesti ning loputati seda destilleeritud veega. Büretid sätiti ühele tasemele ning kontrolliti, et vee nivood oleks mõlemas büretis silmajärgi ühel kõrgusel. Katseklaas ühendati tihedalt korgiga. Seejärel tõsteti üks büretiharu teisest umbes 15 cm kõrgemale ning jälgiti, et vee nivoo püsiks paigal. Kui nivoo ei muutunud, võis öelda, et katseseade on hermeetiline ja sai alustada katsega. Büretid viidi tagasi ühele kõrgusele ja eemaldati katseklaas. Võeti metallitükk ja mähiti see märja filterpaberi sisse nii, et soolhappesse

Keemia → Keemia alused
6 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
5
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Daltoni seadusele tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: ( Püld - pH 2O ) V T0 V0 = P0 T Katses kasutatakse magneesiumi tükki nr 159. Töövahendid: seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 50...100 mg magneesiumitükk (nr 159) Töö käik Katseseadeldises (vt joonist) sätitakse büretid (1,2) ühele kõrgusele nii, et vee nivoo (5) oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Ühendatakse katseklaas (3) tihedalt korgiga ning kontrollitakse katseseadeldise hermeetilisust, tõstes üht büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale. Kui vee nivoo püsib paigal, on katseseade hermeetiline. Metallitükk mähitakse märja filterpaberi sisse. Väikese mõõtesilindriga mõõdetakse katseklaasi 5...6 ml 10%-st soolhappelahust.

Keemia → Analüütiline keemia
11 allalaadimist
Keemia alused - Laboratoorne töö 1
4
docx

Keemia alused - Laboratoorne töö 1

TÖÖ EESMÄRK : Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. - KEMIKAALID 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 Mg tükk TÖÖ KÄIK : Eemaldan katseseadeldiselt katseklaasi ja pesen ning loputan selle destilleeritud veega. Sätin büretid ühele kõrgusele ning kontrollin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel tasemel. Ühendan katseklaasi tihedalt korgiga. Tõstan ühe büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale. Viin büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldan katseklaasi. Küsin juhendajalt metallitüki ning mähin selle märja filterpaberi sisse. Mõõdan väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valan happe läbi lehtri katseklaasi. Asetan

Keemia → Keemia alused
32 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
7
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg). Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid ja metoodikad. Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2. Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loptutada see hoolikalt destilleeritud veega. Büretid sättida ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel tuleb lisada või eemaldada büretist vett. Katseklaas ühendda tihedalt korgiga. Seejärel tõsta üks büretiharu teisest 15 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui vee nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Büretid viia taas ühele kõrgusele ja katseklass eemaldada. Katse:

Keemia → Keemia alused
10 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
4
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.

X= 762,1 mmHg *Püld ­ gaasisegu rõhk süsteemis(büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel. *PH2O= 21,1 mmHg PH2= 762,1 mmHg ­ 21,1 mmHg = 741 mmHg ... tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: V0= (Püld ­ PH2O)*V*T0 / P0*T Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist: 23oC=21,1mmHg V0=741*7,8*273,15 / 760*(273,15+23) V0=1578752,37 / 225074 = 7,0 Eemaldati katseklaas ja pesti ning loputati see hoolikalt destilleeritud veega. Büretid sätiti ühele kõrgusele ning kontrolliti, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel tuli lisada või eemaldada büretist destilleeritud vett. Katseklaas ühendati tihedalt korgiga. Seejärel tõsteti üks büretiharu teisest 15 cm kõrgemale ning jägiti paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kuna nivoo ei muutunud, võib öelda, et katseseade on hermeetiline ja katsega alustati. Büretid viidi taas ühele kõrgusele ja eemaldati

Keemia → Keemia alused
75 allalaadimist
Keemia praktikum
10
docx

Keemia praktikum

Töövahendid: Katseseadeldis, mis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, katseklaas, filterpaber, väike mõõtesilinder, baromeeter, termomeeter. Kasutatud ained: 5...6 ml 10%-st soolhappelahust, 5-10 mg metallitükk ( Mg) Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega.. Sättisin büretid ühele kõrgusele ning kontrollisin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Seejärel ühendasin katseklaasi tihedalt korgiga. Tõstsin ühe büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning tuli oodata paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kuna vee nivoo püsis paigal, jätkasin katsega.Seejärel viisin büretid ühele kõrgusele ja eemaldasin katseklaasi. Seejärel tuli võtta mg tükk ning mähkida see märja filterpaberi sisse

