Tartu Ülikool Marko Pomerants siseminister Siseministeerium Pikk 61 15065 TALLINN 19.11.2010 nr 1-14/RE-7044 Koopiad: Rahandusministeerium Vihula Vallavalitsus Austatud härra minister Rektorina palun teatada, et Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut taotleb Merekooli III kinnistu tasuta võõrandamist Tartu Ülikoolile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ülikooliseaduses ja Tartu Ülikooli põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks, seda juhul, kui siseministeeriumil ei ole võimalik tagada ülikooli pikaajalise kasutusõiguse vajaduse fikseerimist tähtajalise (vähemalt 10- aastase kehtivusajaga) kasutuslepinguga. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on Merekooli III kinnistut kasutanud juba 14 aastat ja kõnealuse
et al. 2008) Eestis arendatakse ja täiendatakse passiivse kaugseire meetodeid Tartu observatooriumis, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudis ja Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudis. Eesti siseveekogude ja rannikumere vee optiliselt aktiivsete lisandite - hõljum, lahustunud orgaaniline aine, vee läbipaistvuse, temperatuuri ja jääkatte uuringud annavad olulist teavet nende seisundi ja arengu kohta ning hõlbustavad pikaajalist ja mitmekülgset seiretööd. (Tartu Ülikooli Mereinstituut) 2. Rannikumere kaugseire olemus Kui rannikumere seire on olnud riiklikus seires juba 1994. aastast, siis rannikumere kaugseire alates 2005. aastast. Kaugseire meetodeid kasutatakse merepõhja ja vee sügavuse kaardistamisel, aastase ja sesoonse temperatuurirežiimi uuringuis, samuti põhiliste hoovuste ja soolsuse trendide ning gradientide kaardistamisel vee pinnakihis. Kaugseire abil on võimalik madalas
· Negatiivsed mõjud kalastikule võivad tekkida töödejärgsel perioodil, kuna veevahetus halveneb, kui ladestatud pinnasest tekivad vallid. · Negatiivne mõju on veel väiksem, kui alternatiivide I ja II korral. 4.6 Mõju linnustikule, maismaataimestikule ja loomastikule ning maastikele · Mõjud linnustikule on kirjeldatud alapeatükis 4.8, kuna tegemist on Natura 2000 linnhoiualadega. Mõju maismaataimestikule (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002 ) · Lootsi tänava ja Põduste jõe vahelises nurgas kasvavad mõned puu- ja põõsaliigid: kahevärviline paju (2 tk.), harilik pihlakas (2), noor harilik vaher (1), harilik paakspuu (1), verev kontpuu (1), harilik türnpuu (1), harilik kadakas (6), harilik toomingas (1), metsistunud harilik pirnipuu (1). Jõe kaldaosas kasvab pilliroog koos angervaksa ja hariliku heinputkega; Lootsi tänava serval teetammil tavalised maanteeäärte taimeliigid.
