Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mereloomadest" - 17 õppematerjali

mereloomadest on esindatud sinivaalad, mõõkvaalad, hiidkalmaarid, merileopardid, merikarud, hülged jm. Keiserpingviinid Lumitormilind Toiduahelad Paljud Antarktise rannikuvetes elavad veeloomad sõltuvalt otseselt või kaudselt fütoplanktonist.
Süsiniku kohta käivad mõisted
1
docx

Süsiniku kohta käivad mõisted

liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühjades kohtades. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Fraktsioneeriv destillatsioon- Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. 2

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
Keemia mõisted
1
docx

Keemia mõisted

liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühjades kohtades. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Fraktsioneeriv destillatsioon- Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. 2

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
Läänemere ravimireostus
9
pptx

Läänemere ravimireostus

Third level Fourth level Fifth level 2. Loomade ravimiseks kasutatavad ained Millised on ravimireostuse tagajärjed Osad ravimid põhjustavad kaladel viljakusprobleeme ning isaste kalade "naiselikumaks" muutumise ehk feminiseerumise. St isased kalad vahetavad sugu. Tekivad sigimishäired, ja mutatsioon järglastes Kaladest ja teistest mereloomadest jõuavad jäätmed ka teistesse loomadesse Merelindudel on tekkinud munakoore õhenemine. Mutatsioon Mutatsioon on organismi pärilikkuse Click to edit Master text styles kandja(tavaliselt Second level Third level DNA)püsivad, Fourth level edasikanduvad muutused

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Rohtlad
1
doc

Rohtlad

Ukrainas, Hiinas,Venemaal kutsutakse stepiks Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampaiadeks Ees Aasias kutsutakse pustaks. 4) Mispärast on mustmullad erilised? Rohtlates on valdavad suure huumuse sisalduse ja tüseda huumushorisondiga mustmullad, mis on kujunenud koos rohukamaraga.Nad on erilised oma hea mulla ja huumusesisalduse pärast. 5) Võrdle inimtegevust rohtlates ja metsvööndites. Metsa vööndis on pölisrahvad kes kasvatavad pötru ja toituvad peamiselt mereloomadest ja kaladest. Rohtlates tehakse palju pöllutööd toitutakse nisust, maisist, koduloomatest peetakse kõige rohkem veiseid. 6) millised keskkonnaohud kaasnevad rohtlate kultuuristamisega. Vee- ja tuule-erosioon 7) iseloomusta vabal valikul ühte rohtlat! Stepid-madala rohustikuga (-30cm) nad on puudeta tasandikud.

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
Antarktis
11
odp

Antarktis

maismaal elavad selgroogsed loomad. Selgrootutest loomadest on enamik mikroskoopilised ning elavad mullas ja taimestikus. Nende hulgas on esindatud ainuraksed, keriloomad, loimurid jm. Teadaolevalt pesitseb Antarktisel vaid neli lennuvõimelist linnuliiki: antarktika änn, lumi- tormilind, lääne-tuppnokk ja lõunatiir. Pingviinilisi ehk lennuvõimetuid linnuliike pesitseb mandril neli liiki: adeelia pingviin, eeselpingviin, keiserpingviin ja valjaspingviin. Mereloomadest on esindatud sinivaalad, mõõkvaalad, hiidkalmaarid, merileopardid, merikarud, hülged jm. Keiserpingviinid Lumitormilind Toiduahelad Paljud Antarktise rannikuvetes elavad veeloomad sõltuvalt otseselt või kaudselt fütoplanktonist. Suurtes parvedes liikuvad ja fütoplanktonist ning merejää all kasvavatest vetikatest toituvad krillid ehk hiidvähid kuuluvad Lõuna-Jäämere ökosüsteemi võtmeliikide hulka. Krillidest toituvad

Geograafia → Geoloogia
14 allalaadimist
Müütilised olendid ja koletised
23
ppt

Müütilised olendid ja koletised

Fööniks Föönikseid peetakse Fööniksi sulestik koosneb lindudeks, kellel on võime punastest ja kuldsetest uuesti sündida sulgedest, tiivad on nende hinge elutuli, ja vikkerkaare toonides ja tulest on need linnud ka jalad on erepunased loodud, on nii hele ja Kujult näeb ta välja nagu püsiv, et kui keha hukkub, kotkas ei jää hing ekslema vaid Peamiselt toituvad nad sünnib uuesti fööniksina mereloomadest ja Vahel öeldakse, et kaladest. fööniksite hinged on Usutakse, et fööniksi sündinud ka inimestesse pisarad tervendavad või haldjatesse haavu ja toovad lohutust väsinud hingedesse Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org http://www.hot.ee/logosevaimud/loomad.html

