Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mentaalsest" - 13 õppematerjali

Fenomenoloogia
5
docx

Fenomenoloogia

2. Inimesed koosnevad nii mentaalsetest kui füüsilistest ,,osakestest", kuid esimesed poletaandatavad teistele: sõltuvuslähenemine. 3. Inimene on oma olemuselt hingeline või vaimne olend. 4. Inimesed on ,,ihulikud olendid", kelles ihu ja hing on lahutamatult kokku põimunud. Milline neist tundub Teile kõige õigem? Millisega Te olete kõige vähem nõus? Palun põhjendage. Kõigem õigem väljapakutud valikutest tundub nr.2. Inimene koosneb nii mentaalsest kui ka füüsilisest osakesest. Miks nii. Inimese vaimsed ja füüsilised osapooled on ikkagi seoutd. Näiteks kui inimene mõtleb et ta suudab selle tõkkejookus nüüd võiduks vormistada, siis keha füüsiline pool ei luba seda teha. Ei nõustu nr.3. väitega. Descartesi arvates on inimese inimese vaim ja hing erinevad. Ent mina leian et need moodustuvad ühtse terviku. Naiteks kui inimene sureb, ss tahendab see seda et lahkub tema kehast kaasas käiv

Infoteadus → Andmebaasid ja infootsingud
122 allalaadimist
Hämmeldunud teejuht
4
doc

"Hämmeldunud teejuht"

Sama kehtib ka kõikvõimalikes tegelikes inimkogemustes. Et meist igaühe jaoks eksisteerivad ainult need faktid, mille jaoks meil on olemas adekvaatsusprintsiip, ja et meil ei ole õigust eeldada, et me iga asja suhtes vastaval tasemel oleme, siis ei ole meil ka õigust mistahes olukorras toonitada, et seda, mis on meile kättesaamatu, tegelikult ei eksisteerigi, vaid see on lihtsalt teiste inimeste kujutluse vili. Lühidalt, me ,,näeme" mitte ainult silmadega, vaid ka suure osaga meie mentaalsest varustusest, ja see mentaalne varustus varieeriub inimesiti suuresti. Paratamatult on palju asju, millega mõned inimesed on adekvaatsed, teised aga mitte. Kaasaegne materialistlik saientism pühendub aga just eelkõige sellele, mida me saamde tunnetada oma 5 meelega, mõõta ja kontrollida. ,,Adaequatio" suur tõde kinnitab, et midagi ei ole võimalik tajuda ilma vastava meeleorganita ja midagi ei ole võimalik aru saada ilma vastava mõistmise organita. Mineraalitasandil on

Filosoofia → Filosoofia
19 allalaadimist
Üld- ja käitumisgeneetika konspekt
21
docx

Üld- ja käitumisgeneetika konspekt

lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) Hüperaktiivsus  ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder  Individuaalsed geenid kindlaks tehtud  Kaksikute uurimisel pärandumine 75%  NB! Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Memeetika  Memeetika = mentaalse koostise teooria o Memeetika (ingl.k. memetics) on teooria mentaalsest sisust (analoogial Darwini evolutsiooniga). o Pärineb Richard Dawkins‘i 1976 a. raamatust „The Selfish Gene“. o Pooldajad kirjeldavad memeetikat kui kultuurilise informatsiooni ülekannet evolutsioonilise mudeli analoogia alusel.  Meem (inl.k. meme), analoog geenile, „kultuuri ühik”, „vaimne DNA“, „hinge geen“.  Kultuurievolutsioon – meemede inseneering populatsioonides, mida saab uurida

Psühholoogia → Üld- ja käitumisgeneetika
6 allalaadimist
Ülevaade psühholoogiast - konspekt
14
doc

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

psühholoogia algust. Suunad psühholoogias (Lisaks Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo) Psühholoogiale on iseloomulik mitmete paradigmaatiliste lähenemiste tekkimine eri aegadel. Paradigma raames lähtutakse sarnastest eeldustest ja eelistatakse samu meetodeid. Iseloomulik on mitmete suundade samaaegne arendamine. Erinevatel aegadel on domineerinud erinevad suunad. Näiteks: Wilhelm Wundt ­ voluntarism* (Saksamaa) huvitus tähelepanust. Lisaks mentaalsest kronomeetriast, psüühika elementidest. *Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Nimetab Wundti voluntarismi ühe arendajana. Samas oli tema huviks ka psüühika baaselemendid . Edward Titchener (Euroopast Ameerikasse) ­ strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Ameerikas oli mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel.

