Herman Karu 7. Klass Juhendaja: õp. Viiu Toomingas Kildu 2013 Loomade meeled: Kuulmine Haistmine Nägemine Maitsmine Kompimine http://www.pisi.ee/gallery/image.php? mode=medium&album_id=3&image_id=7040 Merisiga eristab kuni 33000 hertsi Inimene eristab 15000 kuni 20000 hertsi https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcRxoQHSXvtkQbJMhBv7IYjrser7PN7nS2koYI1a- 1xaDjRpQed8 Omavaheline suhtlemine https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcSHKs0H4vwTkTydF3LKX5PiQyEj5wlkdVsiTRrXHWZ- w6gnZILt Lai nägemiseväli Eristavad põhivärve https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcQyakpvKsPAIpkU_XcJqy2RjUbWR69YJjosyS0BA62J AaHcBJXQ5w Pimedas orienteerumiseks ...
Rakvere Reaalgümnaasinum MERISIGA Referaat Mari-Liis Nõlvak 5A klass Rakvere 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1. MERISEA KASUKATÜÜBID...............................................................................4 2. MERISIGADE PÄRITOLU JA ELUVIIS...............................................5 3. TOITUMINE............................................................................................................6 4. MERISEA PESEMINE............................................................................................7 5. MIKS MERISIGA KODULOOMAKS..........................................................
GOLGI KOMPLEKS KASSI SPINAALGANGLIONIST MITOKONDRID NEERU PROKSIMAALTUUBULITE EPITEELIRAKKUDES Tuum, tuumake, golgi kompleks Tuum, tuubuli valendik, basaalne jutilisus, mitokondrid VALGUSÕMERAD AKSOLOTLI NAHAS Rakutuum, valgusõmerad raku tsütoplasmas GLÜKOGEEN MERISEA MAKSARAKKUDES Glükogeenisümerad, maksarakkude tuumad PIGMENTSISALDISED KROMATOFOORIDES värvimata Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid
sajandil.Nime on merisiga saanud oma ruigava hääle järgi, ehkki ta on näriline ja tal pole midagi ühist ei mere ega sigadega. Tänapäeval on merisiga üks levinumaid labori- ja lemmikloomi. On aretatud mitmeid tõuge. Merisiga on aktiivne päeval. Kahekuise tiinuse järel sünnib 2–4 (vahel kuni 7) poega. Vastsündinud on nägijad ja karvadega kaetud. Emapiima imevad 3 nädalat. Suguküpseks saavad 1–2-kuuselt. Eluiga 6–8 a. Kodustatud merisea esivanem pole täpselt teada, sest merisiga oli olnud indiaanlaste koduloom juba sadu aastaid enne eurooplaste saabumist Ameerikasse ja erines juba siis välimuselt oma looduslikest sugulastest. Indiaanlased kasvatasid merisigu peamiselt liha- ja ohvriloomana. Merisea looduslikke liike on palju. Nad on sarnased kodustatud meriseaga, kuid nende karvastik on ühetooniline pruun. Enamiku liikide elupaigad on kuivade tasandike madalad põõsastikud, kuhu rajatakse ka urud
1/1 6 Vastus: vererühmaga lapse sündimise tõenäosus on 9/16 ehk 56.25%; vererühmaga lapse sündimise tõenäosus on 3/16 ehk 18,75%; vererühmaga lapse sündimise tõenäosus on 3/16 ehk 18,75%; vererühmaga lapse sündimise tõenäosus on 1/16 ehk 6,25%. 4. Musta käharakarvalise ja musta siledakarvalise merisea ristamisel saadi pesakonnas valge käharakarvaline ja must siledakarvaline järglane. Milliseid poegi võib nendel vanematel veel olla? Millise tõenäosusega sünnib järgmises pesakonnas valge siledakarvaline poeg? Merisigadel domineerib must karvavärvus valge üle ja käharakarvalisus siledakarvalisuse üle. MUST A P: Aa Bb Aa bb VALGE a KÄHAR B gameedid AB Ab aB ab Ab Ab ab ab
