tina-, plii- ja muid maake, on leitud ka kivi- ja pruunsütt ning kulda. Laose ainus suur jõgi on Mekong, tõlkes vee ema, mis algab Himaalaja mägedest ning voolab läbi Hiina, Myanmari, Laose, Tai, Kamboza ja Vietnami. Jõel on pikkust kokku 4350 kilomeetrit, sellest 1500km Laoses. See on väga oluline kaubatee, kuigi suur osa jõest on veel kärestikuline. Kärestikke õhitakse järjest kasvava kiirusega. Mekongi jõel on väga rikas loodus, ainuüksi jões, selle kallastel ja jõe läheduses on üle 10 000 taimeliigi, 1000 linnuliigi ning seal elab sadu erinevaid imetajaid, ligi 150 liiki roomajaid ja 60 liiki kahepaikseid. Liigirikkuse poolest on Mekong teisel kohal peale Amazonast. Jõgi on enda ümber moodustanud kinnise kliima, mis on alati pehmem kui ülejäänud ümbruse kliima. Jõe veetase võib riigi lõunaosas kõikuda kuni 15 meetrit,
Kel võim, sel vesi Postimees 27. veebruar 2015 23:59 Kui tavaliselt seostatakse riikide võimu majanduse või sõjandusega, siis nüüd mängib üha olulisemat rolli keskkond. Ilmekas näide on Hiina oskus oma tahe mängleva kergusega Mekongi jõe jagamisel läbi suruda ning nõrgemad naaberriigid vee pärast tülli ajada. Keskkonnaküsimused haaravad üha suurema tüki riikide välis- ja julgeolekupoliitikast, mistõttu tuleb riigijuhtidel sageli tülikaks peetud teemaga tahes-tahtmata aktiivselt tegeleda. Kliimamuutuse ja jätkusuutlikkuse kõrval on oluliseks teemaks tõusnud vesi. Eestis ei pruugi me küll kraanist vabalt voolava sinise kulla väärtust tajuda (kuigi meilgi on veevarustusega
................................................................................................................ 14 2 Kambodza Kambodza on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. Kambodza piirneb läänest Tai (803 kilomeetrit ühist riigipiiri), põhjast Laose (541 km), idast Vietnami (1228 km) ja lõunast Tai lahega (443 km rannajoont). Riiki läbib Mekongi alamjooks. Riigi nimi 19531970 Kambodza Kuningriik 19701975 Khmeeri Vabariik (Lon Noli võimu ajal Prantsuse Vabariigi eeskujul) 19751979 Demokraatlik Kampuchea (punaste khmeeride võimu all) 19791989 Kampuchea Rahvavabariik (Vietnami toetatud valitsuse all) 19891993 Kambodza Riik (neutraalne nimetus ajaks, mil otsustati, kas taastada monarhia või ei) alates 1993. aastast Kambodza Kuningriik Loodus
Vong. • Laos sai iseseisvaks 19. juulil 1949. • 1955 sai Laos ÜRO liikmeks. • 1960-1973 kodusõda kommunistide ja parempoolsete vahel. • 1995 sõlmiti diplomaatilised suhted Eestiga. • Alates 2008 aastast, Laos on kõige enam pommitatud riik. Vaatamisväärsused • Vat Phou- templikompleks Champasakis. • Pha That Luang – Laose sümboliks olev kuldne stuupa Viangchanis. • Si Phan Don (neli tuhat saart) – saarestik Mekongi jões. Info • http://et.wikipedia.org/wiki/Laos • http://wiki.gomaailm.ee/wiki/laos/
väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri. Kalu on ka väga palju, kuid ülepüük on nende arvu vähendanud. Linde on väga palju. Meri on väga liikiderikas. Soolsus on ookeani keskmisega sama. Merre suubub suur Mekongi jõgi. Kliima on kuum ja niiske, merevesi ei jäätu kunagi.See meri on maailma suurim meri.
väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri. Kalu on ka väga palju, kuid ülepüük on nende arvu vähendanud. Linde on väga palju. Meri on väga liikiderikas. Soolsus on ookeani keskmisega sama. Merre suubub suur Mekongi jõgi. Kliima on kuum ja niiske, merevesi ei jäätu kunagi.See meri on maailma suurim meri.
Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Rahvaarv: 84,2 miljonit Rahaühik: dong Iseseisvus: 2september 1945 Geograafia Rohkem kui poole riigi territooriumist moodustuvad mäed ja kiltmaad Pikk merepiir ja palju jõgesi. Troopiline kliima Loodus Vietnami loodus on tõeliselt vaheldusrikas Troopiline niiske kliima annab taimedele ohtralt lopsakust Mekongi jõgi on aga kohalik elu allikas, tema veed jagavad elu tuhandetele riisipõldudele Loodus Ajalugu 939 saavutas Vietnam eraldi riigi staatuse 19.saj vallutasdi Lõuna-Vietnami prantslased 2.september 1945 kuulutasid Vietnmi kommunistid välja isesesivuse 1945-75 Vietnami sõda 1976 taasühendati Vietnam 1995 Normaliseeritakse USA ja Vietnami suhted . Ajalugu Kultuur Vietnami kultuur on vanim omasuguste seas
• Kõige rohkem toodavad Lõuna-Vietnami provintsid, neile järgnevad Põhja-Vietnami provintsid ja Kesk-Vietnami provintsid • Mageveekalade kasvatamine toimub kinnistes veekogudes • Põhja provintsides on enimlevinud hõbekarp ja rohukarp • Lõuna provintsides kasvatatakse karpkala ja Insia suurkarpkala • Säga saak kasvas 1999. a 20 tonnilt 4 aastaga 200 000 tonnini • Levinud on ekstensiivne kasvatusmeetod • Kalakasvandused Vietnamis on väga levinud Mekongi jõe äärsetel aladel Itaalia ja Vietnami vesiviljeluse iseloomustus tabelina Vietnam Itaalia Väärtus 4 094 379 tonni 404 021 tonni % koguväärtusest 4,41% 11,23% Maht 3 052 500 tonni 164 128 tonni % kogutoodangus 3,72% 13,09% Itaalia vesiviljelus • Enamus farmidest (74%) tegeleb merekaladega • Ülejäänud kasvatavad mageveekalu (peamiselt forelli)
Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Rahvaarv:84,2 miljonit Pindala:329 560 km2 Rahaühik: dong Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Vietnami lipp Vietnami vapp Lähisajaloo kronoloogia 1945 Viet Minh vallutab Saigoni ja Hanoi. Keiser loobub troonist. Sõltumatu vabariigi presidendiks saab Ho Chi Minh. 1946 ümerrelvastunud prantslaste uus sissetung. Esimene Indo-Hiina sõda. 1954 Prantslaste lüüasaamine Dien Bieni all
muul ajal ja teistes kohtades võivad nii loodus kui ka ilm hoopis teistsugused olla. Külastasin Tai pealinna Bangkok-i ja Tai suuruselt teist saart Koh Changi ning seetõttu kirjutan eraldi neist. 3 1. Asukoht Tai kuningriik asub Lõuna-Aasia südames. Ulatub põhjast lõunasse 1585 km ja idast läände 821 km. Rannajoone pikkus 1900 km. Piirneb põhjast ja läänest piki Salweeni jõge Myanmariga, põhjast ja idast piki Mekongi jõge Laosega, kagust Kambodzaga ning lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. Riigis on 76 provintsi, millest 6 piirnevad India ookeaniga, 18 aga Vaikse ookeaniga ning ülejäänud jäävad sisemaale. Riigi pindala on 514 000 km². 2. Loodus Tais elab 265 liiki imetajaid, 285 liiki linde, 338 liiki roomajaid ja 103 liiki kahepaikseid. Tai keskosas asub 500 km pikkune Chao Phraya madalik. Riigi kõrgeimad mäed paiknevad loodeosas (kõrgeim tipp on Inthanon, 2595 m).
suur osa mandrist muutub elamiskõlbmatuks. · Suurbritannias muutuvad talved kuivemaks. · India mussoon nähtus, mis on selle piirkonna põllumajanduse jaoks äärmiselt vajalik muutub etteaimamatuks: jääb kas üldse ära või toob kaasa suuri kahjusid tekitavaid üleujutusi. · Himaalaja liustikud hakkavad kiiremini sulama, mis hiljem küll väheneb. Kuna liustikest saavad vee Induse, Gangese, Mekongi ja Yangtze jõed, väheneb jõgede veetase, mis omakorda mõjutab oluliselt Pakistani, kuid samuti Hiina hüdroelektrijaamu. · Amazonase vihmamets kuivab, tuues kaasa katastroofilise olukorra sealsele taimestikule ja loomastikule. · Brasiilias, Venezuelas, Kolumbias, Peruus ja Boliivias muutuvad õhusaastet ning kuumust tekitavad metsatulekahjud aina tihedamaks, tulekahjude suits varjutab Päikest. · Pidev põud Kesk Ameerikas.
) Pindala: 514 000 km² Ajavöönd: maailmaaeg +7 Suurim kõrgus: 2,576 m Asukoht: Doi Inthanon (http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php#viisa) Vapp: 2. Geograafiline asend Tai asub Kagu-Aasia mandriosa keskel. Ta ulatub põhjast lõunasse 1585 kilomeetri ulatuses ning idast läände 821 kilomeetri ulatuses. Tai piirneb põhjast ja läänest piki Salweeni jõge Myanmariga, põhjast ja idast piki Mekongi jõge Laosega, kagust Kambodzaga ning lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. 1900 kilomeetri ulatuses on Tail rannajoont Tai lahe (Lõuna-Hiina mere osa) ääres. Malai poolsaare läänekülg on Andamani mere ääres. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tai) Kaart: (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=Maps) 3.Looduslikud tingimused 1. Loodusvarad: tina, maagaas, volfram, tantaal, puit, plii, kala, kips, pruusüsi, fluoriit. 2
.......................................................................................................... 13 2 Üldinformatsioon Vietnam on kohalikus kirjapildis Viêt Nam, mis tõlkes peaks tähendama "Lõunamaa". Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare lõunaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt asustatud alad paiknevad Hóng Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. sajandi kestvaimat sõda 1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastat on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Rahvaarv: 64 375 762 Riigikeel: vietnami
säilitatakse tammides ja veehoidlates, riik on investeerinud miljon dollarit aksiaalpumpade kasutamiseks, tagamaks alade niisutatuse. (Irrigation 2015) Vegetatsiooniperiood on aastaringsest kõrgest keskmisest temperatuurist tulenevalt väga pikk – 12 kuud. Enamikke põllukultuure saab aastas korjata mitu (2-3) saaki. Riigis on enamasti üsna väheviljakad punaka tooniga ferraliitmullad, mis on suure sademete hulga ja kiire aineringe tõttu toitainevaesed. Suuremate jõgede Mekongi ja Chao Praya ümbruses on savikad mullad, mis on toitainerikkamad. Põllumajandus moodustab riigi SKP-st 12,1% ning selles sektoris töötab 38,2% elanikkonnast. See näitab, et kuigi suhteliselt suur osa rahvastikust töötab primaarsektoris, moodustab põllumajandusest saadud tulu SKP-st suhteliselt väikese osa – tulusamad on teised majandusharud. Siiski on Tais linnastumisprotsent kõigest 34,1% (Thailand
Lühiuurimus Vietnam Üldandmed Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Pindala: 331 114 km2 Rahaühik: dong Rahvaarv: 85 031 400 Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alas hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. Sajandi kestvaimat sõda -1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ajalugu 19. sajandi teisel poolel langes Vietnam Prantsusmaa võimu alla. Prantsuse võimu taustal tekkis 20
2016 Vietnami asukoht ja üldandmed Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodzaga. Suur osa Vietnamist on mägine (Annami mäestik) ning üle 40% riigi territooriumist on kaetud troopiliste metsadega. Vietnami kõrgeim mäetipp ulatub 3143 m kõrgusele merepinnast. Oluline osa Vietnamist on väga tihedalt asustatud, tegusamalt haritavad alad paiknevad Hng Hà ja Mekongi jõe ääres. Suurim on rahvastikutihedus Vietnami põhjaosas ja rannikul. Ilmastik on harilikult väga niiske. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast Vietnami sõda (19621975) ühendas kommunistlik Põhja-Vietnam riigi taas. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Vietnam kui turismipiirkond Vietnam on viimastel aastatel olnud Kagu-Aasia üks kõige kiiremini arenevaid turismimaid. Aastas
laevaga toimus ilma eriliste juhtumisteta, väljaarvatud mõned deserteerimise "katsed.. Suessi kanalis ja Adeni sadamas seda teha ei saadud kuna kõik noored rekrutid aeti kardetavatel kohtadel kabiinidesse ja meeskonna ruumidesse. Ainult kaader ja muusikud jäid leklile. Singapuri reedil süsta proovisid öösel mõned mehed merre hüpates jõuda sadamani. Nad jõudsidki sinna, kuid toods ingliise politsei poolt laevale tagasi. Jõudes Cap Saint-Jacques lahte Mekongi jõe suudmes, algasid ettevalmistused ma- halaadimiiseks. oodates mere tõusu mis võimaWab sõitu jõge mööda põhja poole kura Saigoni sadamani- Mekongi jõgi on selles suhtes imelik, et jookseb mere tõusu ja langusega edasü-lagasi. Kuigi meil oli juba troopiline wanustus ja mundrid olemas, toimus maaburrune ja sellelejärgnev paraad lati sadama ja IIinna villases talvemundris. Marssimine troopföse
Ühegi Banyanist leitud riisisordi kohta pole kindlalt võimalik väita, et tegu oli kultiveeritud taimega Banyani riis ei olnud kodustatud, vaid tegu oli korilusega, millele lisandus metsiku riisi selektiivne 64 kultiveerimine, st siin toimus riisi järk-järguline kodustamine. Piirkonnas oli mitmeid metsikuid liike, mis olid võimalik kodustamise kandidaadid. Nok Nok Tha u 35002000 eKr. Asulakoht Mekongi jõe lisajõe ääres Korat platool Põhja-Tais. Esimesed arheoloogilised kaevamised siin 1965. a. Leiti riisi jälgi, mis olid jäänud koha vanimast asustuskihist leitud savinõude seinte külge. Need leiud ajast, mil madalikud olid juba asustatud ning siit leitud riis oli kodustatud. Samast kohast ka koduloomade luid. Sealsed asukad olid paiksed põlluharijad, kelle põhitoidus tuli riisist ja veistest. Küttimine ja korilus olid vähem olulised kui eelmistel aastatuhandetel.