Teoloogia → Usundiõpetus
56 allalaadimist
Maailmamere bioloogilised resursid ja nende kasutamine
8
doc

Maailmamere bioloogilised resursid ja nende kasutamine

aastas. Vees on produktsiooni ja biomassi suhe P/B Maismaa taimed on kõrge biomassiga, kuid kõrge (100-300). Planktonis on vetikad väikesed produktsioon on seevast suhteliselt madal. P/B ja biomass on reeglina madal, kuid nad kasvavad on vaid 0,5-2,0. ja paljunevad kiiresti. Mis vahe on toitumispüramiidil maailmameres ja maismaal? Enamus mereloomadest on kõigusoojased Maismaaloomad nii püsisoojased (imetajad ja (imetajad väljaarvatud). Mereloomad elavad linnud), kui ka kõigusoojased nt putukad, hõljuvalt veesambas ja ei vaja eriti energiat kulutavad palju energiat liikumisele. liikumiseks. Maismaaloomad saavad suhteliselt väiksema osa Mereloomad saavad suhteliselt suure osa oma oma energiast kulutada paljunemisele. energiast kulutada paljunemisele ja kasvule.

Merendus → Mereteadus
20 allalaadimist
Müütilised koletised olendid
8
doc

Müütilised koletised/olendid

· Vahel öeldakse, et fööniksite hinged on sündinud ka inimestesse või haldjatesse. · Föönikseid on vähemaks jäänud ­ kui ammustel aegadel hõivasid nad suuri alasid ja neid võis siin ja seal näha, siis nüüd on see, kes fööniksit näeb, õnnega koos. · Fööniksi sulestik koosneb punastest ja kuldsetest sulgedest, tiivad on vikkerkaare toonides ja jalad on erepunased ­ aga kujult näeb ta välja nagu kotkas. · Peamiselt toituvad nad mereloomadest ja kaladest. · Usutakse, et fööniksi pisarad tervendavad haavu ja toovad lohutust väsinud hingedesse. Basilisk · Räägitakse, et esimene basilisk oli konna poolt väljahautud kukkepoeg. · Ja selline basilisk ka välimuselt on ­ kukke ja konna ristsugutis. · Vanasti külvasid nad maailmas õudu, kuid nüüdseks on inimesed tõrjunud nad eemale ­ kõrbealadele. · Samas usutakse, et basiliskid teenivad ka kurjuse jõude.

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
MEREANNID REFERAAT
15
doc

MEREANNID REFERAAT

ehk "lahti riietunud" pisiseepia näitelavalt kadunud Seepiate helenduvad valgusorganid on maailma kõige ökonoomsemad valgustid. Seepia tindipauna süvendi põhi on kaetud helkivate rakkude kihiga. Sellel "taskulambil" on ka valgust koondav sültjas läbipaistev lääts. Kui seepia peab vajalikuks oma lambi kustutada, eritab ta mantli õõnde pisut tindivedelikku, mis valgub valgustandvale kihile ning "kustutab" selle. KALMAAR Kalmaarid on kiired ujujad ning väga võimalik, et kõigist mereloomadest kõige kiiremad. Isegi väikesed kalmaarid arendavad kiirust kuni 55 km/h. Õige mitmed kalmaariliigid aga on suutelised ka lendama. Üks niisuguseid on heeringa suurune lendkalmaar, kes kas saaki jälitades või vaenlase eest põgenedes sageli veest välja hüppab, jätkates liikumist vee kohal liueldes. Arendanus vees maksimaalselt reaktiivjõudu, on lendkalmaar suuteline vee kohal läbima kuni 50 meetrit ning seda sageli 4-5 meetri kõrgusel veepinnast.

Toit → Toitlustus
13 allalaadimist
Kaksteist suurt olümplast-Referaat
13
doc

Kaksteist suurt olümplast .Referaat

Roomas kutsuti Herat Junoks. Hera ja Zeus Hera büst Poseidon Poseidon on Kronose ja Rhea poeg,Zeusi ja Hadese vend.Ta oli merede jm. veekogude valitseja,kalapüügi kaitsja,maapõue isand kui ka maa hoidja,kuid kutsuti ka maaväristajaks,sest ta tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme.Tema abikaasaks oli Amphitrite ning pojaks Triton.Poseidon elas meresügavuses,kust ilmus nähtavale suure ja paljudest väiksematest merejumalustest ja mereloomadest koosnenud saatjaskonnaga.Poseidoni sümboliteks on kolmhark,härg,hobune. Roomas kutsutakse Poseidonit Neptunuseks. Poseidon Hades Hades on Kronose ja Rhea poeg.Teda peetakse surnute riigi valitsejaks ja surmajumalaks,mitte aga surmaks ise.Samas ka jõukuse jumalaks,maapõue peidetud väärismetallide isandaks.Ta oli halastamatu,järeleandmatu,kuid õiglane;kardetud,kuid mitte õel jumal.Tema abikaasaks oli

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
Peajalgsed
9
doc

Peajalgsed

Peale seepiate on tuntud peajalgsed ka kalmaarilised (Teuthida) ja kaheksajalalised (Octopoda), kelledest mõned on väga mürgised. Kalmaarid on seepiatest saledamad, kuid samuti kümne haarmega limused. Ka on kalmaarid suuremad, hiidkalmaarid isegi pikimad loomad üldse. Nende pikkus väljasirutatud kombitsatega ulatub kuni 18 meetrini Neid on u.300 liiki. Kalmaarid on kiired ujujad ning väga võimalik, et kõigist mereloomadest kõige kiiremad. Isegi väikesed kalmaarid arendavad kiirust kuni 55 km/h. Õige mitmed kalmaariliigid aga on suutelised ka lendama. Üks niisuguseid on heeringa suurune lendkalmaar, kes kas saaki jälitades või vaenlase eest põgenedes sageli veest välja hüppab, jätkates liikumist vee kohal liueldes. Arendanud vees maksimaalselt reaktiivjõudu, on lendkalmaar suuteline vee kohal läbima kuni 50 meetrit ning seda sageli 4-5 meetri kõrgusel veepinnast.

Bioloogia → Bioloogia
41 allalaadimist
Bioloogiline mitmekesisus kokkuvõte
30
pdf

Bioloogiline mitmekesisus kokkuvõte

  7. Otsese toidu produktsioon, sellega seotud tolmeldamine   8. Geneetilise raamatukogu hoidmine, kust võib leida liike, mis inimesele tähtsaks võivad  osutuda.   10. BM tähtsus toitumisele (põllumajandusele), tervishoiule ja tööstusele.  Tervishoid – rahvameditsiinis kasutatakse Amazonases, Kagu­Aasias, Indias ja Hiinas mitmeid  tuhandeid taimeliike. Moodsas meditsiinis on kasutusel didemniin (saadakse mereloomadest,  viirushaiguste vastu), Kamtšatka krabid (seerum isoleerib kasvajarakke vähihaige verest),  mesilasmürk (artriidi raviks) jne.   Toitumine – otsene kasu on see, et toiduks tarbitakse nii taime kui ka loomaliike. 75% inimese  toidust toodetakse  7 taimeliigi baasil: nisu, riis, kartul, oder, maguskartul, maniokk. Kaudne  kasu on ökosüsteemide „teenused“ – biotõrje ja tolmeldamine. 

Bioloogia → Bioloogiline mitmekesisus...
53 allalaadimist
Keemia-lahused-metallid-gaasid
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

molekulide jääkidest või lõikudest. Polümeeri ahelas võib olla ka lämmastiku, hapniku ja teiste elementide aatomeid. Süsivesinike saamine, omadused ja kasutamine Süsivesinikud koosnevad süsinikust ja vesinikust. Kõige sagedamini on tegemist alkaanidega - süsivesinikega, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. Nafta on mitmesuguste süsivesinike segu. Nafta on tekkinud palju miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja ­taimedest. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Naftapuuraukudest väljub koos naftaga naftagaas, mis koosneb gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
Läänemeri
21
docx

