HÜDROSFÄÄR asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Veeringeks nimetame vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes Maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Selle liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Väike veeringe – vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna tagasi. Suur veeringe – merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Magevee tarbimine – 90% põllumajandus, 7% tööstusw, 3% inimene igapäevaelus Infiltratsioon – sademed, mis imbuvad läbi pinnase Kaskaad – kui joad laskuvad üksteise järel mitmelt astangult Lämmastiku üleküllus ergutab veetaimede kasvu Intensiivne, tugev sadu läheb ennemini jõgedesse, järvedesse, mistõttu
.................... , seal jahtudes hakkab veeaur ...................... ja pilvi moodustama. V: (Päikese , atmosfääri , kondenseeruma) ...................... toimel kukuvad piisad alla, moodustuvad ......................... V: (Raskusjõu , sademed) Sattudes maa- või veepinnale osa veest ................ , osa ........................ V: ( Imendub , aurub) .................................: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna sademetena tagasi. V: (Väike veeringe) .............................. korral kantakse aurunud vesi maismaa kohale ja selle vee uuesti merre jõudmine võtab pikemat aega . V: (Suur veeringe) 9. Millega mõõdetakse vee soolsust ? ............................................................................................. ( Vee soolsust mõõdetakse promillides) 10. Mida tähendab 1 promill? ...................................................
aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe hoovus:Golfi hoovus väljub soojast Mehhiko lahest , jaguneb Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub põhja-Atlandi hoovusena ümber Skandinaavaia poolsaare. Külm hoovus: Benguela hoovus kulgeb Aafrika edelarannikul. Solsus maailmaere eri paigus sõltub selest kui palju jõgesid neisse suubub, kui suubub vähe jõgesid, siis on soolasem, aga mida rohkem jõgesid merre
Maa pinnast 71% kaetud veega Sellest Viibeaeg · Kui kaua läheb aega et kogu veevaru uueneks. · Ookeanid 4000 a · Põhjavesi 1400 a · Jõed, järved 16 a Magevee tarbimine · Põllumajandus (90%) · Tööstus (7%) · Olme (3%) · Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes · Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõisteid · Valgalapiirkond, kust jõgi saab endale vee
•koostis ja keemilised omadused; •meteoroloogilised tingimused (mere seisund, päikesevalgus ja õhutemperatuur); •merevee omadused (erikaal, hoovused, temperatuur, bakterite olemasolu, toitained, lahustatud hapnik, suspendeerunud e. hõljuvad osakesed). 3. Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne tööpõhimõtet. Reostuse kogumise seadmed, skimmerid, õlitõrjelaevad Reostuskorje seadmed, mille abil kogutakse õlireostust merepinnalt, erinevad suurel määral oma suuruse ja tööpõhimõtete poolest. Peamiste iseloomustajate alusel võib reostuskorje seadmed jagada nelja kategooriasse: •vaakumseadmed •seadmed, mis töötavad oleofiilsete materjalide abil •induktsioonseadmed •teistel põhimõtetel töötavad seadmed Nt. Imevad seadmed (Weir skimmers) Imevad seadmed koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee
Maa energiasüsteem Endogeensed protsessid- lähtuvad Maa sisejõududest nt. vulkanism Geotermilistest protsessidest Maa pinnale energiat 1021 J/a Eksogeensed protsessid- lähtuvad Maa välisjõududest. Päikeselt saabub ööpäevas Maale 1,49*1022 J ja see moodustab u. 99% kogu energiavoost. Hüdrosfäär Maa pinnast 71% kaetud veega Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus Väike veeringe Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kust ta maha sajab. Infiltratsioon Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi Vulkaanilistel aladel termaalvesi Mineraalvesi-mineraalsooladega põhjavesi Veebilanss Sademete ja auramise vahekord
leevendada vastassuunas liikuvate hammasketaste lisamisega. Hariskimmer - Selles süsteemis kasutatakse suurediameetrilisi pöörlevaid silindreid horisontaalsel teljel. Trummel on osaliselt uputatud ning veest kogutud nafta eemaldatakse harjadelt kaabitsaga ning suunatakse reservuaari. Lintskimmer - Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval. Nöörskimmer - Selles süsteemis jooksevad oleofiilsest sünteetilisest materjalist trossi silmus/silmused katkematult piki veepinda trosse liigutava kollektorseadme ja rihmaratta vahel. Tross imab endasse veepinnalt naftat ning kannab selle
promilli ja lahtedes 2-3 promilli ning Taani väinade juures 17 promilli - Läänemeri on riivveeline veekogu) Sademeid on rohkem kui aurumist Jõed toovad juurde palju magedat vett Ühendus maailmamerega on takistatud Taani väinade tõttu Kuidas meri soolaseks sai? Jõed kannavad maismaalt vett ookeani Koos veega kantakse merre ka lahustunud aineid ning aastamiljonite jooksul on sooli kogunenud palju. Merepinnalt auruv vesi sooli ei sisalda Järelikult jäävad soolad merre ning samal põhjusel on soolased ka soolajärved Osa lahustunud ainetest pärineb veealustest vulkaanidest Surnumeri - 1liitri vee kohta on 300 g soola (nn küllastunud vesi) Maailma meri on kõige soojem troopilises vöötmes (ehk 30ndatel laiuskraadidel) kuna seal on Päikese kõrgusnurk suurem ning pilvi pole. Enamus ookeaniveest on 0-5 kraadi ookean on sügav, selle põhjas on kõikjal külm
Nafta pühitakse seejärel ketastelt kollektorkanalitesse, kust see suunatakse reservuaari. Hariskimmer. Selles süsteemis kasutatakse suurediameetrilisi pöörlevaid silindreid horisontaalsel teljel. Trummel on osaliselt uputatud ning veest kogutud nafta eemaldatakse harjadelt kaabitsaga ning suunatakse reservuaari. Lintskimmer. Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval. Rihmsüsteemid ei ole üldjuhul väga suured ning enamikel juhtudel installeeritakse need otse laevadele. Nöörskimmer. Selles süsteemis jooksevad oleofiilsest sünteetilisest materjalist trossi silmus/silmused katkematult piki veepinda trosse liigutava kollektorseadme ja rihmaratta vahel
· Magedat vett veidi alla 3% MAGEVESI · Igijää ja lumi 75% · Põhjavesi 24% · Ülejäänud 1% Millest.. · Ülejäänud 1% millest · 60% järvedes · 35% mullas · 0,5% jõgedes · 4,5% veeaur atmosfääris VEERINGE · Vesi on maakeral pidevas liikumises ja moodustab veeringe. · Veeringe on pidev ja korduv liikumine Maa põhilistes sfäärides ja nende vahel. VEERINGE · Väike veeringe- vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna ka tagasi. 81% vihmast sajab ookeanide ja merede kohal. · Suur veeringe- merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. MAGE VESI · Puhas vesi on hinnaline loodusvara, mida peab kaitsma · Kasutatavat magedat vett saadakse jõgedest, järvedest ja põhjaveekihtidest. · Paljudes maakera piirkondades valitseb suur veepuudus.
