[1] Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele hilisema presidendi Lennart Meriga masside mällu kinnistus. Paul Keres sndis Narvas, Eestimaal, 7. jaanuaril 1916 a. Pauli isa Peeter Keres oli prit Viljandimaalt, ema Marie (neiuna Lmmergas) Keres Lnemaalt. Narva kolis perekond 1915. aastal, eemale lheneva sja eest. Tagasi Prnusse kolis perekond alles 1922. aastal. Omandas keskhariduse Prnus, kus lpetas gmnaasiumi 1935. aastal. ppis 19381941 Tartu likoolis matemaatikat ja oli 19361940 ajakirja "Eesti Male" peatoimetaja. Abiellus 1940
Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.1992-10.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Lennart Meri mitmekülgne tegevus jääb eredaks leheküljeks Eesti ajaloos ja väärib kahtlemata edasist tähelepanu ka teistes riikides. Lennart Meri oli sädelev ja teravmeelne. Särava isiksuse ja osava kõneoskusega saavutas Lennart Meri maailmas palju tähelepanu ja tunnustust nii iseendale kui oma isamaale. Lennart Meril oli abielus Helle Meriga. Tal on kolm last, pojad Mart ja Kristjan, tütar Tuule ning tal on neli lapselast.
EduardWiiralt-graafik, õppis- Tln Kunstitööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas Vabadussõda. Lõpetas Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõndaaega õppejõuna. Elas Prantsusmaal, Marokos. II MS elas üle Eestis. Hiljem Rootsi, Pariis. Ainsa eestlasena maetud Pére-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Tuntuimad tööd- ''Põrgu'', ''Kabaree'', ''Neegripead'', ''Lamav tiiger'', ''Kaamlipea''(tahtmatu sarnasus Lennart Meriga). Õppis Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. On teinud palju raamatugraafikat. Wiiralt on esinenud näitustel üle maailma. ElmarKits-maalikunstnik, pärit tartust, müürsepa perek-st. Õpib Pallases. Saab nö pariisi hariduse pariisis käimata. Kooli lõpetades ei saa ennast täiendada, kuna alg. okupatsioon.Naine Linda Kits-Mägi maalib mehele sarnaselt.Iseloom. ühes pildis mitu pilti. I periood-impression. Värviline, rõõmus. nt Figuur tooli ja lillega;
· 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. · Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga masside mällu kinnistus. 3 Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli.
Rue Ksour. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Viiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga masside mällu kinnistus. Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abil album "Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. Pärand Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandid ning graafikaplaadid. Lisaks arhiiv kunstniku päevikute, kirjavahetuse, fotode, dokumentide, raamatute ja näitusekataloogidega
klass Martin Promen 2011 14 Lennart Meril on 3 last: Click to edit Master text styles Mart ja Kristjan Meri Second level (esimesest abielust) ja Third level Tuule Meri (abielust Fourth level Fifth level Helle Meriga) Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 15 Lennart Meri suri 14. Click to edit Master text styles Second level märtsil 2006 Third level Fourth level Ta on maetud Fifth level
Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga masside mällu kinnistus. Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta
1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Neist viimane kinnistus kavatsematult masside mällu tänu kujutatu välisele sarnasusele hilisema Eesti presidendi Lennart Meriga. Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli.
Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle hulgalistest töödest on kuulsaimad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta on täiesti tahtmatult, tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga, masside mällu kinnistunud. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a kuni 1938. a ja 1946. kuni 1954. a. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (näiteks "Noor araabia poiss" ja "Berberinaine kaamliga"). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja
tema väga tabavaid humoorikaid ütlusi ja tsitaate. 1. LENNART MERI ELUST 3 Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Lennart Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja Shakespearei tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmanni pojana. 1.1 Abielud Regina Meriga (Ojavere, 1932), kellega sündisid pojad Mart (15. veebruaril 1959) ja Kristjan-Aapo (1966). Helle Meriga (aastani 1992 Pihlak, 1949), kellega sündis tütar Tuule (1985). Vend: Peeter-Hindrek (sündinud 21. märtsil 1934. aastal Berliinis). 1.2 Haridus: Aastast 1935. õppis Berliini 164. rahvakoolis. Aastast 1938 õppis Pariisis Janson de Sally lütseumis. Aastal 1948 lõpetas Tallinna 10. keskkooli. Aastal 1953 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena cum laude. 1
LOOMING 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi Eestisse, kus lõi sellised tööd: • "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta) • "Viljandi maastik" (1943, kuivnõel) • "Virve" (1943, kuivnõel) • "Monika" (1942, metsotinto) • "Kaameli pea" (1939, puulõige), mis kinnistus kavatsematult masside mällu tänu kujutatu välisele sarnasusele hilisema Eesti presidendi Lennart Meriga. „Kaameli pea“ MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMINE • Mark Soosaar on teinud Eduard Wiiraltist filmi "Maised ihad" (1973–1977) ning Rein Raamat filmi "Põrgu" (1983). • Kunstniku 100. sünniaastapäevaks 1998. aastal valmis Mai Levini põhjalik monograafia Eduard Wiiraltist, milles on kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. • 2004. aastast annab Kultuuriministeerium igal aastal välja Eduard Wiiralti nimelist stipendiumi.
1959. aastal pääses Traat õppima Moskva kirjandusinstituuti. Konkurss oli tihe: 2200-st kandideerijast võeti vastu vaid 30. Traat ise on öelnud, et see oli „viis aastat humanitaarõpinguid, arengut ja loomingulisi otsinguid.“ Peale instituudi lõpetamist oli Traat üle aasta vabakutseline, tegeledes luuletamise ja tõlkimisega ning kirjutas oma esimest romaani „Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga“. 1965. a oktoobris sai Traat kokku Lennart Meriga, kes pakkus talle Tallinnfilmis kohta toimetajana. Traat meenutas seda hetke nii: „Lennart kutsus mu enda poole külla. Läksingi kokkulepitud ajal Pilviku tänavale. Esimene küsimus, kui olin majja sisenenud, kõlas: "Kuidas sa suhtud Eesti iseseisvusse?" Ma ei olnud jahmunud, üllatunud küll. Mõistsin, et see oli usaldustest, vastasin: "Iseseisvus on hea asi, aga kes seda meile annab?”” Hiljem läbis Traat kõrgemad režissööride ja stsenaristide kursused Moskvas.
Dresdeni. · Hiljem töötas ta peamiselt graafikas mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. · Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle hulgalistest töödest on kuulsaimad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta on täiesti tahtmatult, tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga, masside mällu kinnistunud. · Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a kuni 1938. a ja 1946. kuni 1954. a. · Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (näiteks "Noor araabia poiss" ja "Berberinaine kaamliga"). · Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele
Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmetes venekeelsetes koolides, Eestis astus ta aga Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart Meri Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Kuid ajaloolasena ei lubatud Meril töötada. Ta leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ka ajalooõpetaja. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa Regina Meriga olid tal kaks poega Mart ja Kristjan Meri. Meri naine emigeerus 1987. aastal Kanadasse. Teine abikaasa oli Helle Meri, kellega on tütar Tuule Meri. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jutustas tema ette võetud retkest aastal 1958 Kesk-Aasiasse Tjan-Šani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid.
tehti keskastme kunstikool. 1920'ad iseloomustas, et enne IMS levinud moodsa kunsti voolud leidsid eesti kunstnikes rakendust. 30'daid iseloomustas moodsa kusnti taandumine ja rohkem loodust jäljendav kunst. 20'te aastate lõpus tulid Eesti kunsti pallaslased, need, kes olid kunstihariduse Tartus omandanud. Tuntuimad kunstnikud olid: · Jätkas oma loomingut Mägi, · graafik Eduard Wiiralt - Põrgu, Absindijoojad, Kabaree, Jutlustaja, Kaameli pea (võrreldi Lennart Meriga) oli üsna kõva alkoholitarbija. · Adamson Eric oli uuema põlvkonna kunstnik, realistliku alatooniga kunstnik. Nt Kohver koos vana saapaga, Autoportree, Meesakt Narva taustal · Elmar Kits alustas EV ajal, jätkas NSV ajal, peetakse ürgselt andekaks Eesti kunstnikuks. Interjöör, Rahva kogunemine Tartus · Evald Okas Mahtra Sõda, Varjatud looriga · Paul Purman Osad tööd impressionistlike sugemetega · Addo Vabbe kubistlike sugemetega · Peep Tare?
·Eduard Viiralt- 1898-1954. Oli eesti graafik. Ainsa eestlasena on ta maetud Pcre- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Neist viimane kinnistus kavatsematult masside mällu tänu kujutatu välisele sarnasusele hilisema Eesti presidendi Lennart Meriga. ·Amandus Adamson- 1855-1929. Oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. ·Jaan Koort- vt eestpoolt ·Funktsionalism- on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks
nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14 märts 2006 suri Lennart Meri ajuvähki ja maeti Metsakalmistule. Lennart Meri kuulub nende suure maailma tegelaste hulka, kes lisaks muudele vaimuoskustele oskasid end väljendada mõjusalt nii kirjas kui kõnes.
annaabi.ee 