Keemia → Keemia alused
9 allalaadimist
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
14
docx

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

meeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Seade gaasi mahu mõõtmiseks: 1;2 - vastavalt 1. ja 2. bürett 3 - katseklaas soolhappelahusega (algasendis) 4 - magneesiumitükk 5- nivood peavad olema enne katset samas tasapinnas 3.Töö käik 1. Katse Katse ettevalmistus: Eemaldasin katseklaasi ja loputasin seda destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele ja kontrollisin, et vee nivoo oleks silma järgi ühel kõrgusel. Katse : Mõõdan väikse mõõtesilindriga 5 cm³ HCl (10%). Valan happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutu happega kokku. Sain magneesiumi tüki nr. 413. Mähkisin selle filterpaberisse ja niisutasin seda destilleeritud veega, et see jääks hiljem katseklaasi seina külge pidama, mitte ei kukkuks happesse, kus see hakkaks reageerima enne kui ma jõuan

Keemia → Metallid
16 allalaadimist
Keemia aluste 1-praktikumi protokoll - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
6
rtf

Keemia aluste 1. praktikumi protokoll - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg) Töö käik: Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loptutada see hoolikalt destilleeritud veega. Büretid sättida ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel tuleb lisada või eemaldada büretist vett. Katseklaas ühendda tihedalt korgiga. Seejärel tõsta üks büretiharu teisest 15 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui vee nivoo ei muutunu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Büretid viia taas ühele kõrgusele ja katseklass eemaldada.

Keemia → Keemia alused
86 allalaadimist
CO2 molaarmassi ja metalli massi määramine
4
docx

CO2 molaarmassi ja metalli massi määramine

reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo (5) oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel lisada või eemaldada büretist destilleeritud vett. Ühendada katseklaas tihedalt korgiga (suruda ja veidi keerata näppude vahel, rakendamata liigset jõudu). Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul

Keemia → Keemia alused
18 allalaadimist
Vee kareduse määramine
2
docx

Vee kareduse määramine

· Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon Vtriloon-B : 11,05 mL C M,HCl : 0,025 M Vvesi : 100mL VHCl * C M , HCl * 1000mmol 11,05 * 0,025 * 1000 C mM = Vvesi *1mol = 100 * 1 =2,763 mmol/l 2. Karbonaatne karedus

Keemia → Anorgaaniline keemia
118 allalaadimist
Laboratoornetöö nr 3
2
docx

Laboratoornetöö nr 3

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 3 1. Töö eesmärk: Veevärgi või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga 2. Kasutatud töövahendid Suurem kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid tiitrimiseks, büretid, mõõtesilinder, Na-kationiitfilter, 0,1 M soolhape, 0, 025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus, indikaatorid metüülpunane ja metüüloranz ja kramogeenmust 3. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine · Lõputada pipett uuritava veega. Loputada kooniline kolb. Pipeteerida kolbi 100 uuritavat vett ning lisada 3-4 tilka indikaatorit mp või mo · Täita bürett 0,1 M soolalahusega 0-ni

Keemia → Anorgaaniline keemia
118 allalaadimist
Keemia 3 praktikum - keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus
4
docx

Keemia 3.praktikum - keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

k1 ­ reaktsiooni kiiruskonstant p ­ reaktsiooni järk aine A suhtes q ­ reaktsiooni järk aine B suhtes p+q ­ reaktsiooni summaarne järk · Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 ­ reaktsioonikiirus temperatuuril t2 ­ reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus, büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud uurimis-ja analüüsimeetod ning metoodikad: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O +SO2 + S Selles reaktsioonid tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade

Keemia → Keemia alused
124 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
7
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Nr. 124 Töö käik Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar katset. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Katse: Võtta metallitükk paberilt ning mähkida märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust.

Keemia → Keemia alused
25 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
14
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg) Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Töö käik: Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo (5) oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel lisada või eemaldada büretist destilleeritud vett. Ühendada katseklaas tihedalt korgiga (suruda ja veidi keerata näppude vahel, rakendamata liigset jõudu). Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel

Keemia → Keemia alused
2 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
5
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.

Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = pH + pH millest pH = Püld ­ pHO Püld ­ gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost V= (Püld - PHO) * V * T Katse ettevalmistus Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel lisada või eemaldada büretist destilleeritud vett. Ühendada atseklaas tihedalt korgiga (suruda ja veidi keerata näppude vahel, rakendamata liigset jõudu). Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset

Keemia → Keemia alused
32 allalaadimist
Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiirimisega-kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga
4
pdf

Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiirimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.

YKI3030 Protokollide vormistamine Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiirimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500…750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatud ained 0.1M soolhape, 0.025M ja 0.005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töökäik Karbonaatse kareduse määramiseks loputasin pipeti uuritava veega ja koonilise kolbi destilleeritud veega. Pipeerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vet, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. Seejärel täitsin büreti 0

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
2 allalaadimist
Keemia 5-protokoll
3
docx

Keemia 5. protokoll

katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetasime metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale u. 2 cm allapoole avaust ning sulgesime katseklaasi hermeetiliselt. Seejärel liigutasime jälle bürette nii, et vee nivood ühtiksid. Märkisime ühelt büretilt üles näidu V1. Pärast seda kukutasime metallitüki happesse ja loksutasime, et paber võimalikult rohkem avaneks. Lasime eraldunud vesinikul jahtuda senikaua, kuni vee nivoo enam ei muutunud. Siis sättisime jälle büretid sellisele kõrgusele, et ve nivood oleksid samal kõrgusel ning märkisime samalt büretilt, kus ennegi, üles uue nivoo näidu V 2. · Katseandmed Püld=101,9 kPa=101900 Pa PH2O=18,7 mmHg=2493,1 Pa T=21+273=294 K RH= 49% V1=10,2 ml V2=18,6 ml V3=18,6-10,2=8,4 ml=0,0084 dm3 M(Mg)=24,3 g/mol mtegelik=8,3 mg · Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel 2493,1Pa * 49

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
54 allalaadimist
Labor 3 protokoll
2
doc

Labor 3 protokoll

Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained 0.1Msoolhape, 0.025M ja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2. Seada töökorda bürett ­ kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,1M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
63 allalaadimist
Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
6
docx

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3⋅H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42− iooni kontsentratsiooni määramiseks. Töökäik A iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputasin 100 mL pipeti 3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 4 tilka indikaatorit mp. 2

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
32 allalaadimist
Keemia-ja matejaliõpetus protokoll 3
2
docx

Keemia-ja matejaliõpetus protokoll 3

Töö eesmärk: Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na - kationiitfiltriga Töövahendid: Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3)tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na - kationiitfilter Kasutatud ained: 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon - B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00 Töö käik: A Karbonaatse kareduse määramine Loputan pipeti vähese koguse uuritava veega ning koonilise kolvi destilleeritud veega. Siis pipeteerin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisan 4 tilka indikaatorit metüüloranz

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
34 allalaadimist
Keemia aluste protokoll 1-Ideaalgaaside seadused
28
docx

Keemia aluste protokoll 1: Ideaalgaaside seadused

tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele viimiseks kasutada järgmist seost: ( P üld −p H 2 O ) ∙V ∙T 0 V0 = P0 ∙T Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel lisada või eemaldada büretist destilleeritud vett. Ühendada katseklaas tihedalt korgiga (suruda ja veidi keerata näppude vahel, rakendamata liigset jõudu). Tõsta üks büretiharu teisest 15…20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel

Keemia → Keemia alused
4 allalaadimist
Prax-CO2 molaarmassi määramine-metalli massi määramine
5
doc

Prax: CO2 molaarmassi määramine, metalli massi määramine

24 Püld ­ gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele viimiseks kasutada järgmist seost: V0 = (Püld - pH2O)VT0 / P0 T Katseseadeldis (vt joonist) koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga , milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega.Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel lisada või eemaldada büretist destilleeritud vett. Ühendada katseklaas tihedalt korgiga (suruda ja veidi keerata näppude vahel, rakendamata liigset jõudu). Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset.

Keemia → Keemia alused
73 allalaadimist
Gaasiliste ainete mahu mõõtmine-gaaside segud ja gaasi osa rõhk-arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal
4
docx

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.