vaadatud. Küll aga on ilmne, et jutud üksnes sooraua olemasolust Eestis on hämamine, mis kisub vägisi mõtted sinnakanti, et on ikka küll, nii strateegiline maavara kui rikkus. Ja veel. Euroopa Liitu astumise jahmeeste üks enimkasutatav argument on see, et meie ei saavat jääda Norra kombel iseseisvaks, kuna meil pole naftat, neil aga on. Tähtis on selle koha pealt teada, et Norra nafta on eriti raskesti maapõuest kättesaadav (asub merepinnalt 1,8 km sügavuses), vaid selle nafta maailma kõrgeim kvaliteet teeb tootmise tasuvaks. Silmas pidades kui palju maksab üks naftaplatvorm ning millised ülimahukad investeeringud tehti Norra naftatööstusse, võib öelda, et meie maavarad, ka raud, on kui taevast otse taldrikule kukkunud aurav pardipraad vabahärra Münchhauseni muinasjutus. Meie kõiki rikkusi, sealhulgas maavarasid ja geopoliitilist potentsiaali
Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi merepinnalt ning langeb ka sinna tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul, kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. * Maakeral võib magevee tarbimise jagada põhiliselt kolmeks: 1) põllumajandus, u 90% kogu tarbitavast veest läheb niisutamiseks 2) tööstus kasutab u 7% veevarudest 3) igapäevaelus kasutab inimene u 3% mageveest Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. 2
Neid aineid kasutavad üksikud parfüümiloojad. Loomseid lõhnaaineid sisaldavad parfüümid on äärmiselt kallid. Peamised loomsed koostisained on järgmised: Tsiibet- Tsiivetid on väikesed loomtoidulised Aafrikas ja Aasias elavad kärpkaslased. Samuti nimetatakse nende poolt toodetud nõret muskust tsiibetiks. Isas- ja emasloomad toodavad seda oma pärakunäärmetes. Ambra- Kaseloti seedekulglas moodustuv vahajas materjal. Seda eraldatakse kaseloti soolestikust või korjatakse merepinnalt. Nüüdisajal asendatakse ambra sageli sünteetilise aine amroksiidiga. Muskus - isastelt muskushirvedelt(vaata ka pildilt) saadav vänge lõhnaaine. Tänapäeval on muskus muutunud üldnimetuseks loomsetele lõhnavatele ainetele, mida eritatakse teatud 5 näärmetest. Muskushirved on nüüdseks muutunud ohustatud liigiks. Sünsteesitud muskust kutsutakse tihti "valgeks muskuseks". muskushirv
Põhjavesi maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. Merevee omadused: 1) temp. veekogude paari meetri paksune pinnakiht on palju soojem kui sügavamate kihtide vesi 2) soolsus merede ja ookeanide sarnasus on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus on 35%. Väike veeringe vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe merest aurustunud vesi kantakse pilvedega maismaakohale ja seal sajab see maha. Mõju rannikule: inimene - ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivarand. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus on kulutav tegevus. Pangaks nim. järsakut, mis on kujunenud monoliitsetesse alguspõhjakivimitesse. Pankrannaks nim
Miks on põhjapoolkerale jääva maailmamere pinnatemp mitme kraadi võrra kõrgem kui lõunapoolkeral? - põhjapoolkeral liigub hoovusega soojem vesi - põhjapoolkeral puudub vett jääga kaetud manner. - lõunapolaarkeral suur hulk soojust kulub antarktise jää sulamisele ja see alandab Temp - põhjapoolkeral on ookenite pindala väiksem. Miks asub termiline ekvaator põhjapoolkeral? vaata eelmist ül Miks on ekvatoriaalvöötmes auramine merepinnalt oluliselt väiksem kui troopilistes vöötmetes? - õhuniiskus on ekvatoriaalvöötmes suurem. Näitaja Läänemere kesk soolsus 8 promilli Punase mere kesk soolsus 40 promilli ( soolasem) Sademed Aasta keskmine sademete hulk 600 mm Kuni 100mm (mida rohkem sajab,seda vähem on soolane)
Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,03% (osades kohtades on rohkem, osades vähem, muutuv suurus). 2. Veeaur veemolekulid on õhumolekulide hulgas (me neid ei näe!) 3. Tahketest ja vedelad osakestest sageli nimetatakse ka lihtsalt aerosooliks. Väikesed veepiisad, mida leidub kõikjal. Tahked osakesed (merepinnalt nt), põlemine (tuhk, tahm), taimede jäänused (taimede kuivamiselt tekib tolmu). Tõustes maapinnalt kõrgemale läheb rõhk järjest väiksemaks. Vastavalt sellele läheb väiksemaks ka atmosfääri tihedus. Põhiosa atmosfäärist on maalähedastes õhukihtides, kõrgemates on seda ainet vähe. Kuni 10 km kõrgusel maapinnast on 70% atmosfääri kogumassist. Kogumassiks peetakse 5,3 x 10 18 kg. Kuni 36km kõrguseni on 99% kogumassist. Ning ülespoole jääb massist väga vähe.
Sellegi põhjuseks on erinevate tihedustega õhukihid, millelt peegeldub valgus nii, et see jõuab vaatlejani mitmest suunast. (Kamenik, 2011) Kui erineva tihedusega õhukihid libisevad üksteise suhtes, siis näib ka objekt muutuvat ja liikuvat ning seda nimetatakse fatamorgaanaks. (Jüri Kamenik) Fatamorgaana on miraaž, mis tekib temperatuuri inversiooni tõttu. Tavaliselt võib seda näha külmale ööle järgneval hommikul, kui palju soojust on maa- või merepinnalt kosmosesse kiirgunud. Fatamorgaana puhul näivad horisondil olevad objektid, nagu saared, laevad, jäämäed või kaljud kõrgemad ja pikemad. Sageli on fatamorgaanat näha merel ja kõrbes. ( Davis, 1978 ) HALOD Halod on valkjad või nõrgalt vikerkaarevärvilised ringikujulised optilised nähtused tugeva valgusallika ümber. Harvem võivad need olla ka poolringi, kaare või valgussamba kujuga . Looduses tekivad halonähtused Päikese või Kuu ümber, linnades
Ülemist piiri on keerulisem kindlaks määrata. 1200 km kõrgusel teatud liiki virmalised, seda peetakse atmosfääri ülemiseks piiriks. Atmosfäär koosneb : 1. Gaasid 2. Veeaur 3. Hõljuvad tahked ja vedelead osakesed (aerosoolodest) Veeauru on kõikjal atmosfääris. Sõltub ilmastikuprotsessidest. Hõljuvaid osakesi nim. ka aerosooliks. Seal on väiksed veepiisakesed, tahked osakesed, mis satuvad õhku täna sellele, et merepinnalt lainetusega kanduvad soolakristalli pritsmed õhku, satub põlemisega tuhka, vulkaanipursketega, tolmuga õhku, taimede jäänustest. Gaaside põhikomponendid: lämmastik (78,08%), hapnik (20,95%), argoon (0,93%). Ja teised gaasid (süsihappegaas, CO 2 (0,03%)). Õhuvahetus aluspinna ja atm õhu vahel: kiirguse neeldumise tagajärjel soojeneb maa ja veepind. Siit levib soojus nii üles õhku kui ka maa ja vee sügavamatesse kihtidesse
Vahesagedus on harilikult 60 MHz. Kvaliteetse kujundi saamiseks radari ekraanil peab olema võimalik muuta võimendustegurit. Vahesagesdusvõimendid võivad olla lineaarse või logaritmilise karakteristikuga. Vahesagedusvõimendi logaritmilistes astmtetes tasandatakse mürade nivooo ühesuguseks, mille taustal tugevamad, objektide kajasignaalid on selgesti eristatavad • Sondeeriva impulsi peegeldumine merepinnalt • Lainetava mere pinnalt peegeldub osa kiirgusenergiat tagasi vastuvõtjasse, tekitades ekraani keskel helendava ala, mis raskendab lähedal olevate objektide avastamist. Seos lainte kõrguse ja kajahäiringu vahel pole täpselt määratav. Põhimõtteliselt surutakse merepinna kajahäiring maha kondensaatori tühjenemisvooluga, mille polaarsus on vastupidine kajasignaali polaarsusele Merepinna kajahäiringute automaatne kontroll
annaabi.ee 