summas ca 60 000 EUR. ESF programmis ,,Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes" kalandusteemalisi kursusi ei rahastatud. 10.4. Teadus, haridus ja teadmussiirde SWOT Tugevused Nõrkused 1. Kalandusalaste uuringute jm TA 1. Rakendusuuringute ebapiisav seos tegevusteks on olemas koostöö Tartu sektori vajadustega (kalavarude-, Ülikooli Eesti Mereinstituut sotsiaal-majanduslikud, (TÜEMI), Tallinna Tehnikaülikool, püügivahendite selektiivsuse Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia uuringud jms) Arenduskeskus (TFTAK), Eesti 2. Rakendusteaduse tulemuste vähene Maaülikool (EMÜ), jt. elluviimine praktikas 2. Pikaajalised kogemused kalavarude 3. Puudulik kalanduslik koolitus
maailmasõja tagajärjel kadus iseseisev Eesti riik ja paljud teadlased kas saadeti Siberisse või nad põgenesid Läände. Sõja järel taastus siiski mereuurimine suure NSV Liidu rüpes. Kuigi bioloogia peaks olema apoliitiline ei pääsenud ka bioloogid repressioonidest. Aga elu läks edasi ja teadus samuti. Merd uuriti Eesti NSV-s nii: · Teaduste Akadeemia instituutides, · Ülikoolides Praegu: · Üleliiduliste organisatsioonide (VNIRO) · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut · TTÜ meresüsteemide instituut 1 Läänemeri · Läänemeri on sügavale Euroopa mandrisse ulatuv Atlandi ookeani sisemeri, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad Taani väinad: Oresund, Suur ja Väike Belt. · Pikkus põhjast lõunasse on enam kui 1500 km. · Maht on umbes 20 000 km3. Läänemere pindala: Erinevad autorid piiritlevad Läänemerd erinevalt:
aastatel · J. Lassig, A. Niemi1963-1975: Soome l. plankton · V.Ryabova (1977, 1981, 1986, 1991) ja I. Telesh (80.-90.) Neeva lahe zooplankton · Eestis: fütoplanktonit: J. Tenson, merebioloogia töörühm (1973-1991: K. Piirsoo, A. Randveer, zooplanktonit: K. Remm) · Läänemerel: fütoplanktonit: S. Nõmmann, K. Olli, K. Kangro, O.Veresova; zooplanktonit A. Lumberg, M.Simm, A. Põllumäe · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: A. Jaanus · Tallinna Tehnikaülikool Meresüsteemide insituut: I. Lips · Eesti uurimislaevad Aju Dag, Veimer/Livonia, Salme Läänemere uuringute suunad 1850-2010 Floristilised ja faunalised Biogeograafilised ja biotsönoloogilised Keskkonna muutused Ökotoksikoloogilised Mudelid
KASUTATUD KIRJANDUS 1. M.Maadla.Mis on GIS? http://www.geo.ut.ee/kartool/geoinfo/ref/Maadla.pdf 2. EstGis. Gis päevast. http://www.gispaev.ee/gis-paevast/gis-paevast/ 3. GIS päev kodulehekülg. http://www.gispaev.ee/ 4. EstGIS.Eesti Geoinformaatika Selts. http://www.estgis.ee 5. Geoinformaatika gümnaasiumile. http://taurus.gg.bg.ut.ee/geoinformaatika/?page_id=21 9 6. Tartu ülikooli Eesti mereinstituut. Merebioloogia osakond. http://www.sea.ee/struktuur/merebioloogia-osakond/ 7. Mõisja,K. Geoinformaatika õpetamisest Tartu Ülikoolis http://www.alphagis.ee/data/img/esri11/Esri2011_Moisja.pdf 8. Liiber,Ü. GIS koolitunnis erinevate riikide kogemusi.Tartu Ülikool. http://www.gispaev.ee/arhiiv/2012-2/kava-ja-ettekanded-2/ 9. Roosaare,J. Geoinformaatika gümnaasiumi valikainena. Tartu Ülikool. http://www.gispaev.ee/arhiiv/2011-2/kava-ja-ettekanded/ 10. http://www.alphagis
asutus. Võõrtaimeliikide (peamiselt puuliikide) leviku kohta on kõige enam andmeid kogunud Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanikud, isikuist olgu nimetatud 4 Heldur Sander. Veekooslustest on võõrliikidele ootuspäraselt kõige altim meri. Mereelustiku kohta on süstemaatiliselt kogunud vastavat ainestikku ja seda analüüsinud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [9] Keskkonnaminister on kinnitanud „Loodusliku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja“, milles on ära toodud võõrliigid, keda on keelatud elusana Eestisse sisse tuua. [10] Maailmas reguleerib ohustatud liikidega kaubitsemist rahvusvaheline lepe – CITES (Convention on International Trade in Endangered Species). Selles leppes ära määratud umbes 34 000 liigiga kaubitsemise reeglid. Võõrliikide kahjulikus Milles seisneb invasiivsete võõrliikide kahjulikkus keskkonnale?
MEREKOOL Läänemeri Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1.Sisukord...........................................................................................................................................2 1.1Sissejuhatus .................................................................................................................................. 3 2.1Pildid..............................................................................................................................................4 2.Läänemere iseloomustus................................................................................................................. 5 2.2Läänemere kujunemine..................................................................................................................6 3.Läänemere kalad ................................................................................................... ...
20.02.2017, K. Künnis-Beres Ohud inimesele ja elusloodusele Dioksiinid kumuleeruvad organismides. Arvatakse, et Läänemere äärsete riikide elanikud saavad oma dioksiine 80-85% ulatuses just Läänemere kaladest (!?). Dioksiinide sisalduse määramisel kalades on oluline nende rasvasus (dioksiinid ladestuvad rasvades) Dioksiine on leitud suurtes (rasvstes) räimedes, looduslikus lõhes ja silmudes (TÜ Eesti mereinstituut andmed). Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus põhjustab maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka pahaloomulisi kasvajaid. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Dioksiinid sukelpardi (Uria aalge) munades 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri ja farmaatsiatööstus ehk uus probleem - ravimireostus
(2014) ,,Kaugseire koht ja tähendus loodusandmete kogumises ning andmetöötluses." Kaugseire Eestis 2014, lk 8 [2] (2012) Keskkonnauuringu meetodid 12 Kättesaadav: http://euroakadeemia.ee/materjalid/KU-meetodid-12.pdf [3] Elken J. (2013) ,,Kosmosest merele vaadates ehk mida sealt on näha ja mis on peidetud." Horisont nr 3, 1967 2015. [4] Ibid [5] Kutser T. (2011) ,,Riikliku keskkonnaseire mereseire allprogrammi rannikumere kaugseire alaprogrammi aruanne 2011", TÜ Eesti Mereinstituut. [6] Vahtmäe E., Kutser T., (2014) ,,Vee sügavuse ja merepõhja tüüpide kaardistamine optiliselt madalates rannavetes" Kaugseire Eestis 2014, lk 166 173. [7] ( 2000) Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv, Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/veepoliitika_raamdir32000l0060et.pdf [8] (2012) Keskkonnauuringu meetodid 13 Kättesaadav: http://euroakadeemia.ee/materjalid/KU-meetodid-13.pdf [9] Elken J
Eriti ohustab kirjuhahka vette sattunud nafta, mida võimendab kirjuhaha harukordne seltsingulisus, nii on Lääne-Saaremaal korduvalt nähtud mitmetuhandelisi linnusalku. Möödunud talvel talvitus Eestis u 2000 kirjuhahka, mis tähendab, et üks linnusalka tabanud õlireostus võib hävitada kogu Eesti kirjuhaha asurkonna. 12 LÄÄNEMERE KAITSE ESTMAR TÜ Mereinstituut viib koos ELFi ja teiste partneritega Eestist, Lätist ja Norrast ellu projekti " Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel - alade valik ja kaitsemeetmed" (ESTMAR - EE0011). Projekti rahastatakse Norra finantsmehhanismidest ning projekti tegevused kestavad kuni aprillini 2011. Projekti eesmärgiks on kaasa aidata Natura 2000 rakendamisele Eesti merealadel. Eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi avamerealade uuringuid - linnustik, kalastik, põhjaelustik - ning koostatakse väärtuslikeks
Internetist kättesaadav: http://www.bioneer.eu/eluviis/kliima/aid-11190/Merealade-kasutamine-ja-kaitse:-konkurents- ja-v%C3%B5idujooks (07/05/2013) Internet 2 Helsinki Commission, Baltic Marine Enviroment Protection Commission kodulehekülg, About HELCOM. Internetist kättesaadav: http://www.helcom.fi/helcom/en_GB/aboutus/ (28/04/2013) Internet 3 Martin, Georg. Natura 2000 alad Eesti rannikumeres, Eesti Mereinstituut Internetist kättesaadav: www.natura2000.envir.ee/files/doc/Veeseminari_ettekanded/Ettekanne_GM.ppt+&cd=1&hl= en&ct=clnk&gl=ee (06/05/2013) Internet 4 Backer H., J. Leinikki, S. Leinikki, P. Oulasvirta, A. Ruuskanen, 2002. Kodulehekülje nimi: Aaltojen alla (Lainete all) Internetist kättesaadav: http://www.aaltojenalla.fi/cgi- bin/bsbw/search.cgi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..........................................................
annaabi.ee 