2. Kasutatud Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk mõõteseadmed, (magneesium). töövahendid ja Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), kemikaalid lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 3. Töö käik Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Katse: Küsida juhendajalt metallitükk. Võtta metall paberist välja ning mähkida

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
3 allalaadimist
Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega-kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga
4
docx

Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.

tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud Kasutatud ained: 0.1 M soolhape; 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus; mõõteseadmed, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O); indikaatorid metüülpunane või töövahendid ja metüüloranž; kromogeenmust ET-00. kemikaalid Töövahendid: Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 3. Töö käik Karbonaatse kareduse määramine: Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. Bürett täita 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt. Stöhhiomeetrilises punktis muutub

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
4 allalaadimist
Gaasiliste ainete mahu mõõtmine-gaaside segud ja gaasi osarõhk-arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal
4
docx

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.

Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0 -10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik Katseseadeldis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis oli täidetud veega. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus: Eemaldasin katseklaasi ja pesin hoolikalt destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele ning kontrollisin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõstsin ühe büretiharu teisest 15 - 20 cm kõrgemale ning jälgisin paar minutit, kas vee nivoo püsis paigal. Kui nivoo ei muutunud, oli katseseade hermeetiline ja võis alustada katset. Vastasel juhul kontrollisin ja proovisin uuesti. Katse: Võtsin metalli paberist välja ning mähkisin filterpaberisse (mitte väga

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
1 allalaadimist
Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
3
docx

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

09.2011 13.10.2011 arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained ja töövahendid 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A. A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2. Seada töökorda bürett ­ kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,1M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
95 allalaadimist
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
6
docx

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

gaaside osarõhkude (rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks) summaga. 0 ( Püld − p H 2O ) V T 0 V = P0 T Püld = pH2 + pH2O Difusioon- osarõhu ühtlustumine kogu süsteemist, mis on tingitud gaaside osarõhkude erinevusest. Töövahendid: seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter Kasutatud ained: 10%ne soolhappelahus, 5,0…10,0mg metallitükk( Mg, nr 129). Töö käik:  Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis samal tasemel.  Ühendada katseklaas korgiga.  Tõsta üks büretiharu teisest kõrgemale ning veenduda katseseadme hermeetilisuses.  Võtta metallitükk ning panna see niiske filterpaberi sisse.  Mõõta ja valada 5-6ml 10 % soolhappelahust katseklaasi.  Asetada metallitükk katseklaasi seinale ning seejärel kukutada metallitükk happesse.

Keemia → Keemia alused
7 allalaadimist
Laboratoorsed nõud
4
docx

Laboratoorsed nõud

Kui kraan on keskmises osas suletud, surub tekkiv gaas happelahuse alumisest osast ülemisse ja reaktsioon lakkab. Kraani avamisel väljub gaas keskmisest osast, happe lahus oma raskuse mõjul surutakse keskmisesse ossa, reaktsioon algab uuesti. 11) Mõõtevahendeid kasutatakse laboratooriumis vedelike ruumala mõõtmiseks. Sõltuvalt vajalikust mõõtmistäpsusest, kasutatakse mitmesuguseid vahendeid- mensuurid, mõõtekolvid, pipetid ja büretid. 12) Laboratoorsetel töödel tuleb sageli midagi soojendada või kuumutada. Selleks kasutatakse gaasipõleteid Pärast igat kasutamist tuleks laboratoorne nõu puhastada selleks sobivate vahenditega. Alguseks võib nõud leotada puhastusvahendis, seejärel harja või käsnaga hõõruda ning seejärel loputada ja panna restile kuivama. Kuid see ei käi alati kõigi kohta ning igal nõul on oma spetsiaalne moodus puhastamiseks. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia

Keemia → Üldine keemia
3 allalaadimist
Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega-kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga
4
docx

Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.

1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Suurem (500...750 cm³) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm³) tiitrimiseks, pipett (100 cm³), büretid (25 cm³), mõõtsilinder (25 cm³), Na-kationiitfilter. 3.Töö käik A – Loputada bürett ning pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm³ uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm³. HCO−3 + H+ → H2O + CO2

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
3 allalaadimist
Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega-kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga
4
docx

Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga

Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatavad ained:0.1M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. Vahendid: Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm 3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Seadsin töökorda büreti ning täitsin 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, ja segasin kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzˇi punaseks. Oluline oli lõpetada tiitrimine täpselt (ühe

Keemia → Keemia
1 allalaadimist
Kraanivee kareduse määramine tiitrimisega ja kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga
2
docx

Kraanivee kareduse määramine tiitrimisega ja kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.