lapsevanemad on valmis tunnistama ja tegelema lapse probleemidega. Samas on öeldud, et kui inimene on sotsiopaat, siis ei loe hellitused ega õpetussõnad, vaid inimene on lihtsalt ühiskonna jaoks kõlbmatu. Ei julge kindlalt väita, kas Kevin oli sotsiopaat või mitte, aga oma valikute tegemisel oli ta väga julm ja samas kalkuleeriv. Piiride kompamine on igas vanuses laste jaoks normaalne, aga kui selleks on õe merisea tapmine, siis seda ei saa kuidagi tavapärastesse piiridesse paigutada. Ka otsus ema kõige eest vastutavaks jätta oli ehk planeeritud kui karistus kõigi tegemata jätmiste eest. Raamat tekitas väga vastandlike tundeid ja mõtlemisainet jagub veel pikaks ajaks. Süüdistada ainult ema oleks liiga lihtne ja ebaaus, sest sellise lapse ema kannab seda karistust elu lõpuni endaga iga päev kaasas. Samas mõistan ma neid, kes kaotasid oma lapse massimõrvas ja
8. küsimus Merisigade geenide uurimisel avastati, et enamusel oli ühe kasvuhormooni tootva geeni kodeeriva ahela järjestus järgmine: T A C G G C T A G G C A A T A C G G C...., ühel isendil, kes oli ka teistest tunduvalt väiksem, aga: T A C G G C T A G G C A A T A A T T C G G C 1. Selgita, milline geneetiline muutus on toimunud? Välismõjude tõttu muutus merisea geneetiline kood, et toiduvaesemas keskkonnas hakkama saada. 2. Milliseid muutusi geeni avaldumises võib see endaga kaasa tuua? Kui mudatsioon on edukas võib see hakata ka teistesse keskkondadesse levima. 3. Millest võib selline muutus olla tingitud? See võib olla tingitud väliskeskkonna muutustest, geenimutatsioonid mis tekivad kiirguse tagajärjel. 9. küsimus Milline puu on valitud 2007 aasta puuks? Harilik saar. Martin, M. 2006. Tuleva aasta puu on SAAR
ka inimesi) pisikeste lõhnatute pissitilkadega märgistada. Selle pärast ei tohi rotiga pahandada – ta annab niiviisi märku, et see asi kuulub talle. Pidamine ja elutingimused Kahele rotile sobiv puur peaks olema vähemalt 60x60x40cm. Puur peaks olema kindlasti traatvõrega – akvaariumid ja plastmassist terraariumid ei võimalda rotil ronida, samuti on raskem neisse puuridesse sisustust lisada. Sama probleem on ka merisea- ja küülikupuuridel. Hamstripuurid on reeglina liialt väiksed – kuigi need võivad paista väiksele rotile sobivat, tuleb arvestada, et täiskasvanud rott on kuni 5 korda suurem kui rotipoeg. Rott peab saama end puuris välja sirutada! Tuhkru- ja tšintšiljapuurid on väga head, kuid ei sobi noortele rottidele, kes võivad läbi võre välja pugeda. Üks põhilisi elemente puuri sisustuses on riiulid. Need peaksid
tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga. Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. Need on valdavalt valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Eri bakterite toksiinid põhjustavad inimesele botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat ja teisi haigusi. Kõige mürgisemaks peetakse botulismi toksiini, mille 1 mg võib tappa näiteks üle miljoni merisea. 45.) Bakteri spoori teke + tähtsus Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puudvad, sest kogu ainevahetud on äärmiselt aeglustunud.Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduaineteta elada aastasadu
