tööelu (nt mõned ametiga seonduvad haigused);füüsiline ja looduslik keskkond;kultuurilised arusaamad – väärtused, uskumused, tõlgendused (tähendused), maailmavaade jne;hingeline või vaimne olukord, emotsioonid; pärilikkus - nt geneetilised haigused jms; 9. Milliseid lähenemisi inimesele leidub meditsiinifilosoofias lähtuvalt ihu-hinge problemaatikast? 1. Inimene on bioloogiline organism. Inimestel pole mittemateriaalset hinge, vaimu või mõistust. 2. Inimesed koosnevad nii mentaalsetest kui füüsilistest „osakestest“, kuid esimesed pole taandatavad teistele: sõltuvuslähenemine. See lähenemine arvestab eelmise kitsaskohtadega. Mentaalsed omadused on sõltuvad füüsilistest, kuid pole neile taandatavad. Nii on nt mõtted ja tunded sõltuvad ajuprotsessidest, kuid nad on enamat kui need protsessid. 3. Inimene on oma olemuselt hingeline või vaimne olend. Ihu ja vaim on üksteisest sõltumatud. 4
staatus), tööelu (nt mõned ametiga seonduvad haigused); füüsiline ja looduslik keskkond; kultuurilised arusaamad väärtused, uskumused, tõlgendused (tähendused), maailmavaade jne; hingeline või vaimne olukord, emotsioonid; pärilikkus - nt geneetilised haigused jms; 2. Milliseid lähenemisi inimesele leidub tervishoiufilosoofias lähtuvalt ihu-hinge problemaatikast? 1. Inimene on bioloogiline organism 2. Inimesed koosnevad nii mentaalsetest kui füüsilistest ,,osakestest", kuid esimesed poletaandatavad teistele: sõltuvuslähenemine. 3. Inimene on oma olemuselt hingeline või vaimne olend. 4. Inimesed on ,,ihulikud olendid", kelles ihu ja hing on lahutamatult kokku põimunud. Milline neist tundub Teile kõige õigem? Millisega Te olete kõige vähem nõus? Palun põhjendage. Kõigem õigem väljapakutud valikutest tundub nr.2. Inimene koosneb nii mentaalsest kui ka füüsilisest osakesest. Miks nii
lahendamiseks. Näiteks puudutab õlle joomise probleem lubatavust (valikülesande standardne variant), seega toob ta esile meile sisseharjunud oskuste üle mõelda. Samasugusel loogikaülesande tähtede ja arvudega (Wasoni katse) pole aga igapäevase arutlusega mingit nähtavat seost, seega pole meil strateegiat ning me ei saa sellega hästi hakkama. Mõlemate tõlgenduste kohaselt sõltub arutluse käik mentaalsetest representatsioonidest, mille üle arutleme. Lisaks rõhuavad mõlemad pragmaatilisi kaalutlusi- ühel juhul on tarvis õigesti arutleda valetamise ja petmise puhul (Wason), teisel aga lubamise ja kohustamise puhul (lihtsustatud). 4. Millised on algoritmide ja heuristikute abil mõtlemise puhul kummagi plussid ja miinused? Kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? Newell & Simon (1972) eristasid 2 probleemilahendusstrateegi : Heuristikud ja Algoritmid.
võib ühes kultuuris või keskkonnas oleval inimesel valuaisting olla intensiivsem kui teises keskkonnas oleval indiviidil, ehkki ajuprotsessid võivad mõlema puhul paista identsetena. Tervishoiu jaoks kesksed nähtused – valu, kannatused, heaolu ja tähendused, mida omistatakse oma sümptomitele ja kogemustele (teisisõnu nende olulisus patsiendi jaoks) – on subjektiivsed ja personaalsed ning seetõttu ei saa neid taandada üksnes füüsilistele protsessidele. 2. Inimesed koosnevad nii mentaalsetest kui füüsilistest „osakestest“, kuid esimesed pole taandatavad teistele: sõltuvuslähenemine. See lähenemine arvestab eelmise kitsaskohtadega. Mentaalsed omadused on sõltuvad füüsilistest, kuid pole neile taandatavad. Nii on nt mõtted ja tunded sõltuvad ajuprotsessidest, kuid nad on enamat kui need protsessid. Nt võidakse küll ajus kindlaks teha, et ma parasjagu mõtlen või kogen valu, kuid ei ole võimalik teada saada nende mõtete sisu ja minu subjektiivset valuaistingut.
Peegelneuronite olemasolu kaudu seletatakse näiteks imiteerimise ja empaatia mehhanisme, samuti keeleomandamist. Peegelneuronite avastamisel on oluline roll Giacomo Rizzolattil. Mentaalsed representatsioonid toimuvad neuraalse (seotud närvide struktuuriga) koodi ja füüsikalise (nt heli) koodi vahel (nagu ikoonid arvuti töölaual on seos maailma ja arvuti sisemuses toimuvate protsesside vahel). Mentaalne protsess on operatsioon mentaalsete representatsioonidega. Erinevat ettekujutust mentaalsetest representatsioonidest ja protsessidest iseloomustavad erinevad psühholingvistilised mudelid. Põhiküsimus on tänapäeva mudelites: kas abstraktsed reeglid (keeleteadlaste reeglid, nt mineviku moodustamine) on olemas ja kui on, siis mis tasemel? 2) keelelise nähtuse tüüp (leksikaalne, süntaktiline jne struktuur); 3) keelekasutuse 4 allsüsteemi (kõne, kuuldu mõistmine, kirjutamine, lugemine);
kasutasid terminit auteism tähendamaks puuet, mida nad kirjeldasid laste juures, kellel harilikult, aga mitte alati oli madal IQ tase. Kanner kirjeldas nähtud laste juures kahte põhilist joont, üheks oli auteistlik üksindus, mis viitas laste oskamatusele teistega suhelda. Teiseks jooneks on stabiilsuse soon, sest lapsed sageli vihastavad oma ümbruses või rutiinis toimunud muutuste pärast. Mil määral saab mentaalsetest kujutustest arusaamise puudumine auteismi olemusest? · Üheks probleemiks auteismi igasugusel selgitusel, mis põhineb laste mentaalsetest kujutletutest arusaamise puudumisel, on tõsiasi et suuremas osas uurimustest on teatud osas autistlikkest lastest suundunud vääruskumuse ülesannete edukalt lahendada. 15. Õppimine sotsiaalses kontekstis Võgotski väljakutse
Baron-Cohen jt olid esimesed, kes kasutasid Sally-Anne’i vääruskumuste ülesannet. Nad uurisid autistlikke lapsi, kelle vaimne vanus oli üle nelja aasta – sest tavaliselt siis hakkab tavalaps väär-uskumuste ülesandeid õigesti lahendama. Leslie ja Thaiss uurisid tavaarenguga ja autistlikke lapsi, kasutades väär- uskumuse ülesannet (testi mentaalkujutustest arusaamise kohta) ning “väära” foto ülesannet (test, mis kontrollib mitte-mentaalsetest kujutustest arusaamist). Leslie ja Thaissi meetodeid ja tulemustest ilmnes, et kuigi autistlikud lapsed said väär-uskumuste ülesande puhul nõrga tulemuse, olid nad edukad “väära” foto testis. See annab vihje selle kohta, et autistlikel lastel on eriline puudus mentaalkujutlustest arusaamisel. Autistlikud lapsed ei suuda ennast objektist lahti siduda. Autistlikud lapsed ei saa teiste inimeste mõtetest aru.
Keele representatsioon ajus on esitatud neuraalse (neural) koodina, mis on evolutsiooni ja tulemus ja mida teadus tänapäeval veel ei mõista.Mentaalsed representatsioonid on midagi, mis on neuraalse koodi ja füüsikalise koodi vahel (umbes nagu ikoonid arvuti desktopil on seoseks maailma ja arvuti sisemuses toimuvate protsesside vahel). Mentaalne protsess Mentaalne protsess on operatsioon mentaalsete representatsioonidega. Erinevat ettekujutust mentaalsetest representatsioonidest ja protsessidest iseloomustavad erinevad psühholingvistilised mudelid. Põhiküsimus tänapäeva mudelites: kas abstraktsed reeglid (keeleteadlaste reeglid, nt mineviku moodustamine= tugev tüvi + s(i)) on olemas ja kui on, siis mis tasemel. Psühholingvistika meetodid 1. Korpusuuringud eriti lapsekeele uuringutes, varasemates hääldusuuringutes (nt vigade uurimine korpuste põhjal) 2. Eksperimendid teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine
Statistikat vaadates on indigolapse saatus juba sünniga ära määratud. Indigolaste maailmavaade on kohe sündides teistsugune. Ning inimesed selletõttu ei mõistagi indigosid. Need lapsed kuuluvad 9 arvutiajastusse. Selle tulemusena"elavad nad palju oma peas". Arvatakse need lapsed on tulnud eesmärgiga luua midagi uut. Tundub, et neil oleks justkui kaasasündinud teadmised teatud mentaalsetest visualiseerimisreeglitest. Nad teavad, et kui nad mõistavad, mida nad luua tahavad, siis suudavad nad seda teha. Indigolapsed on tehnoloogiale orienteeritud lapsed. See näitab selgelt, et oleme muutumas veelgi tehnoloogilisemaks, kui me oleme seda täna. Kuid imestada pole siin midagi, sest kolme- ja neljaaastaselt taipavad need lapsed arvutist rohkem, kui kuuekümne viie aastased. Hakkame juba lähemale jõudma, mida siis tähendab mõiste indigolaps. (Tappe.N.A. 1999: 9-10)
lõpuni veel ei mõista. Mentaalsed representatsioonid on midagi, mis on neuraalse koodi ja füüsikalise koodi vahel (umbes nagu ikoonid arvuti desktopil on seoseks maailma ja arvuti sisemuses toimuvate protsesside vahel). Eri keelte pealtnäha samu objekte/nähtusi esitavad representatsioonid võivad olla tegelikult erinevad. Mentaalne protsess • Mentaalne protsess on operatsioon mentaalsete representatsioonidega. • Erinevat ettekujutust mentaalsetest representatsioonidest ja protsessidest iseloomustavad erinevad psühholingvistilised mudelid. • Põhiküsimus tänapäeva mudelites: kas abstraktsed reeglid (keeleteadlaste reeglid, nt mineviku moodustamine= tugev tüvi + s(i)) on olemas ja kui on, siis kus ja kuidas. Psühholingvistika meetodid 1. Korpusuuringud – eriti lapsekeele uuringutes, varasemates hääldusuuringutes (nt vigade uurimine korpuste põhjal) 2
seletamiseks - Ka laste mudelid või tavatoeeriad ei ole täpsed ega kirjelda reaalsust adekvaatselt 1980ndatest on arenenud ka mõistete seletusteooria - Rõhutatakse mõistete omvahaelist seotust ja seda et üksikut mõistet ei saa mõista tundmata tema suhteid teiste mõistetega - Mõisted kuuluvad teooriasse või mentaalsesse mudelisse - Erinevad uurijad räägivad naiivsetet, tava- või folkteooriatest, teooriasarnasest ettekujutustest ja mentaalsetest mudelitest - Täiskasvanud inimeste vastavaid mudeleid (naiivseid teooriaid) nimetatakse hariduspsühholoogia-alases kirjanduses ka väärmõisteteks Naiivsed liikumise ja jõu teooriad - Clement, McCloskey, Champagne – näitasid oma urimustes et nii lastel kui täiskasvanutel on jõust ja liikumisest valdavalt naiivsed teooriad - Mccloskey ja clement on näidanud et inimestel on naiivne impetus-teooria ims sarnaneb Galilei ettekujutusele
Loogilisest positivimist võrsunud biheiviorismi saab väärata ka verifikatsionistliku tähendusteooria kriitikaga. Verifikatsiooniprintsiibi puhul tekib raskusi ka füüsika üldiste seadustega, mis ei ole vahetule kogemusele või vaatlusele taandatavad. Kui verifikatsionistlik keelekäsitlus on ekslik, siis ei saa olla tõene ka sellele tuginev biheiviorism. Tekib küsimus, kuidas omandada mentaalne sõnavara. Kui vaimusesundite sõnavara ei päri oma tähendust privaatsetest mentaalsetest episoodidest ega ole antud ka kitumuslikult vaaldeldavaga, siis kust tähendus pärineb? Putnami kriitika: „Aju ja käitumine“ – artikli eesmärk on loogiline biheiviorism maha matta, mitte ülistada. On aega tunnistada, et loogiline biheiviorism on viga ja selle mahendatud variandid on väärad. Biheiviorismi määratlus. Biheiviorismi nõrgem vorm, mida Putnam kritiseerib – vaimsete väidete ja
annaabi.ee 