Töö eesmärk: Kraanivee kareduse määramine tiitrimisega ja kareduse kõrvaldamine Na- kationiitfiltriga. Töövahendid: Suurem kooniline kolb(500cm3) vee hoidmiseks, 2 koonilist kolbi(250 cm3) tiitrimiseks, pipett(100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Kasutatud ained: 0,1M soolhape, 0,025M ja 0,005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik, katseandmed ja andmete töötlus ning tulemuste analüüs: A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 2 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilised kolbid loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin mõlemasee koonilisse kolbi 100 cm3

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
27 allalaadimist
Keemia aluste Protokoll 1
18
docx

Keemia aluste Protokoll 1

Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg) Töö käik Katses leian magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus Eemaldan katseklaasi ja pesen ning loptutan selle hoolikalt destilleeritud veega. Sätin büretid ühele kõrgusele ning kontrollin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Ühendan katseklaasi tihedalt korgiga. Seejärel tõstan ühe büretiharu teisest 15 cm kõrgemale ning jälgin paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui vee nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võin alustada katsega. Viin büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldan katseklaasi. Katse kirjeldus Küsin juhendajalt metallitüki

Keemia → Keemia alused
17 allalaadimist
Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
3
docx

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatud kemikaalid, töövahendid ja mõõteseadmed. · 0.1 M soolhape; · 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus; · puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O); · indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz(mo); · kromogeenmust ET-00; · suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks; · koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks; · pipett (100 cm3); · büretid (25 cm3); · mõõtsilinder (25 cm3); · Na-kationiitfilter. Töö käik. A Karbonaatse kareduse määramine. · Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. · Pipeteerida koonilisse kolbi 100cm3 uuritavat vett, lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. · Täita bürett 0,1M soolhappelahusega nullini. · Tiitrida kolvis olevat vett 0,1M soolahappelahusega, sealjuures vett pidevalt segades,

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
30 allalaadimist
Anorgaaniline keemia protokoll 1
4
doc

Anorgaaniline keemia protokoll 1

· Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatavad ained 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3 * H2O), inidikaatirid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromoheenmust ET-00, 10 % BaCl 2 lahus. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaas, Na- kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks Töö käik ning katseandmete töötlus ning tulemuste analüüs A HCO- iooni sisalduse (KK) määramine · Loputati 100 mL pipett uuritava veega ning pipeteeriti koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisati 3-4 tilka ndikaatorit mp. · Seati töökorda bürett 0,025 M soolhappelahusega ning tiitriti, samaaegselt kolvis

Keemia → rekursiooni- ja...
20 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 3
5
docx

Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 3

3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3..

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
170 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
4
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.

Mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 50...100 mg magneesiumitükk Töö käik Katses leitakse magneesiumitüki mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku massi põhjal (magneesiumi tüki number 211) Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu sisaldab vesinik ka veeauru. Katseseadeldises (vt joonist) sätitakse büretid ühele kõrgusele ning kontrollitakse, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Katseklaas ühendatakse tihedalt korgiga. Kontrollitakse katseseadeldise hermeetilisust. Metallitükk mähitakse filterpaberisse. Väikese mõõtesilindriga mõõdetakse katseklaasi 5..6 ml 10%-st soolhappelahust.

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus
5
docx

Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus

Katseklaasivärvus muutub veel tumedamaks, kui FeCl3 lisades ja tasakaal liigub V1 suunas. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahuse värvus läks heledamaks ja tasakaal liikus V2 suunas. Eksperimentaalne töö 2 Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine graafikute koostamine. Kasutatavad ained: 2%-ne Na2SsO3, 2%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, 8tk katseklaasi, kummikorgid, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3+H2SO4-+Na2SO4+H2O+SO2+S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on kergelt jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut.

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
28
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0 - 10,0 mg metallitükk , Mg (nr 46) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Katses leiti magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Katseseadeldis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis olid täidetud veega. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Esmalt eemaldati katseklaas ning puhastati see destilleeritud veega. Seejärel tuli büretid sättida ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Katseklaas tuli tihedalt ühendada korgiga, tõsta üks büretiharu teisest 15-20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutunud, oli katseseade hermeetiline ja võis alustada katset. Vastasel juhul tuli kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Seejärel

Keemia → Keemia alused
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun