rohkem tundma huvi selle vastu, mis nende umber toimub, ja reageerima korrarikkumistele, see teeks kurjategijate elu tunduvalt raskemaks, ja sunniks neid elama ausal moel. Siinkohal tahaksin tõsta esile üht julget poissi, kes jälitas tänaval vägivallatsenud meesterahvast oma motorolleriga, seni, kuni politseinikud kurjategija kinni nabisid. Selle eest pälvis noormees sellist tähelepanu, et temast kirjutati isegi ajalehtedes. Kui kõik kodanikud tegutseksid nii, nagu see noor mehehakatis, oleks maailm tunduvalt turvalisem paik. Vägivallaga võitlemiseks tuleb kaasata sellesse kõik inimesed ja teavitada neid, et nähes kuritööd ei tohi jääda ükskõikseks. Sellises ühiskonnas on kurjamitel kõige kergem tegutseda. Olles, aga ise vägivalla ohver, ei tohiks kindlasti oma murega üksi jääda, vaid otsida abi lähedastelt. Vaid üheskoos suudame võidelda meie ümber leviva vägivallaga. Erki Maling 9a
vattpilvede liikumine; puruväsinud teekäija; poisikese moodi hulljulgus; pooltoores lihalõik; puhtisiklik asjaolu; kurikaval ja hulljulge ettevõtmine; puruväsinud spordipoiss; võhivõõras küüdimees; ebakindel laps ja lapsevanem; linnadevaheline kiirliin; eeldustekohane seaduseelnõu; kole palav õhtupoolik; põhjatu sügav metsajärv; selle päeva uudised; need päevauudised; dokumendile alla kirjutamine; kino poole ruttav mehehakatis; takistati päralejõudmist; toormaterjalina kasutati kunstsiidi; valjusti rääkimine ei aita; rõõskkoor ja hapukoor; neljarattaveoga maastur; keerdtrepi käsipuu; trepikäsipuu oli katki; selle trepi käsipuud pidi alla laskmine; ümbermaailmareisi muljed; napisõnaline naljavend; mitu miljonit külastajat; kolmetuhandes pealtvaataja; poolsurnud mägimatkajate väliööbimine; ligi kahe kilo raskune lihatükk; läbi põranda vajunud raudkonstruktsioon; tagahoovide mitmepalgeline
Raamat "Õitsev meri" on kirjutatud August Mälgu poolt 1935. aastal ja kuulus tema rannaromaanide hulka, mis tõid Mälgule peamise tuntuse. Selle raamatu põhitegelased on: Hannes Turja on raamatu peategelane. Ta on lihtne tumedate juustega ja tõsiste silmadega rannavälja mehehakatis, keda iseloomustab julgus, rannarahvale omane põikpäisus ning mõtlemine enne tegutsemist. Kehvade eluolude tõttu on tal vaid algkooliharidus. Ega ta heast haridusest väga ei hooligi, kuigi tal mingid mõtted peas on. Nimelt on tema unistus saada meremeheks, kes näeb maailma ja saab rikkaks, kuid selleks tuli osata inglise keelt piisavalt. Tema arvas nagu ta isagi, et kõige olulisem on elukool, st. kõike peab ise kogema ja läbi tegema. See-eest on ta väga
Ta tahtis näha kaugeid paiku. Aafrika polnudki nii põnev kui unelmates, vaid palav ja ebasõbralik. Hannes unistas ka Suureõue Niidast ning sellest, et kui tüdrukuga abiellub, saab minna elama Suureõue uhkesse kollasesse majja. Koju tagasi tulles nägi Hannes aga, et Niidal oli uus mees ning oli oma eluga edasi läinud, mitte Hannest ootama jäänud. 4 Peategelase kirjeldus Hannes Turja - Ta on tumedate juustega ja suur mehehakatis, keda iseloomustab julgus, põikpäisus ning mõtlemine enne tegutsemist. Hannes oli kergelt uhke, ettevõtlik ja enesekindel. Halbade elamistingimuste tõttu on tal vaid algkooliharidus. Kuid teda ka muu haridus ei huvita, sest peas on tal muud mõtted. Hannese unistus on saada meremeheks, kes reisib palju maailmas ja saab rikkaks, kuid selleks tuli osata inglise keelt. Tema arvamus elust oli aga selline, et kõike peab ise kogema ja läbi tegema.
Mõningase arupidamise järel räägib Karin Indrekule kõik ausalt ära, mida viimane tegelikult ei taha. Järgmiseks enesehinnangutõstjaks valib Karin Köögertali naise (peenutseva, kunstivõhikust kunstitoetaja) lemmikpoisi, laulja Rönee, kelle tegelik nimi on hoopis Rein. Tegelikult ei huvita teda see kogenematu poisike, talle on lihtsalt vaja "köögertalimutile" veidi ülalt alla vaadata. Kuid kui Karin teda kasutab ainult enda hästi tundmiseks, on mehehakatis tõsiselt armunud. Köögertali juubelil (paras orgia kus vanamees ise hakkab lõpuks märatsema ja lõhub klaveri ära) läheb Paralepp Röneele kallale ja teenib sellega Karini silmis hunniku plusspunkte (romantiline, ah?) asi lõpeb Paralepaga haiglas ja Röneega, kes rahul oma üleolekuga. Indrek teab küll, et naine teda jälle petab Karinil tekkinud on mingi haiglane aususe nõue. (ta vihastab
arengut siiski takistama. Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid. Iga poiss, kes unistas käsitöömeistri ametist, pidi läbi tegema vaevalise tee õpipoisist selliks ja alles siis võis ta saada meistriks. Õpipoisiks sai mehehakatis juba varases nooruses. Selles ametis tuli tal teha kõige lihtsamaid töid ning aidata peremeest ka igapäevastes toimetustes. Selli elu oli juba veidike kergem. Tema oli 6 meistri paremaks käeks. Kuid selligi õpiaeg kestis palju aastaid. Terasemad poisid võisid ameti selgeks saada ehk üsna kiiresti. Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja
Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid. Iga poiss, kes unistas käsitöömeistri ametist, pidi läbi tegema vaevalise tee õpipoisist selliks ja alles siis võis ta saada meistriks. Õpipoisiks sai mehehakatis juba varases nooruses. Selles ametis tuli tal teha kõige lihtsamaid töid ning aidata peremeest ka igapäevastes toimetustes. Selli elu oli juba veidike kergem. Tema oli meistri paremaks käeks. Kuid selligi õpiaeg kestis palju aastaid. Terasemad poisid võisid ameti selgeks saada ehk üsna kiiresti. Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja rajamine tähendas seda, et sul pidid olema oma tööriistad ja tööruumid
Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid. Iga poiss, kes unistas käsitöömeistri ametist, pidi läbi tegema vaevalise tee õpipoisist selliks ja alles siis võis ta saada meistriks. Õpipoisiks sai mehehakatis juba varases nooruses. Selles ametis tuli tal teha kõige lihtsamaid töid ning aidata peremeest ka igapäevastes toimetustes. Selli elu oli juba veidike kergem. Tema oli meistri paremaks käeks. Kuid selligi õpiaeg kestis palju aastaid. Terasemad poisid võisid ameti selgeks saada ehk üsna kiiresti. Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja rajamine tähendas seda, et sul pidid olema oma tööriistad ja tööruumid. Kuid mis kõige
Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid. Iga poiss, kes unistas käsitöömeistri ametist, pidi läbi tegema vaevalise tee õpipoisist selliks ja alles siis võis ta saada meistriks. Õpipoisiks sai mehehakatis juba varases nooruses. Selles ametis tuli tal teha kõige lihtsamaid töid ning aidata peremeest ka igapäevastes toimetustes. Selli elu oli juba veidike kergem. Tema oli meistri paremaks käeks. Kuid selligi õpiaeg kestis palju aastaid. Terasemad poisid võisid ameti selgeks saada ehk üsna kiiresti. Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja rajamine tähendas seda, et sul pidid olema oma tööriistad ja tööruumid. Kuid mis kõige
Senmut viis ühel päeval oma poja ja tema sõbra Thotmesi kokku kuningliku koljuavaja Ptahoriga, kes oli ammusel ajal olnud Senmuti õpingukaaslane. Tänu Phatorile said Sinuhe ja Thotmes õppima Elu majja, kus neid õpetasid preestrid. Sinuhe ja tema sõbra teed läksid lahku, Sinuhest sai esimese astme preester ning arst. Thotmes õppis aga kunstnikuks ja skulptoriks. Sinuhe veetis palju aega Elu majas preestrite seltsis kuni varsti oli temast saanud juba mehehakatis. Ta avas oma arstimaja eemal oma vanemate kodust. Temast sai üpris varsti tuntud arst kogu Teebas. Nagu sellistel suursugustel meestel kombeks oli, võttis ka Sinuhe endale orja. Selleks sai Kaptah, kes oli juba vanem ning ühe silmaga mees. Vahepeal oli jõudnud aga Amenhotep III surra ning valitsema hakkas tema naine Teje, kuigi õiguspäraselt oleks pidanud valitsema hakkama nende poeg, kes oli sündinud umbes samal ajal kui Sinuhe.
tark, oskas hoida häid suhteid kõikjal. Sõlmiti salajane abielu. Kui Moray hakkas midagi aimama, oli ta mures, kuna see mees oli otsene oht, Darnley oli võõras võim. Toimus abielu, pidustused kestsid neli päeva. Moray polnud nõus ning ta saadeti koos mõttekaaslastega turuplatsile tapalavale, ent ta suutis põgeneda Londonisse. Samal ajal kuhjas kuninganna oma kaasa kinkidega üle. Peagi, kui ta märkas, et see rumal, edev, häbematu ja tänamatu mehehakatis polnud tema armastust väärt, võttis ta kingitused vihahoos tagasi ning tagandas mitmetest õigustest. Ta leidis omale uue usaldusaluse lord Bothwelli, kes hoolitses sõjaväe eest, ning nimetas ta suuradmiraliks. Mustanahaline muusik David Rizzio jagab kuningannaga nii söömaaegu kui ka voodit, ent nende afääri polnud võimalik tõestada. Sellegi poolest oli kuningal kahtlusteks põhjust ning ta sõlmis lepingud lordidega
kujunduse üle võib imestada praegugi. Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid. Iga poiss, kes unistas käsitöömeistri ametist, pidi läbi tegema vaevalise tee õpipoisist selliks ja alles siis võis ta saada meistriks. Õpipoisiks sai mehehakatis juba varases nooruses. Selles ametis tuli tal teha kõige lihtsamaid töid ning aidata peremeest ka igapäevastes toimetustes. Selli elu oli juba veidike kergem. Tema oli meistri paremaks käeks. Kuid selligi õpiaeg kestis palju aastaid. Terasemad poisid võisid ameti selgeks saada ehk üsna kiiresti. Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja rajamine tähendas seda, et sul pidid olema oma tööriistad ja tööruumid. Kuid mis kõige tähtsam:
tähendusvarjundi, stiilivärvingu ning kontekstisobivuse poolest. Sünonüümkond • Sünonüümkonnas on üks dominant ehk peasõna, mis on kõige harilikum ja stiililt neutraalne • Muud sõnad on enamasti mingi stiilivärvinguga. • Sünonüümkonnad on avatud read, neid saab vajadusel täiendada. Näide sünonüümkonnast (“Sünonüümisõnastik”) • POISS, poeglaps, poisslaps, poisu, poja, poju, mehehakatis, väikemees, poisterahvas kõnek, poisinaaskel, poisinaga, nagamann, poisikonn, poisihakatis, jõmpsikas, poisijõmpsikas, poisike, poisijõnglane, poisiklunn, poisiklutt, poisinaakmann, poisipõnn, poisijõmm, naakmann, poisipõngerjas, junts, jüts, juntsu, klutt, klunn, jõmps, jõngermann, jõss 'tüse poisijõmpsikas', poisinolk, poissinimene nalj, jumbu, tsura murd; üleannetu poiss: poisikrants, poisikratt, poisimait, poisinatt, poisivemmal, poisirajakas
Mõningase arupidamise järel räägib Karin Indrekule kõik ausalt ära, mida viimane tegelikult ei taha. Järgmiseks enesehinnangutõstjaks valib Karin Köögertali naise (peenutseva, kunstivõhikust kunstitoetaja) lemmikpoisi, laulja Rönee, kelle tegelik nimi on hoopis Rein. :) Tegelikult ei huvita teda see kogenematu poisike, talle on lihtsalt vaja "köögertalimutile" veidi ülalt alla vaadata. Kuid kui Karin poissi kasutab ainult enda hästi tundmiseks, on mehehakatis tõsiselt armunud. Köögertali juubelil (paras orgia kus vanamees ise hakkab lõpuks märatsema ja lõhub klaveri ära) läheb Paralepp Röneele kallale ja teenib sellega Karini silmi hunniku plusspunkte (romantiline, ah?) asi lõpeb Paralepaga haiglas ja Röneega, kes rahul oma üleolekuga. Indrek teab küll, et naine teda jälle petab - Karinil tekkinud on mingi haiglane aususe nõue. (ta vihastab parandamatult mehe peale kui too talle tema revolutsiooniaegse sõbra nende pööningul
Mõningase arupidamise järel räägib Karin Indrekule kõik ausalt ära, mida viimane tegelikult ei taha. Järgmiseks enesehinnangutõstjaks valib Karin Köögertali naise (peenutseva, kunstivõhikust kunstitoetaja) lemmikpoisi, laulja Rönee, kelle tegelik nimi on hoopis Rein. :) Tegelikult ei huvita teda see kogenematu poisike, talle on lihtsalt vaja "köögertalimutile" veidi ülalt alla vaadata. Kuid kui Karin poissi kasutab ainult enda hästi tundmiseks, on mehehakatis tõsiselt armunud. Köögertali juubelil (paras orgia kus vanamees ise hakkab lõpuks märatsema ja lõhub klaveri ära) läheb Paralepp Röneele kallale ja teenib sellega Karini silmi hunniku plusspunkte (romantiline, ah?) asi lõpeb Paralepaga haiglas ja Röneega, kes rahul oma üleolekuga. Indrek teab küll, et naine teda jälle petab - Karinil tekkinud on mingi haiglane aususe nõue. (ta vihastab