VAKTSINEERIMIST KOHE, 71 000 SURID. 1. VAKTSIINID ON VÄGA MÜRGISED. Kõik vaktsiinid koosnevad kolme tüüpi komponentidest : · "pisik" elus või surmatud viiruse, bakteri, toxoidi (bakteri toodetud toksiini)või DNA kujul. OHT! Elus pisik võib põhjustada haigestumist, selle asemel et selle eest kaitsta (N. lastehalvatus, läkaköha). · sööt, millel vaktsiinid kasvatatakse (nt kanapoja looted, aborditud inimlooted, ahvi neerukude, merisea looterakud). OHT! Võõrvalgud ja geenid võivad inimorganismi sattudes käituda ettearvamatult. · mitmeotstarbelised lisaained (säilitusained, toime tugevdajad jne) N. alumiiniumsool (toime tugevdajana), elavhõbeda ühend tiomersaal, formaldehüüd, neomütsiin, fenoksüetanool (säilitusainena), jne. Difteeria/teetanus/läkaköha ehk DTL ehk kolmikvaktsiin; läkaköhavaktsiin; teetanuse
Lamba erütrotsüütide pinnale on adsorbeeritud F1 antigeen, millega testitakse vastavate antikehade olemasolu vereseerumis. Veel kasutatakse termopretsipitatsioonireaktsiooni laipmaterjalil, KSR-i. BIOLOOGILINE UURIMINE. Kasutatakse siis, kui 3 esimest meetodit ei ole teostatavad, need andsid negatiivse tulemuse või on tegu uuritava materjaliga, mis sisaldab mikroobikooslusi (näi- teks röga, roiskunud laipmaterjal jt.). Kõrge virulentsusega katkutekitajad paljunevad intensiivselt merisea, valge hiire ja roti kudedes ja kõhuõõnes. Tulareemia (vektoriga leviv haigus) HAIGUSETEKITAJA. Francisella tularensis UURITAV MATERJAL. Kuna tulareemia kliiniline pilt võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltub uuritav materjal haiguse vormist (lokalisatsioonist). Sagedamini uuritakse lümfisõlmede punktaati (ägedas perioodis esimese haigusekuu jooksul) ning mikroobi sissetungiväratis tekkinud haavandieritist (kuni haavandi koorikuga kattumiseni). Haiguse algperioodil paari
vist väga kaua säiluda. Endospoor säilib idanemisvõimelisena peremeesraku lüüsimiseni. Nt New Mexico kõrbest 800 m sügavuselt endise ookeani alalt välja kaevatud soolakristallidest isoleeriti idanemisvõimelised bacilluse spoorid. Need soolasetted olid 250 milj. aastat vanad. 59. Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Mõned mittesuguliselt paljunevad seened võivad paljuneda spooridega. Ka aktinomütseetidel moodustuvad suguta paljunemise spoorid. Merisea soolebakter Metabacterium polyspora moodustab rakus mitu endospoori. Seega on tal endospoorid ka paljunemisvahendiks. 60. Endospoori teke ja idanemine. Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. Toimub DNA replikatsioon, moodustub 2 kromosoomi, mis moodustavad niiditaolise struktuuri. Kromosoomid liiguvad raku eri poolustele ja moodustub rakuvahesein, mille tulemusel tekib 2 ebavõrdse suurusega rakku, väiksemast osast moodustub endospoor
ülesanded aastani 2010.Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. 3.ülesanne dihübriidsest ristamisest.merisigadel domineerib karva must värvus valge üle ja käharakarvalisus siledakarvalisuse üle.musta käharakarvalise merisea ristamisel valge käharakarvalisega saadi nende järglaskonnas 1 must siledakarvaline ja teine valge köharakarvaline.milliste fenotüüpidga järglasi võib veel esineda?-võib veel esineda must käharakarvaline (genotüüp ABaB) ja valge siledakarvaline (genotüüp abab). XV.1.viirused,nende tähtsus. Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid,mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest.Pole rakulist ehitust.Uute viirusosakeste moodustumine toimub peremeesrakus(kui
vastavalt Õeskonna sätestatud korrale. Selle punkti täitmata jätmise korral ootab sind taaskohtumisel ees karm keretäis. 9.Sa ei tohi särki Pükstesse toppida ega Pükstel vööd kanda. Vaata reegel nr2. 10.Pea meeles. Püksid =armastus. Armasta oma kaaslasi. Armasta iseennast. 1.2.2 Täna on homme , mil me eilse pärast muretseme. (Anonüümne) Ühel päeval, umbes siis, kui Tibby oli 12 , mõistis ta, et saab õnne mõõta oma merisea Mimi järgi. Kui ta oli täis otsustusvõimet, tal oli plaan ja siht silme ees, siis tormas Tibby Mimi klaaskastist mööda, olles veidi kurb , et Mimi seal tuimalt laastude sees pidi lebama, aga Tibbyl on nii suurepärane elu. ( lehekülg 30 ) Tibby sai Mimi endale kui ta oli seitsmene. Tol ajal meeldis talle Mimi nii väga , et ta säästis seda aasta aega. Tibby oli kade, ta pidi minema koos oma rohelisekittliga tööle, aga merisiga ei saada ju keegi tööle! Tal oli kodus
Tooming 107 osaleja seast finaali 15 hulka ei pääsenud. Esimest korda võistluse ajaloos said oma sõna öelda ka vaatajad: internetihääletuse, SMSi, telefoni või interaktiivse TV-kanali vahendusel. Võistlus toimus Hiinas, kus kaotati iludusvõistluste korraldamise keeld alles 2003. aastal, veidi enne eelmist Miss Maailma võistlust. Peruu teadlased aretasid hiidmerisea 26.10.2004 10:48 Peruu teadlased aretasid senistest liigikaaslastest kaks korda suurema merisea ning loodavad, et uue tõuga õnnestub huvi maitsva merisealiha vastu äratada kogu maailmas, vahendab Roheline Värav. Kuigi maailm tunneb merisiga peamiselt lemmik- ja katseloomana, kodustati ta Lõuna-Ameerikas just lihaloomana. Ühe hiidmerisea aretaja, La Molina riikliku ülikooli ekspordiprojekti direktori Gloria Palaciose kinnitusel on uue meriseatõu liha väga maitsev ning tekitab loodetavasti paljude ilmanurkade maiasmokkades isu seda liha tihemini nautida.
surmlõpet. Hemorraagiaid esineb kopsudes, trahheas, tüümuses, neerudes ja põrnas. Põrn on paksenenud, mustjas ja ümardunud servaga. Neerud on mustjad, katarraalne enteriit, peensoole krüptide nekroos. Dif.diagnoos: Pastörelloos (kops), E. coli, Clostridium perfringens (hemorraagiad). Diagnoosimine: Laoratoorseks uurimiseks: maks, neerud, põrn, kopsud, peensool, aju, hepariniseeritud veri, vereseerum. Viroloogiline uurimine: hemaglutinatsioonitest (viirus aglutineerib inimese 0 grupi ja merisea erütrotsüüte pH 6,3-7,4 temperatuuril 4-25 oC; elektronmikroskoopia. Seroloogiline uurimine: ELISA. Coronaviridae – ümbrisega Coronaviridae -> Alamsugukond – Coronavirinae -> Perekond – Alfacoronavirus -> Liik - sigade transmissiivse gastroenteriidi viirus (TGEV) -> Sigade transmissiivne gastroenteriit Ägedalt kulgev kontagioosne haigus. TGE on levinud kogu maailmas, kliinilised tunnused esinevad ainult sigadel
spermide pea ja saba, 7. Teatud arenguetappidel on sugurakud võõrad keharakkude jaoks. Leong 29.09.2011 Sperm pea+ keha + vibur (saba). Pras on akrosoom, mis sisaldab lõhustava toimega ensüüme, peaosas on samuti rakutuum. DNA on spermide tuumas üli kokku pakitud. Keha osas on mitokondrid (ca 10 tükki, st ega nad liiga kaua funktsioneerida ei saa- enamus energiat saadkse glükolüüsil). Saba on tüüpiline vibur. Ühel spermil üks vibur (inimese sperm), merisea sperm on sellised, mis kleepuvad omavahel peadpidi kokku ja tekib tunne, et on mitme sabaga. Mitme sabaga sperme on mitmetel vähkidel ja tirtsudel. Ilma sabata spermide on puukidel. Munarakk- varuained on kas rebus või valkosas, peamised valgud ongi valgud ja lipiidid. Jaotus rebuhulga järgi: a) väga vähe rebu (pärisimetajad); b.) vähese rebuhulgaga (ürgimetajad 39 ja ainuõõssed). c.) keskmise rebuhulgaga (kahepaiksed), d
annaabi.ee 