Psühholoogia → Psüholoogia
726 allalaadimist
üldkeeleteadus
15
docx

üldkeeleteadus

Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb ühiskondlikest faktidest, teine struktuuride ja käitumisharjumuste representatsioonidest ajus. Keelesüsteem realiseerub lausungitena. Nende kogu nimetatakse korpuseks, mis peegeldab praktilist keelekasutust loova keelekasutusega. Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele.

Keeled → Keeleteadus
216 allalaadimist
Üldkeeleteaduse eksam
21
doc

Üldkeeleteaduse eksam

ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb ühiskondlikest faktidest, teine struktuuride ja käitumisharjumuste representatsioonidest ajus. Keelesüsteem realiseerub lausungitena. Nende kogu nimetatakse korpuseks, mis peegeldab praktilist keelekasutust loova keelekasutusega. Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele.

Keeled → Keeleteadus
83 allalaadimist
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
21
doc

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED

ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb ühiskondlikest faktidest, teine struktuuride ja käitumisharjumuste representatsioonidest ajus. Keelesüsteem realiseerub lausungitena. Nende kogu nimetatakse korpuseks, mis peegeldab praktilist keelekasutust loova keelekasutusega. Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele.

Filoloogia → Sissejuhatus...
254 allalaadimist
Nimetu
76
pdf

Nimetu

keskendumisvõimele halvasti.  Keskendu olulisele Siin on üks soovitus: keskendu sellele, mis on tõeliselt oluline. Kohe, kui tunned, et koormus on liiga suur, pühenda vähem aega pärast kooli tegevustele, mis su elus lisastressi võib tekitada. Kooliasjad on paraku kõige olulisemad.  Ära kuritarvita alkoholi ega muid mõnuaineid Kui koolitegevus on su viimsele piirile viinud, ei ole abi ka alkoholiga eksperimenteerimisest. Kui vähegi hoolid oma füüsilisest ja mentaalsest tervisest, siis väldi tubakat ja muid mõnuaineid. Kui tunned, et need sind siiski ahvatlevad, räägi nõustaja või mõne usaldusväärse täisealise sõbraga. Nemad saavad aidata sul mõista, kui riskantne on selliste ainetega “mängida”. (noortehaal.delfi.ee 10.03.2017) 11 3. MATERJAL JA METOODIKA 3.1. Uurimistöö eesmärk ja metoodika Käesoleva uuringu eesmärgiks on välja selgitada, kui sageli kogevad

Psühholoogia → Psühholoogia
2 allalaadimist
Üldkeeleteaduse konspekt
21
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb ühiskondlikest faktidest, teine struktuuride ja käitumisharjumuste representatsioonidest ajus. Keelesüsteem realiseerub lausungitena. Nende kogu nimetatakse korpuseks, mis peegeldab praktilist keelekasutust loova keelekasutusega. Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele.

Keeled → Üldkeeleteadus
20 allalaadimist
Psühholingvistika kujunemise eeldused
21
doc

Psühholingvistika kujunemise eeldused

· Egotsentriline kõne - > sisekõne (umbes 5a, egots. Kõne osakaal väheneb) - osatoimingu kommenteerimine - osatoimingu tulemuse fikseerimine - eelnev nimetamine- planeerimine · sisekõne tunnused: spetsiaalne süntaks, leksika · erivajadustega laste sisekõne: hilinemine, funktsionaalne piiratus LOE RAAMATUST JUURDE ALATI Keeleüksuste tähendus · tähendus- teadmised keeleüksusega tähistatavast tegelikkusest (tajutavast või mentaalsest rühmast)- tähendus areneb- nt algul on kodus olev koer ainult koer, lõpuks teab palju rohkem koeri, nt erinevaid ja nt koerakasvatajal on erinev tähendus sõna koer kohta. Erinevatel inimestel on erinev arusaam koerast. · tähendus sõltub isiku arengust ja teadistest, kõne situatsioonist ja kontekstist. Sõnatähendus isikul võib sisaldada emotsionaalset komponenti (lapsel enam)