Läänemeri

Põhja- ja idapoolsetes piirkondades suurem ja väheneb lääneosades. 2. Läänemere sügavamate alade Põhjalähedane veekiht sisaldab soolasemat vett. Soolsus muutub selle kihi piirides sügavamal üha suuremaks ja sellest on tuletatud nimetus heterohaliinne hiht. 3. Mõlema kihi piiril kujuneb segunemise tulemusena nn. Üleminekukiht. Läänemere madal soolsus määrab selle veekogu loomastiku ja taimestiku liigilise koostise iseloomu. Mereloomadest on Läänemeres levinud ainult avarasoolased ehk eurühaliinsed, s.o. ulatuslike soolsuse muutusi taluvad vormid. Vastavalt soolsuse vähenemisele suundumisel Põhjamerest läbi Taani väinade kuni Läänemere idaosani väheneb ka mereliste loomaliikide arv. Madala soolsusega on seotud ka mereliste taimeliikide suhteliselt väike arv Läänemeres. Läänemere põhja- ja idapiirkondades suureneb üha enam mageveeorganismide arv, kes mere kõige magestunumates osades

Merendus → Läänemere elustik
88 allalaadimist
Bioloogilise mitmekesisuse eksam
15
doc

Bioloogilise mitmekesisuse eksam

Otsese toidu produktsioon, sellega seotud tolmeldamine Geneetilise raamatukogu hoidmine, kust võib leida liike, mis inimesele tähtsaks võivad osutuda. 10. BM tähtsus toitumisele (põllumajandusele), tervishoiule ja tööstusele. Tervishoid ­ rahvameditsiinis kasutatakse Amazonases, Kagu-Aasias, Indias ja Hiinas mitmeid tuhandeid taimeliike. Moodsas meditsiinis on kasutusel didemniin (saadakse mereloomadest, viirushaiguste vastu), Kamtsatka krabid (seerum isoleerib kasvajarakke vähihaige verest), mesilasmürk (artriidi raviks) jne. Toitumine ­ otsene kasu on see, et toiduks tarbitakse nii taime kui ka loomaliike. 75% inimese toidust toodetakse 7 taimeliigi baasil: nisu, riis, kartul, oder, maguskartul, maniokk. Kaudne kasu on ökosüsteemide ,,teenused" ­ biotõrje ja tolmeldamine. Tööstuses ­ sõltume igapäevaselt, erinevad toiduained, materjalid, puit, küttepuud, ravimid jne. 11

Bioloogia → Bioloogiline mitmekesisus...
81 allalaadimist
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana.Jaguneb kolmeks:Tardkivimid,moondekivimid ja settekivimid. - Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal.Suurem osa maakoorest koosnebki tardkivimitest(graniit-punakas,basalt-must) - Settekivimid tekivad siis kui setted liiguvad ja kuhjuvad kihtidena,algul on nad pehmed ja pudedad kuid aja jooksul tihenevad. nt.mudast ja savist-savikiht..lubjarikastest mereloomadest-lubjakivi..liivast-liivakivi - Sete tekib kui päikesekiirguse ja õhu käes,temperatuuri kõikumise ning vee toimel mureneb tardkivim väiksemateks kivimiosakesteks,see ongi sete. - Moondekivimid tekivad siis kui kord juba tekkinud tard -või settekivimid võivad kurrutuse või laama sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda,seal üels sulada ning taas magmaks muutuda.Sageli paiknevad aga ained kivimis ümber kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu,nii muutub

Geograafia → Geograafia
1184 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Raske füüsilise koormuse korral kõrge temperatuuriga keskkonnas aurustub läbi higinäärmete 10-12 liitrit vett ööpäevas. Ülekuumenemise profülaktika seisneb hoidumises otsestest päikesekiirtest, riiete niisutamises päevasel ajal, joogireziimist kinni pidamises ja füüsilise koormuse vähendamises palaval ajal. 3.8 Ohtlikud mereloomad, kalad ja linnud. Oht elule ja tervisele võib tekkida nii loomade kallaletungi korral kui ka nende tarvitamisel söögiks (mürgitus). Mereloomadest võivad olla ohtlikud: jääkaru, kasatka, morsk, mõnda liiki meduusid, meremaod, osa molluskeid teatud kalad ja linnud. Jääkaru on küllaltki agressiivne, igavesti näljane kiskja. Elab põhjapoolkera arktilistes rajoonides. Relvata inimesele ei tõota kohtumine temaga midagi head. Eemale võib teda peletada raketipüstoli lasuga või mõne muu pürotehnilise vahendiga.. Grupp inimesi võib kollektiivse kaitse eesmärgil tekitada ootamatut kära. Kuid mõne aja pärast võib ta tagasi

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun