George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Richard LaPiere - reis läbi USA Hiina abielupaariga. John Bowlby - kiindumisteooria. Robert Sommer - personaalne ruum. Distants ja orientatsioon. Albert Mehrabian - Kolm tähendust edasiandvat elementi: sõnad, hääletoon, kehakeel. Max Weber - kolm autoriteedi liiki: karismaatiline, traditsiooniline, õiguslik-ratsionaalne. Jacob Moreno - sotsiomeetria.
Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. On kindlaks tehtud, et inimeste vahelises suhtluses sõnadega antakse teabest edasi vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka
2. KEHAKEEL 2.1. Kehakeel ja selle tähtsus Kehakeel on mitteverbaalse suhtlemise juures üks tähtsamaid viise kuidas informatsiooni edasi anda.See on suhtlemise juures peale verbaalse edastamise tähtsuse järjekorras teine.Seda sellepärast ,et inimestel on võimalik juba kaugelt näha ära su keha keelest milline tuju sul on ja selle järgi otsustada kas nad tahavad sinuga üldse vestlust alustada või ei. Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt (Mehrabian 2014): 7% verbaalne (sõnad), 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne), 55% kehakeel (põhiliselt näoilme). Sellest saab välja lugeda ,et sõnumil edastamisel ei ole nii tähtis isegi see informatsioon mida sa edasi annad vaid see kuidas sa seda edasi annad enda keha ja häälega. Enne kui arenes välja kõne ja verbaalne suhtlemine, suhtlesid koopainimesed zestide abil. Nad teadsid instinktiivselt, et erinevad emotsioonid, nagu näiteks hirm, üllatus,
Just kinniste inimeste puhul tuleb see kindlasti kasuks. 3 1. KEHAKEELE OLEMUS Mitteverbaalne kommunikatsioon on suhtlemine või ebateadlik signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Nagu iga keel, koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest. Albert Mehrabian on läbi viinud uuringu, mille tulemusena saadi teada, et sõnadega edastatakse 7%, heliga 38% ja mittesõnaliste vahendite kaudu 55% teabest. Paljud teised uurijad on ühisel arvamusel, et sõnalist suhtlemist kasutatakse just teabe edasi andmiseks ja sõnadeta suhtlemist väljendamaks isikutevahelist suhet. Kehakeel võib asendada ka sõnalist suhtlemist. Kui räägitakse, et inimene on tundlik ja tal on intuitsioon, peetakse selle all silmas võimet lugeda
Küsimus 1 Küsimus 6 Küsimuse tekst Küsimuse tekst Fundamentaalne atributsiooniviga tähendab, et me Albert Mehrabian on seisukohal, et sõnade osakaal kaldume ... hoiakute ja emotsioonide edastamisel on ... Vali üks: Vali üks: a. 75% a. segi ajama püsivaid ja personaalseid käitumispõhjusi b. 28% c. 50% b
3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest Kehakeele uurimise tehnilise suuna rajajaks võib pidada Charles Darwin, kelle poolt 1872. Aastal ilmunud raamat soodustas kehakeele uurimist kogu maailmas. Sellest ajast peale on teadlased avastanud üle tuhande mittesõnalise märgi ja signaali. A. Mehrabian on kindlaks teinud, et ainult sõnade abil antakse teabest edasi 7 % , heli abil (kaasaarvatud hääletoon) 38% ning mittesõnaliste vahendite kaudu 55% . (1:7) 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu Põhilised suhtlemisliigutused on kogu maailmas sarnased. Peanoogutus tähendab peaaegu kogu maailmas jaatust või siis kinnitust. Arvatakse, et see on kaasasündinud liigutus, kuna seda kasutavad ka kurdid ja pimedad
`` Kommunikatsioon · Kommunikaator- kodeerimine - märgisüsteem dekodeerimine - Retsipient · Sõnad on ebatäpsed. · Räägitakse kodeeritult. · Käitumist saab jälgida, tõelisi mõtteid ja tundeid saab vaid aimata. · Kuulajad kuulavad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Suhtlemise kolm külge · Vestluspartneri tajumine · Kommunikatsioon e. teabevahetus · Vestluspartneri mõjutamine Sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid (A. Mehrabian) Suhtlemisel edastatakse: · sõnade abil 7 % teavet · heli abil 38% · mittesõnaliselt 55% · Enamus uurijaid on veendunud, et sõnaliselt antakse edasi teadet, samal ajal väljendavad mittesõnalised vahendit isikutevahelist suhet. · Kui sõnad ja liigutused ei lange kokku,usuvad inimesed sõnadeta teavet. Kommunikatsioonivead · Mida kavatseti öelda? · Mida öeldi tegelikult? · Mida kuuldi? · Mida kuuldu all mõisteti? · Mida vastati?
juuresolek, eraldumisvõimalus • Loomariigis liigiti välja kujunenud nn ruumikäitumise normid, mida loomulikus olekus üritatakse järgida. Normi rikkumine = häired populatsioonis • Kas nii ka inimesel? Ruumiteema saabumine psühholoogiasse • Kurt Lewin – eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. • Füüsiline ruum psühholoogiasse 1960datel Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian • Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud • Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks • Viimased ca 40-50 aastat – püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi, pakkuda ideid ruumikujundajatele, linnaplaneerijatele … Distants • Distants – inimestevaheline vahemaa
mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus Loomariigis liigiti välja kujunenud nn ruumikäitumise normid, mida loomulikus olekus üritatakse järgida. Normi rikkumine = häired populatsioonis Kas nii ka inimesel? Ruumiteema saabumine psühholoogiasse Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. Füüsiline ruum psühholoogiasse 1960datel Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi, pakkuda ideid ruumikujundajatele, linnaplaneerijatele ... Distants Distants inimestevaheline vahemaa
soodustamine õpetaja käitumisviiside kaudu. Esinemisoskus), afektiivsest(õpilaste motiveerituse õppida suurendamine õpetaja käitumisviiside kaudu. Positiivse väljendamise oskus; emotsionaalsed oskused) ja juhtivast(distsipliini kindlustamine õpetaja käitumisviiside kaudu. Kehtestamisoskus) funktsioonist õpetamisel {Squires (1999) } Esinemisel on oluline räägitu: SISUKUS; LIHTSUS; EMOTSIONAALSUS ja TIHEDUS Lehtsaar (1988) . Mehrabian sõnastas avatud suhtlemise printsiibi: inimesed püüavad enam ja avatumalt suhelda nendega, kes neile meeldivad, ning püüavad vähendada kontakte inimestega, kes neile ei meeldi. Indiviididevahelist interaktsiooni saab kirjeldada kahe sõltumatu faktori abil, millest üks on ,,mõju" ja teine ,,lähedus". Nende kahe mõiste kauu saab kirjeldada, kes kontrollib õpetamissituatsiooni ning milline on suhtlemissituatsioonis valitsev ,,soojus" või ,,külmus".
Uurijad: Christian, Calhoun, Tinbergen jne · Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel; hierarhia väljendub distantsis. · Asustustihedus on seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus. Ruumiteema saabumine psühholoogiasse · Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. · Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian füüsiline ruum · Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud · Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks. · Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi. Distants Inimestevaheline vahemaa · Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi.
staadiumisse. Kui ei õnnestu , siis teist staadiumit ei tule (esimene puudulik, siis teist ei tule). Millal arvatakse, et inimene on ekspert? Kui on objektiivsed tunnistused hariduse või koolituse kohta. Kui kasutatakse prestiizikaid sõnu. Tundliku , mitteverbaalse keele kasutamine, näiteks naeratus noogutamine, kohene puudutamine. Sotsiaalset staatust näitavad tunnused näiteks riietus, korras hambad jne o sümpaatia (Mehrabian, 1970, 1990) inimese sümpaatse tajumisel on kõige olulisem näomiimika, hääletoon, üldine atraktiivsus, meeldivus, soe mitterverbaalne keel ja kinnitavad nii verbaalselt kui mitte verbaalselt konfidentsiaalsust. · autoriteet Isikutaju Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: o taju objekt (keda tajutakse), o taju subjekt (kes tajub), o tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse),
intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus Loomariigis liigiti välja kujunenud nn ruumikäitumise normid, mida loomulikus olekus üritatakse järgida. Normi rikkumine = häired populatsioonis Kas nii ka inimesel? Ruumiteema saabumine psühholoogiasse Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. Füüsiline ruum psühholoogiasse 1960datel Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi, pakkuda ideid ruumikujundajatele, linnaplaneerijatele ... 25 Distants