Pedagoogika → Pedagoogika
168 allalaadimist
Ütlusfolkloor-vanasõnad ja kõnekäänud
13
pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

mentaalseks, sotsiaalseks, abstraktseks (III). Horisontaallõikes moodustub seega "elementaarse" olemise ala (I+II) ning ala (II) on inimliku ja elementaarse ühisosa. Vanasõnad on valdavalt ütlused inimese kohta, veel täpsemalt -- inimese mentaalsete ja sotsiaalsete külgede kohta (mõistus, emotsioonid, suhtlemiseetika, ühiskondlik korraldus jne.). St. metafooride sihtalaks vanasõnades on eelkõige ala III. Metafooride allikaladeks on vastavalt valitud need, mis "kõrginimlikust" (mentaalsest, sotsiaalsest, abstraktsest) sfäärist või inimlikust sfäärist tervikuna väljapoole jäävad: looma- ja taimeriik, muud loodusnähtused, asjad, füüsiline maailm üldse, st. alad I ja II. Siit võib tuletada mõned üldreeglid, mille alusel vanasõnade metafoore mõistetakse (ja õieti ka konstrueeritakse). 1. Kui vanasõnas öeldav laseb end juba oma välises, otseses tähenduses häireteta mõtestada, siis 1a) kui selleks otseseks tähendusplaaniks on läbivalt ala III (st

Kultuur-Kunst → Kultuur
14 allalaadimist
ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS
45
doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

leidmaks parimat teed sinu omaenese energiavoolus läbi tsakrate ja meridiaanide. Energia õrn vaba voog ühendab sind kõrgemate, tervendavate vibratsioonidega leidmaks loomulikku tasakaalu. Vabanemine vanast energiast, toitumine uuenenud energiast ja motivatsioon minna 11 kaasa küllusliku rahu ja vaikuse voogamisega sinus. Me kõik ihkame leevendust ja vabanemist nii tüütust füüsilisest, mentaalsest kui ka emotsionaalsest valust ning pingetest. Soovime tunda end noorenenuna, täis inspiratsiooni ja püsida kõrgendatud meeleolus. Seda kõike pakub Lomi Lomi massaaz, sest ta on sügavalt ühendatud hingamisega ja tähelepanu fokuseerimisega enese tervendavatele võimetele. Inimeselt inimesele antavate puudutuste teraapiline efekt on tuntud ja Lomi Lomi massaz on eriline kogemus. Selle nimetus Hawaiil on ,,armastuse vool kätest!"

Meditsiin → Esmaabi
89 allalaadimist
Kõnetegevuse psühholoogia
68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

ma (tsk) talle räägin, aga siit tulebki see erinevus. Kontsepti ,,tuumade" erisus (armastus ja vihkamine vene ja ingliskeelses ameerika kultuuris.) Vene ­ emotsionaalsed hinnangud ideaalid, subjekti (tegija) eelistamine. Ameerika: ratsionaalsed kirjledused, kogemused , objekti (keda?) eelistamine. KEELEÜKSUSTE TÄHENDUS Tähendus ­ teadmised keeleüksustega tähistatavast tegelikkusest (tajutavast või mentaalsest rühmast).. Ka nt õpsi juttu saavad õpilased erinevalt aru. Tähendus sõltub isiku arengust ja teadmistest, kõnes situastiooist ja kontekstist, Sõnatähendus isikul võib sisaldada emotsionaalset komponenti (lapsel enam). Sõnatähendus ­ leksikaalne (mitte selles tähendus nagu psühholoogid jne ülejänud ) mõiste ja taustteadmised semantiliste komponentide kogum. Sõnad moodustavad semantilised välju.( Sõnad on omavahel seotud nagu nad on seaotud

Pedagoogika → Pedagoogika
426 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun