Käisin 20. aprillil kell 19.00 Kuressaare Kultuurikeskuses kontserdil ,,Kevadöös su kõrval käin". Kontsert kestis üks ja pool tundi. Esinesid solistina Hedvig Hanson, klaveril Kristjan Randalu, kitarri mängis Andre Maaker, kontrabassi Ara Yaralyan ning trumme Ahto Abner. Muusika, mida grupp esitas, oli jazzilik. Laval oli sinakas valgus, mis mõjus rahuliku ja hubasena. Kogu õhkkond oli meeldiv ja lõõgastav. Esitatav kava koosnes õrnadest meloodiatest. Kontserdil esitati laule, mille tekstide autorid on tuntud Eesti poetessid Marie Under, Ilmi Kolla jt. Esitati ka teisi häid Eesti heliloojate lugusid. Mina käisin jazz-tüüpi kontserdil esimest korda. Laulja Hedvig Hanson mõjus laval väga hästi. Ta oli positiivse energiaga, särav ja rõõmus. Ta lihtsalt ei seisnud laval, vaid elas liikudes ja nipsu tehes oma muusikale kaasa. Laulja oli vahetult enne kontserti haigestunud.
Rüütlilaulude temaatikaks olid armastus-ja kangelaslaulud , südametaami kultus Rüütlulaulude alused: Serenaad-öölaul Alba-koidulaul Ballaad Laulud Neitsi-Maarja auks Ristisõja laulud Laulud old meelelised Sansonett-armastuslauluke Menestrel rüütlilauliku teener torupill, tamburiin, kastanjetid, hurdigurdi, psalteerium LAUTO!! Rebekk, fiidel, harf, kirikus orel MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE Mitmehäälsuse tüübid: Burdoon-liikumatu, ttavalistest meloodiatest madalamal, lühikestes korduvates motiivides saatehääl Parafoonia . olemasoleval meloodiad duubeldatakseteatud intervallide värra kõrgemalt või madalamalt kvint;kvart Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, juhuslik mitmehäälsus TROOP liturgiliste tekstide vaba laiendamine 1 silbil lauldakse mitu nooti melismaatiline I mitmehäälne kirikulaulu tüüp-organum 10-12 sajand, põhi hääl-gregoriuse laul.
1927 oli ta esimene, kes kasutas inimhäält kui instrumenti. Hääl kuulus Adelaide Hallile, viisiks oli "Creole Love Call". Hiljem lõi ta sarnaseid efekte Kay Davise koloratuursopraniga. 1937. aastal salvestatud "Caravan", mille ta kirjutas koos puertoriiklasest tromboonimängija Juan Tizoliga, rajas tee sellele, mida alates neljakümnendatest kutsuti "kuuba jazziks" ja nüüd "latinojazziks": see on kombinatsioon Ladina-Ameerika rütmidest ja Põhja-Ameerika meloodiatest ning harmooniast. Duke Ellington oli ka esimene, kes võttis salvestamisel kasutusele nn kajakambrid. Tänapäeval peetakse seda iseenesestmõistetavaks. Johnny Hodgesi 1938. aasta soolo loos "Empty Ballroom Blues," oli kõikide aegade esimene soolo, mis salvestati kajakambrit kasutades. Kahekümnendate lõpus võib vähendatud kvinti-bebopile iseloomulikku intervalli, märgata rohkem kui ühes Ellingtoni palas.
omavahel väga ranges seoses ning kogu kompositsioon allub matemaa- tilisele loogikale. Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977)
1927 oli ta esimene, kes kasutas inimhäält kui instrumenti. Hääl kuulus Adelaide Hallile, viisiks oli "Creole Love Call". Hiljem lõi ta sarnaseid efekte Kay Davise koloratuursopraniga. 1937. aastal salvestatud "Caravan", mille ta kirjutas koos tromboonimängija Juan Tizoliga, rajas tee sellele, mida alates neljakümnendatest kutsuti "kuuba jazziks" ja nüüd "latinojazziks": see on kombinatsioon Ladina-Ameerika rütmidest ja Põhja-Ameerika meloodiatest ning harmooniast. Duke Ellington oli ka esimene, kes võttis salvestamisel kasutusele kajakambrid. Johnny Hodgesi 1938. aasta soolo loos "Empty Ballroom Blues," oli kõikide aegade esimene soolo, mis salvestati kajakambrit kasutades. Kahekümnendate lõpus võib vähendatud kvinti-bebopile iseloomulikku intervalli, märgata rohkem kui ühes Ellingtoni palas. Koos baritonsaksofonisti Harry Carneyga leidis Ellington sellele instrumendile koha jazzis.
vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest (selgetest põhihelistikes ehk helilaadiga helitööst, mille puhul üksikud helid ja akordid sõltuvad kesksest põhihelist) meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977)
Mul ei olnud enam mingit sisemist kompassi ning ma ei teadnud enam, mis on intervall või mis helistik," on Arvo Pärt hiljem meenutanud. Pingelistest otsingutest sündis 1976. a täiesti uus ja originaalne muusikaline keel - stiil, mis sai nime "tintinnabuli" (lad. keeles ,,kellukesed"). Nimetus pärineb üksteisega kooskõlas häälestatud kellukestelt ning võib esmapilgul näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, sest koosneb enamasti lihtsatest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Muusika on habras, aeglaselt kulgev, milles on rohkelt pianissimot ja pause. Kõige esimesena valmis klaveripala "Aliinale" (1976), mis on ka kõige lühem ja lihtsam selles stiilis teos. Järgnesid ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", ,,Fratres", ,,Tabula rasa", ,,Peegel peeglis" jt. Uue stiiliga kaasnes ka sõna osatähtsuse suurenemine - siiani oli Pärt kirjutanud valdavalt instrumentaalteoseid
harmooniahelid on omavahel väga ranges seoses ning kogu kompositsioon allub matemaatilisele loogikale. Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda 5 kolmkõlanoote.
omavahel väga ranges seoses ning kogu kompositsioon allub matemaatilisele loogikale. Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977)
keskendunud jääva esteetilise väärtusega kunstmuusikateostele, siis koraaliraamatuis sisalduvad lauluseaded kuuluvad pigem nn triviaalmuusika või kirikliku "tarbemuusika" valdkonda." Võib-olla siis ostukäigul kuuldut tuleks võtta kui sakraalset tarbemuusikat sekulaarses pakendis? Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste muusikaga kristluse tekke aegadest, jätkates läänekiriku gregoriaani lauluga (mis arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid algselt Palestiinast) ja lõpetades kasvõi evangelist Marjoe Gortneri taoliste jutlustajate karismaatilis-ekstaatiliste etteastetega. Veelgi avaramalt kirikumuusikale mõeldes võiks siia haarata ka sünagoogides, moseedes, idausundite templites kõlavad helid, kui mittekristlikke pühakodasid tinglikult siiski ,,kirikuteks" pidada.
1927.a oli ta esimene, kes kasutas inimhäält kui instrumenti. Hääl kuulus Adelaide Hallile, viisiks oli ,,Creole Love Call". Hiljem lõi ta sarnaseid efekte Kay Davise koloratuursopraniga. 1935. aastal salvestatud ,,Caravan", mille ta kirjutas koos puertoriikolasest tromboonimängija Juan Tizoliga, rajas tee sellele, mida alates neljakümnendatest kutsuti ,,kuuba dzässiks" ja nüüd ,,latinodzässiks": see on kombinatsioon Ladina-Ameerika rütmidest ja Põhja-Ameerika meloodiatest ja harmooniast. Duke Ellington võttis esimesena kasutusele nn kajakambrid, mis tänapäeval laialt levinud on. Johnny Hodgesi 1938. aasta soololugu ,,Empty Ballroom Blues" oli kõikide aegade esimene soolo, mis salvestati kajakambrit kasutades. Svingmuusika väljakujunenud stiilile tegi Ellington mööndusi alles 1939. aastast alates. Siiski säilitas ta siis ja edaspidi kõigest hoolimata ka oma ainulaadset stiili. Selle
Teise lastelaulude grupi moodustavad laulud, mida lauldakse lastele hällilaulud, mängituslaulud, naljalaulud jm. Lastelauludes leidub rohkesti improvisatsiooni, aga ka elemente iidsetest täiskasvanute lauludest, mis on aegade jooksul laste tarbeks kohandatud ja ümber mõtestatud. Lastelaulude viisid võivad olla nii retsitatiivsed kui ka laululised. Sageli ei erine need täiskasvanute töö- ja tavandilaulude ega ka lüüriliste laulude meloodiatest. Samuti meenutavad paljud neist meestelaulude tralliviise. Näide: Sõit-sõit-sõit Soorule Sõit-sõit-sõit Soorule, üle oja onule, läbi lepiku lillele, teed mööda tädile. Körb obu läheb körtsu ja lauk obu läheb linna, toob lapsel saia ja pika pudeliga piima. (Emmaste) 1.3.1 Onnimanni-laulud Onnimanni-laulud on ahellaulud, mis on üles ehitatud jätkuvärsiprintsiibil. Sageli pole sõnad loogiliselt järjestatud ega moodusta lauseid
(Blackplait & Boomfield 2009:122) Enamus aja pidid aga punkarid miilitsa eest ära jooksma. Perestroika ajal aga olid miilitsad vähem ,,tööhoos", tänu Gorbatsovi dialoogidest ,,mitteformaalsete noortega". Sellele vastas Villu Tamme looga ,,Tere perestroika", mis oli ja on hitt. 1989.aastaks olid perestroika hiilgeajad möödanik. Tollaste meeleolude mõistmiseks tuleb kuulata J.M.K.E albumit ,,Külmale maale". J.M.K.E võimsatest meloodiatest ja ülisuurest energiast sai perestroika hauaplaat. (Juur 2010:58) 20 Võimude silmis oli punk toona üks vihatuimad alternatiivseid elustiile- võibolla selle pärast , et nagu proletaarlasel polnud punkarilgi kaotada "midagi peale ahelate". Teiste muusikastiili austajatest oli punkaritel peamiselt probleeme discovendadega. Pärast pidu oli neil tihti omavahelisi arvete klaarimisi. Punkarid aga tihti olid intellektuaalse
annaabi.ee 
