1.Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Kasutatud Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk mõõteseadmed, (magneesium). töövahendid ja Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), kemikaalid lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 3. Töö käik Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo
1. Töö eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. .Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeete 3. Töö käik. 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist , üks mis on täidetud veega. teine bürett on ühendatud katseklaasiga (b), milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega
Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega
arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal ning selle põhjal metalli massi määramine. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1) Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2) Katse ettevalmistus - Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15..
Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 27.10.2011 10.11.2011 arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained ja töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1. Katseseadeldis (vt joonist 5.1) koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist (a), mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga (b), milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo (c) oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel.
Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Eesmärgiks on metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi, osata määrata ainete mahtu ja teha arvutusi gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg). Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga (Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab
Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Eesmärgiks on metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi, osata määrata ainete mahtu ja teha arvutusi gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg). Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga (Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab
Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal ning selle põhjal metalli massi määramine. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1) Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2) Katse ettevalmistus - Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15..
gaaside osarõhkude (rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks) summaga. 0 ( Püld − p H 2O ) V T 0 V = P0 T Püld = pH2 + pH2O Difusioon- osarõhu ühtlustumine kogu süsteemist, mis on tingitud gaaside osarõhkude erinevusest. Töövahendid: seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter Kasutatud ained: 10%ne soolhappelahus, 5,0…10,0mg metallitükk( Mg, nr 129). Töö käik: Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis samal tasemel. Ühendada katseklaas korgiga. Tõsta üks büretiharu teisest kõrgemale ning veenduda katseseadme hermeetilisuses. Võtta metallitükk ning panna see niiske filterpaberi sisse. Mõõta ja valada 5-6ml 10 % soolhappelahust katseklaasi.
M(CO2)-44g/mol => 38,57 g/mol 44 g/mol = - 5,43 Ja suhteline viga % = (M(CO2) 44) * 100% / 44 = -5,43 *100 / 44 = -12,3 % Katse 2. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo (5) oleks mõlemas büretis silma järgi
Laboratoorne töö 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · 10%-ne soolhappelahus; · 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium); · seade gaasi mahu mõõtmiseks; · mõõtesilinder (25cm3); · lehter; · filterpaber; · termomeeter; · baromeeter; · hügromeeter. Töö käik. 1. Eemaldada katseklaas ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. 2. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. 3
Laboratoorne töö 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Nimi, rühm, matrikli nr. Õppejõud: Aeg: Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldan katseklaasi ja pesen ning loputan selle hoolikalt destilleeritud veega
0,563 g 103700Pa * 0,000297m3 = M * 8,314 J/mol*K * 293,65K 1374 ,511 6 30,7989 = M M = 44,63 g/mol Eksperimentaalne töö nr. 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg) Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Töö käik: Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo (5) oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel
Vea põhjuseks võib olla mõõtmiste ebatäpsus ja arvutlus. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu Järgi. Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Sissejuhatus Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Kasutatud uurimis ja analüüsimeetodid ning mettodikat. Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2
2) Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Mõõta gaasiliste ainete maht, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = pH2 + pH2O 1.23 millest pH2 = Püld pH2O 1.24 Püld gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel
Eksperimentaalne töö nr 2 Töö ülesanded ja eesmärk Ülesanne: Metalli (Mg) massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Mg + 2HCl --> MgCl2 + H2 Eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segus ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töö käik: Viia vee tase bürettides ühele joonele. 7 1. Metallitükk mähkida märja filterpaberi sisse. 2. 5...6 ml soolhappelahust valada katseklaasi. 3. Asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale u. 1 cm allapoole avaust. 4. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt. 5. Märkida üles näit ühelt büretilt (V1). 6. Katseklaasi liigutades kukutada metallitükk happesse. 7. Oodata kuni reaktsioon on lõppenud ja lasta vesinikul 2..3 minutit jahtuda. 8. Liigutada vee nivood taas ühele tasapinnale ning märkida üles näit samalt büretilt.
Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0…10,0mg metallitükk (magneesium) Töö käik Ettevalmistus Eemaldada katseklaas ja loputada see destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Tõsta üks büretiharu teisest natukene kõrgemale ja jälgida kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu võib alustada katset, kui muutub siis kontrollida hermeetilisust ja proovida uuesti. Büretid tuleb viia ühele tasemele ja eemaldada katseklaas. Katse
Vm= 22,4 mol/ dm3 m(CO2)= 0,58g b) Kasutades Clapeyroni võrrandit Eksperimentaalne töö nr 2 Metallimassi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid ja ained Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg ) Töö käik Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Enne katset eemaldada katseklaas ja puhastada destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel lisada või eemaldada büretist destilleeritud vett. Ühendada katseklaas tihedalt korgiga
Laboratoorne töö nr 5 1. Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Kasutatud töövahendid 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium), seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 3. Töö käik Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar
2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus. V0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg). Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid ja metoodikad. Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2. Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loptutada see hoolikalt destilleeritud veega. Büretid sättida ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel tuleb lisada või eemaldada büretist vett.
Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu sisaldab vesinik ka veeauru. Katseseadeldises (vt joonist) sätitakse büretid ühele kõrgusele ning kontrollitakse, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Katseklaas ühendatakse tihedalt korgiga. Kontrollitakse katseseadeldise hermeetilisust. Metallitükk mähitakse filterpaberisse. Väikese mõõtesilindriga mõõdetakse katseklaasi 5..6 ml 10%-st soolhappelahust. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas sulgetakse hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal ning
( P üld − p H O )⋅V⋅T Vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: V = 0 2 P ⋅T Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0 – 10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Töö käik Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega.
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter, 10%-ne soolhappelahus, 5,0 kuni 10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad [Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2+ H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele, millest gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel
a)moolide arvu kaudu (V0co2 nCO2 Mco2) V0 = 0,29324 g ja Mco2 = 44g/mol n= V/Vm = 0,29324g / 22,4g/mol = 0,013 mol n=m/M M=m/n = 0,72g / 0,013 mol = 55,4 g/mol b)kasutades Clapeyroni võrrandit (pV=m/M *R T) Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,0 mg metallitükk(Mg). Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katses leiti magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele... Püld = PH2 + PH2O , millest PH2 = Püld PH2O Püld = 101600Pa - X mmHg 101325Pa - 760 mmHg
100300 * 0,29 = * 8,314 * 293,15 29087 = M = 46 g/mol Eksperimentaalne töö nr. 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg) Töö käik: Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loptutada see hoolikalt destilleeritud veega. Büretid sättida ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel tuleb lisada või eemaldada büretist vett. Katseklaas ühendda tihedalt korgiga
1340487,005 31808,2 = M M = 42,14 g/mol LABORATOORNE TÖÖ 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Nr. 124 Töö käik Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar katset
gaaside molaarmasside arvutamiseks. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed Seade gaaside mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud töövahendid Filterpaber Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0…10,0 mg metallitükk (Mg). Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid ning metoodikad Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg + 2HCl MgCl2 + H2 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = pH2 + pH2O millest pH2 = Püld – pH2O
] M gaas [ 0 mol 3 ρ= g / dm normaaltingimustel dm 3 22,4 [ ] mol Kasutatud mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud kemikaalid: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl → MgCl2 + H2 2Al + 6HCl → 2AlCl3 + 3H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = pH2 + pH2O millest pH2 = Püld – pH2O
] M gaas [ 0 mol 3 = g / dm normaaltingimustel dm 3 22,4 [ ] mol Kasutatud mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud kemikaalid: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = pH2 + pH2O millest pH2 = Püld pH2O Püld -¿ gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel
Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0 -10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik Katseseadeldis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis oli täidetud veega. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus: Eemaldasin katseklaasi ja pesin hoolikalt destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele ning kontrollisin, et vee nivoo oleks
vähesel määral ka ümardamisest. Eksperimentaalne töö 2 Ülesanne: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk. Arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud seadmed: · seade gaasi mahu mõõtmiseks · väike mõõtesilinder · filterpaber · termomeeter · baromeeter Kasutatud ained: · 10%-ne soolhappelahus · 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Kasutatud uurimismeetodid Alustuseks tuli katseseadeldis tööks valmis panna ehk kontrollida, et büretid oleksid samal tasemel (st seadeldis pidi olema hermeetiline). Seejärel ühedati katseklaas korgiga. Tuli kontrollida, kas ühe büretiharu teisest kõrgemae tõstmine mõjutab nivood. Kui ei, võis katset alustada. Metalltükk tuli keerata niiske filterpaberi sissse. Mõõta mõõtesilindriga 5...6 ml
Reaktsioonivõrrand: Mg + 2HCl Mg2Cl + H2 Daltoni reegel: Püld gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel. Moolide arv: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Katseseadeldis, mis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, katseklaas, filterpaber, väike mõõtesilinder, baromeeter, termomeeter. Kasutatud ained: 5...6 ml 10%-st soolhappelahust, 5-10 mg metallitükk ( Mg) Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega.. Sättisin büretid ühele kõrgusele ning kontrollisin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Seejärel ühendasin katseklaasi tihedalt korgiga. Tõstsin ühe büretiharu teisest 15..
Daltoni seadusele tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist on toodud tööjuhendis olevas tabelis 1.1 t0 = 18,7 mmHg 3.Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) 4. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Valmistada ette katse, st pesta ja loputada katseklaasid destilleeritud veega ja kontrollida katseseadme hermeetilisust. Metallitükk mähkida märja filterpaberi sisse. Katseklaasi valada 5-6 ml 10%-list soolhappelahust. Liigutada bürette üles-alla, et nivood mõlemad büretis oleksid samal tasemel, märkida näit ühelt büretilt. Metallitükk kukutada happesse ja reaktsiooni lõppedes lasta eraldunud vesinikul jahtuda
Püld on võrdne õhurõhuga katse tegem ise hetkel . Moolide arv: 0 3 V (dm ) n= dm 3 V m( ) mol Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0 - 10,0 mg metallitükk , Mg (nr 46) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Katses leiti magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Katseseadeldis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis olid täidetud veega. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Esmalt eemaldati katseklaas ning puhastati see destilleeritud veega. Seejärel tuli
2 2 O tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: 0 ( Püld − p H O ) V T 0 V = 0 2 PT Püld – gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: magneesiumi massi leidmine reaktsiooni soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Metoodika: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega.
EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2 Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid ja mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kemikaalid: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt tuli metallitükk mähkida märja filterpaberi sisse Seejärel mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi väikese nurga all, tuli asetada filtripaber metallitükiga katseklaasi avausest umbes 1 cm kaugusele ja sulgeda katseklaas hermeetiliselt
Büretid sätiti ühele tasemele ning kontrolliti, et vee nivood oleks mõlemas büretis silmajärgi ühel kõrgusel. Katseklaas ühendati tihedalt korgiga. Seejärel tõsteti üks büretiharu teisest umbes 15 cm kõrgemale ning jälgiti, et vee nivoo püsiks paigal. Kui nivoo ei muutunud, võis öelda, et katseseade on hermeetiline ja sai alustada katsega. Büretid viidi tagasi ühele kõrgusele ja eemaldati katseklaas. Võeti metallitükk ja mähiti see märja filterpaberi sisse nii, et soolhappesse sattumisel see avaneks. Väikse mõõtesilindriga mõõdeti 5,5 ml soolhappelahust. Valati mõõdetud kogus katseklaasi lehtri abil nii, et katseklaasi ülemine osa ei puutuks happega kokku. Metallitükk tuli asetada katseklaasi nii, et see ei kukuks veel lahusesse, aga oleks umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas suleti hermeetiliselt, aga ettevaatlikult, et metallitükk happesse veel ei kukuks.
baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 50...100 mg magneesiumitükk (nr 159) Töö käik Katseseadeldises (vt joonist) sätitakse büretid (1,2) ühele kõrgusele nii, et vee nivoo (5) oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Ühendatakse katseklaas (3) tihedalt korgiga ning kontrollitakse katseseadeldise hermeetilisust, tõstes üht büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale. Kui vee nivoo püsib paigal, on katseseade hermeetiline. Metallitükk mähitakse märja filterpaberi sisse. Väikese mõõtesilindriga mõõdetakse katseklaasi 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Hoides happega katseklaasi väikese nurga all, asetatakse metallitükk ettevaatlikult katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Suletakse katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältides liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Loetakse ühelt büretilt näit (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukub metllitükk happesse
Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. Tavaline, nn tehniline raud ning ka lihtsamad terased ei ole nii hea vastupidavusega. Niiskes õhus(või vees) tekib peagi nende pinnale kohev roostekiht. Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustades põhisaadusena raud(III)oksiidi Fe2O3. Et tekkinud roostekiht on kohev, ei kaitse see rauda edasise oksüdeerumise eest. Raua roostetamine niiskes õhus kestab seni, kuni kogu metallitükk on läbi roostetanud, st muutunud oksiidiks. Õhus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest üsna hästi(kaitseb korrosiooni eest). Raua kaitsmiseks on olemas ka korrosioonitõrjed. Kasutatud materjal: · http://www.wikipedia.org · http://www.zone.ee/korrosioon/korrosioon_002.htm · http://miksike.com/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14-1.htm
Eksperimentaalne töö nr 2 Metallimassi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Kasutatud valemid: ( P ü ld−PH 2O )∗V∗T ˚ V °= P ˚∗T V ° × M Mg M= Vm Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk Mg. Seade gaasi mahu mõõtmiseks- statiiv, 2 ristmuhvi, 2 klambrit koos pehmendustega, 1 katseklaas, 1 kummivoolik, 2 büretti; väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katseandmed. Õhutemperatuur to=22,0o =295o Õhurõhk p=103300 Pa = 774,8 mm Hg Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1= 11,30 ml Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni V2=2,75 ml Eraldunud vesiniku maht V=|V2-V1|= 8,55 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs.
TTÜ Materjalide Uurimismeetodid Töö nr 1 Töö pealkiri: Metallograafilise lihvi valmistamine Üliõpilase nimi: Õpperühm KAOB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 8.04.2014 Tööülesanne: Valmistada metallograafiline lihv proovi struktuuri uurimiseks. Tööks vajalikud vahendid: Uuritav metallitükk; plastvormid-klambrid, kemikaalid ja abivahendid valamiseks; lihvimise töökohas lihvpaberid, veeanum, puhastamise paberid; suruõhukompressor proovide kiireks kuivatamiseks; poleerketas, poleerimisvedelik; valgusmikroskoop; söövitusvedelik, anum veega, vatitikud. Töö käik: Valmistame ise proovi. Selleks on vaja pisikest metallitükki, milleks oli Cu. Võtsime 6g dibensüülperoksiidi ja 3g tetrahüdrofurfurüül-2-metakrülaati ja segasime omavahel. Segu
Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks? Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu elektrikandjaid, mittejuhis pole vabu laengukandjaid. Millised osakesed moodustavad metalli kristallvõre? Metalli kristallvõre moodustavad positiivsed ioonid ja vabad elektronid Millised osakesed liiguvad kristallvõre sõlmedevahelises ruumis? Kristallvõre sõlmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid. Miks on metallitükk tavaliselt elektriliselt neutraalne? Metallis olevate vabade elektronide kogu negatiivne elektrilaeng on suuruselt võrdne kristallvõre ioonide kogu positiivse elektrilaenguga. Milliste osakeste suunatud liikumine kujutab endast elektrivooli metallides? Elektrivoolu metallides kujutab vabade elektronide suunatud liikumine. Milline on elektrivoolu korral vabade elektronide liikumise suund metallis?
M CO2 45,3 g / mol 10 2.2 Eksperimentaalne töö 2. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. 2.2.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2.2.2 Kasutatavad ained. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). 2.2.3 Töövahendid. Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. 2.2.4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist , mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum I 1 TÖÖ 2: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE ERISOOJUSMAHTUVUSE KAUDU Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3 vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse. Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur. Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati ettevaatlikult termomeetriga vett ning märgiti vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: 1) Metalli mass: m1 = 28,61g = 0,02861 kg
4. Kuidas tekitada juhis kestev elektrivool? Tuleb kasutada vooluallikat. 5. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? positiivse laenguga osaksete liikumise suund. 6. Miks juhis võib tekkida elektrivool, mittejuhis aga mitte? Elektrijuhis on palju vabu laengukandjaid, mittejuhis pole vabu laengukandjaid. 7. Millised osakesed moodustavad metallis kristallvõre? Positiivsed ioonid 8. Millised osakesed liiguvad metalli kristallvõre sõlmedevahelises ruumis? Negatiivsed ioonid 9. Miks on metallitükk tavaliselt elektriliselt neutraalne? Sest vabade elektronide kogu laeng on suuruselt võrdne kristallvõre ioonide kogu laenguga. 10. Mida nimetatakse elektrivooluks metallides? Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. 11. Milline on elektrivoolu korral vabade elektronide liikumise suund metallis? Negatiivselt pooluselt positiivsele poolusele. 12. Miks puhas vesi ei juhi elektrivoolu? Sest puhtas vees pole vabu laengukandjaid. 13
Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium) Töö käik: Katse ettevalmistusel pesen katseklaasi destilleeritud veega. Ettevalmistuseks tõstan veel ühe büreti teisest 15 cm kõrgemale ning veendun, et vee nivoo oleks bürettides ühel kõrgusel. Seejärel jälgin, kas vee tase bürettides muutub. Kuna seda ei juhtu on katseseade hermeetiline ja võib alustada katsega. Kõigepealt mähin metallitüki filterpaberisse ja teen selle destilleeritud veega märjaks. Mõõdan mõõtesilindrisse
Moolide arv: 𝑉0 𝑛= 𝑉𝑚 7 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kemikaalid: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg nr. 82) 1. Kummivoolikuga ühendatud bürett 2. Kummivoolikuga ühendatud bürett 3. Katseklaas, milles metall reageerib happega 4. Metallitükk 5. Vee nivoo Joonis 2 Katseseadeldis Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad Katseseadeldis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis olid täidetud veega.
töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Tuuli Viliberg EAEI 12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Jekaterina Gorohhova 03.11.2011 17.11.2011 · Eesmärk Selle laboratoorse töö eesmärgiks oli gaasiliste ainete mahu ja metallitüki massi mõõtmine. · Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). · Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm 3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. · Töö käik Enne katse alustamist eemaldasime katsklaasi ning loputasime selle hoolikalt destilleeritud veega. Seejärel sättisime katsklaasid ühekõrgusele ning kontrollisime, et vee nivoo oleks mõlemas katseklaasis samal kõrgusel. Siis tõstsime ühe
Et kontrollida, kas katseseade on hermeetiline, ühendada selleks katseklaas tihedalt korgiga ning tõsta üht büretiharu teisest kõrgemale. Kui vee nivoo ei muutu, on seade hermeetiline ning võib alustada katsega ja eemaldada katseklaas. Magneesium, mis mähitakse niiske filterpaberi sisse, asetatakse katseklaasi seinale, kuhu on valatud 5-6 ml 10%-list HCl lahust, ning ühendatakse hermeetiliselt korgiga. Katseklaasi peab hoidma kerge nurga all, et metallitükk happesse ei kukuks. Seejärel tuleb sättida büretid ühele nivoole (metalli tükk ei tohi endiselt happesse veel kukkuda) ning märkida näit ühelt büretilt. Katseklaasi liigutades tuleb lasta metallitükil kukkuda happesse. Jälgida vee nivoode muutumist, kui reaktsioon algab. Reaktsiooni lõppedes jälgida, et nivoo-muutust enam ei toimuks ja lasta vesinikul 2-3 minutit jahtuda. Taaskord tuleb sättida büretid ühele nivoole ning märkida uus näit samalt büretilt üles.
. V: ioonid. 3. Millistel tingimustel tekkib elektrivool? V: Kui on olemas vabad laengukandjad ja neile mõjuv elektrijõud. 4. Milliste seadmete abil saame tekitada kestvat elektrivoli? V: Vooluallika abil. ( aku patarei, jne) 5. Elektrivoolu kokkuleppeline suund? V: Positiivsete osakeste liikumise suund 6. Metall... V: Paiknevad ioonid, eletronid, ( ioonid paikevad metalliaatomitelt) 7. Miks on metallitükk elektriliselt neutraalne? V: Sellepärast et positiivsete ja negatiivsete osakeste arv võrdne. 8. Kui me lahustame mingisugust sooal vees, mis tekkib? V: Ioonid( sool ja kristallid jagunevad) 9. Kuidas käitus magnetnõel, kuid keridaümber traat? Mis juhtub soolaga soolavees? V: Nõela üks ots pöördub elektrisuunas. 10. Mida tähendab keemiline toime? V: mingi aine muudab keemiliselt . 11. Millest seisneb( elektrivoolu) soojuslik toime?
annaabi.ee 
