Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Megaliitiline kunst (arutlus) - sarnased materjalid

kunst, megaliitiline, stonehenge, menhir, neoliitikumi, vapustav, dolmen, kogunud, primitiivsed, rgus, meistriteosed, unikaalsed, ljad, veenev, stine, dolmenid, kooslus, elda, idavad, usutav, ehituslikud
thumbnail
16
pptx

Neoliitiline kunst - kunstiajalugu

tähendab keldi keeles `pikk kivi'. Vahel asuvad nad rühmiti või teist tüüpi megaliitehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid lagedat välja Prantsusmaal Carnacis. Menhireid leidus nii LääneEuroopas, Saksamaal, Skandinaavias kui ka mitmel poole väljaspool Euroopat. Dolmenid Suurtest kiviplaatidest kamber, mida matab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (keldi keeles `kivilaud'). Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka PõhjaAafrikas ja Aasias. Stonehenge'i ehitamine http://www.youtube.com/watch?v=6oxmxPKoSE Küsimused ja vastused 1. Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Umbes 40000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi see on saanud nimetuse? Vanemast

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Neoliitiline kunst

Allakäik maalikunstis Petroglüüfid ­ kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga Lihtsustatud ja üldistatud kujundid Mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti Kiire areng tarbekunstis Riided, kangad, savinõud. Vooliti väikeste loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena Ornament(ornamentika ladika k. `'kaunistus'') Alguses olid ornamendid sõnumite ja teadete edastamiseks. Savinõude kaunistamine Uued täiustatud tööriistad. EESTI Eestis neoliitikumi algus just keraamika ilmumisega ehk u. 3300. a eKr Vanim Eestis: kammkeraamika Edasi tulid kammkeraamika (arenes jahi-ja tööriistade valmistamisoskused) ning nöörkeraamika(venekirved) Maaviljelus, karjakasvatus,(nöörkeraamika) kivilihvimine,koduloomapidamine,rahvastiku kasv Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on maapinda süvendatud haudadesse selili külili asendis koos mõningate

Kunstiajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Kunsti ajaloo" 1-9 osa kordamine

Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst ­ (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament ­ muster. Tuntumad motiivid: CCCCC ­ vee sümbol; ­ tule sümbol; 0 ­ päike.

Kunstiajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Ürgajakunst

000 a. vanust paleoliitikumist pärit koopamaalingut. Neil on kujutatud piisoneid, põhjapõtru ja 40 karvast ninasarvikut. MESOLIITIKUM 12-8 000 a.t. * sõjastseenid, jahistseenid, siluetid * rituaalne tants, 8-3 000 a. e. Kr. (Castellon, Hispaania) Aafrikas Tassili kaljud ja koopad Sahara kõrbes. NEOLIITIKUM 8-4 000 a.t. * skulpt. keraamika, pisiplastika ENEOLIITIKUM - üleminekuperiood metalliaegadele. PRONKSIAEG 4-1 000 a. e. Kr. menhir; triliit; dolmen (mega lithos) ­ megaliitiline, megaliitne; kromlehh Stonehenge kr.1900 e.m.a. Stonehenge'i kromlehh ­ Inglismaal (Salisbury lähedal, ca 130 km Londonist), ehitatud 2800 e.m.a. ­ 1500 e.m.a. Neli ringi. Diameeter 91 m. Osa kive on toodud 350 km merd ning maismaad pidi. Kuidas ja miks ehitati ei osaka keegi täpselt öelda. Arvatakse et transportida suudeti köite ja palkide abil, vajades vähemalt 500 meest. SH'i peetakse päikesetempliks. On

Kunstiajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
1
doc

ÜRGAJA KUNST

ÜRGAJA KUNST (ka: Esiaja kunst) Kunsti tekkel on erinevad teooriad. Neist kolm tähtsamat: 1) kunsti olemus on mäng ­ inimene loob endale oma kujuteldava maailma kunst on mäng 2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale kunst on maagia 3) iluvajadus on inimesele bioloogiliselt omane kunst on ilu Igaühes on ehk veidike tõtt, levinuim on teine teooria. Ürgaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda jaguneb vanemaks (paleoliitikum), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks (neoliitikum) kiviajaks. Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad

Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Esiaja eluviis ja kunst

Kujud olid lihtsad, tehti ka loomaluust loomakujukesi. Hiljem arenesid välja ka sümbolid ning ornament, millega hakati esemeid, eriti keraamikat, kaunistama. Arhitektuuris viljeleti megaliitilist arhitektuuri, mis oli suurtest kividest lihtsamate vormide kokkuehitamine. Põhilised elemendid olid menhirid, milleks olid suured, püstiselt maasse torgatud kivid; dolmenid, mis olid menhiritele asetatud kiviplaadid ning nende kahe kooslused ehk kromlehhid. Kivi võis kaaluda tonne; kuulsaim megaliitiline ehitis Stonehenge'is, mille puhul oli ilmselt tegu pühapaigaga. Muusika kui selline oli kiviajal kindlasti olemas, kuid puudus teoreetiline vorm, üleskirjutused; peamiselt oli muusika seotud loodusega, st et matkiti looduse hääli, ning arvatakse, et seda ka kasutati peamiselt rituaalide läbiviimisel, et anda juurde pühalikkust ja pidulikkust. Arenenud võisid olla algelised löökpillid, pulgad, trummid jne. Nooremast kiviajast on teada ka mõned flöödi- ja sarvelaadsed pillid.

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism ­ usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria ­ kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks

Kunstiajalugu
574 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Paeloliitikumi kunst - Vana - Kreeka arhitektuurini

paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud ­ keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pikk kivi´´. CARNAC'i allee.

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine ­ disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. ­ 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine ­ megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest

Kunstiajalugu
513 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ürgaja kunst. Mesopotaamia kunst.

7. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalingud Euroopas? Mis ajast need pärinevad? Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. 20,000 a. tagasi. 8. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? Jahiloomad 9. Mis on koopamaalide juures kõige hämmastavam? Tõetruudus ja maitsekad värvitoonid. Perspektiiv. 10. Milline vahe on menhiril, dolmenil ja kromlehhil? Millist kunstiliiki nad esindavad? Menhir on teravatipuline kivimürakas. Dolmen on algeline hauakamber. Kromlehh tekkis kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena. Arhitektuur? 11. Milleks püstitati dolmeneid? Hauakambrid. 12. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi? Lõuna-Inglismaal Stonehenge 13. Kuidas nimetatakse meie mandri vanimat teada olevat inimest kujutavat skulptuuri?Kui vana võiks see umbes olla? Hohler Felsi Veenus. Üle 35,000 a. vana. Mesopotaamia kunst 14

Kunst
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vanaaja kunst

Peamiselt sellised punaseid, pruunikad värve ja piirjoonteks tumedad värvid. Kujutati jahilisi, nende relvi(odasid) ja saakloomi. Paljud maalingud olid meenutamaks õnnestunud jahiretke, samuti looma püüdmise harjutamiseks. Vahest lihtsal ilu jaoks. Altamira maalingud on ähmasemad, ei teki otsest pilti, kuna piirjooned ei too midagi esile. Lacaux-st koopamaalingud on detailsemad, suurejoonelisemad, tõesemad 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Sajandite jooksul on arvatud, et menhireid kasutasid druiidid inimeste ohverdamiseks, asukoha märgistena, keerukate ideoloogiliste süsteemide elementidena, kalendrina. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt neoliitikumis. Kromlehhi rajatised olid tõenäoliselt seotud päikesekultusega. Stonehenge on kromlehh ehk menhir ja dolmen ühes ehitises. Ehitis ümbritseb väljaspoolt ring.

Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
20
docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 000­3000 e.m.a. neoliitiline kunst 4000­1530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Egiptus u 3000­1100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.­539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480­323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.­476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus

Kunst
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Esiaja kunst ja romantism

Kunsti tekkimise põhjused: -- kusti olemuseks on mäng ­ joonistati loomi mida sooviti jahil kätte saada -- kunsti tuletamine usundist Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn -- bioloogiline tingitud ­ oli lihtsal vaja joonistada ESIAJAKUNST ­ Vanem, keskmine ja nooremkiviaeg.(Paleo-/Meso-/Neoliitikum) Loomakujukesed olid tehtud luust, mida nim. Statuettid. Kõige kuulsam naistefiguurides ­ Willendorfi veenus ­ vanim u 3000 eKr paekivist. Veenused ­ kivist naisekujud Esiajainimesel oli taju ja kompositsioon väga vähe arenenud. Pildid olid kraabitud pehmele seinale sõrme või pulgaga, kontuurid täidetud värviga kasutati mineraalvärve ­ purustatud/jahvatatud ning segatud rasva või luuüdiga. Värvid olid punane,must, kollane, valge . Värvimised tehti käsna või lihtsa pintsliga. Joonistati loomi, ilmekalt eda

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ürgaja kunst

) Pronksiaeg algas Lääne- Euroopas suhteliselt hilja ­ umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele ­ need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Menhir Stonehenge kaasajal Stonehenge'i Megaliidi rekonstruktsioon d Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka

Kunstiajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ürgaja kunst

pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid ­ algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised ­ kromlehhid, mis koosnevad ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest,millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Eriti tuntud kromlehh on Stonehenge. Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. 30 sambaga välisring on ülal kaetud sama arvu põikkividega Osa põikkive on küll alla varisenud ning osa sambaid ümber kukkunud, kuid siiski jätab see mälestis, kerkides künkal keset lagedat välja, suurejoonelise mulje. Küllap mõjus ta suurejooneliselt ka omaaegsele inimesele, miks muidu oleks tema püstitamiseks nii palju vaeva nähtud.

Kunst
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muinasaja, Vana-Egiptuse, Mesopotaamia kunst

KUNSTIAJALUGU ­ Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt

Kunstiajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Esiaja kunst

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Esiaja kunst 2009 Vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist vahemikus ligikaudu 30 000 aastat eKr kuni 8000 aastat eKr. Need on luust, kivist ja savist skulptuurid (Willendorfi Venus) ning koopamaalid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalidel on kujutatud loomi. Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne. Mesoliitikumist (8. ja 7

Kunstiajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem ­ kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
4
docx

KT: 10. klassi kunstiajalugu

viljakuse õnne. 4. Mis on megaliitilised monumendid, kirjelda 3 tüüpi, nimeta kuulsam ! a) Kuulsaim on Stonehenge´is Inglismaal. Koosneb ringikujuliselt paigutatud ja kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. (Kromlehh nn.) b) Menhirid. Vahel asuvad nad rühmiti või teist tüüpi megaliitehitiste juures, võivad olla kilomeetritepikkused. Prantsusmaal Carnacis. c) Dolmen. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat- kivikalmed. Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias. 5. Kus asus Mesopotaamia , kes olid esimesed asukad, mida nad leiutasid(2)? Süüria ja Iraagi aladel. Esimesed asukad olid sumerid. Võtsid kasutusele kiilkirja ja ratta. 6. Mõisted: tsikuraat, Istari värav, Marduki tempel. a) Tsikuraat-kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutega ülespoole.

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Esiajakunsti tähtsamad maalid

5000 a. e.Kr, paremal matmispaigast välja kaevatud pronksiaegne (u. 2000-1000 a. e.Kr.) keraamika Neoliitilise vaasi geomeetrilise ornamentika näiteid. Paremal näiteid neoliitilise, varase pronksiaja keraamikast 2100-1700 a. e.Kr. All matmispaigast leitud pronksiaegne toidunõu. Nooremas paleoliitikumis hakatakse valmistama ehteid. Neid valmistati kivist, teokarpidest, hammastest, merevaigust ... All mesoliitikumi ­ neoliitikumi aegseid helme ja ripatsinäited. Paremal Indiast pärinev kaelaehe, all keskmisest pronksiajast kaelakee. Pronksiaegsed ehted. Üleval pronksist käevõrud (1200-800 a. e.Kr), all kullast käe või õlavarre ümber kantav võru (2000-600 a. e.Kr.). Neoliitikumis ja pronksiajal (5000-2000 a. e.Kr.) kohtume esimeste arhitektuuri algetega, nn. megaliitehitistega (usuliste monumentidega). Nendeks on menhir (keldi k.´pikk kivi´) ja

Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõisted - kunstiajalugu

JO3 mõisted ESIAEG 1. Menhir- looduslik poolsammas, nn. pikk kivi. 2. Dolmen ­ algeline haudehitis. Kaks vertikaalset kivi, mille peal asub horisontaalselt kolmas. 3. Kromlehh ­ vabaõhutempel (Stonehenge`i kromlehh ­ megaliitiline kiviehitis Lõuna- Inglismaal. 4. Megaliitiline ­ MEGA+LITOS (kr.k. suur kivi) MESOPOTAAMIA 1. Tsikuraat ­ astangutega ülespoole ahenev torn, astmeline torntempel. . Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht (URI tsikuraat) EGIPTUS 1. Mastaba ­ haudehitis, äralõigatud tipuga püramiid. 2. Astmikpüramiid ­ 6-7 vähenevate mõõtmetega mastabat üksteise peal, püramiidide eelkäija. 3. Püramiid - kolmnurksete tahkudega, põhiplaanilt ruut. Meenutas päikesekiirte kimpu. Hauamonument. 4

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Neoliitikum. Assüüria ja Uus-Babüloonia. Egiptuse kunst

1 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopast seinamaalid 2 Teine tuntum koobas asub Prantsusmaal, Lascaux IV. Noorim kiviaeg ehk neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimaldas uute tegevusalade otsimist ja leidmist. Kunst on seotud suures osas usuga vaimudesse ja hauatagusesse ellu ehk teispoolsusesse. Tähtsaks muu- tub eluks vajalike esemete (savipottide jne anumate) valmistamisene e käsitöö . See tõi omakorda kaasa ornamendi (mille?) sünni ja arengu. Sellest ajastust on säilinud väga vähe. Praeguseks on meile kõige paremini nähtavad megaliitsed ehitised. Kõige kuulsam kromlehh ehk kiviring (koosneb ringikujuliselt asetatud hiigelsuurtest) kiviplokki-

Kunstiajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst

kaubanduskeskuseks. Catal Hüyüki tähtsaim ressurss oli obsidiaan, kuid leitud on ka pronksi. Majade seintelt on leitud joonistusi linnaplaanidest, mistõttu võib arvata, et just selle linna elanikud panid aluse kartograafiale. Catal Hüyükis polnud tänavaid, liigelda sai mööda katuseid, kuna majad olid kokku ehitatud ning võrdlemisi madalad. Catal Hüyüki skulptuurinäiteks võib tuua Willendorfi Veenusele sarnanevat istuvat naisekuju. Neoliitikumi inimesed valmistasid maske. Sellel oli arvatavasti mingisugune religioosne tagamõte. Maske kandvad inimesed (samaanid) tundsid end jumalale lähedamal olevat. Leitud on ka palju ornamentikat ­ taimemotiivid, loomamotiivid, geomeetrilised kujundid. Arenes megaliitarhitektuur (haudehitised, rituaalsed ehitised). Euroopa vanimad (5. at eKr) megaliitehitised asuvad Maltal. Inglismaal asub kuulus megaliitehitis Stonehenge, mis on kromlehh ehk vabaõhutempel, -pühamu

Kunstiajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Esiaja kunst

 2.5 milj. a. tagasi hakkas valmistama esimesi tööriistu. Kiviaeg – esiaja vanim ja pikim ajajärk  Jaguneb:  Vanem kiviaeg e. paleoliitikum  Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum  Noorem kiviaeg e. neoliitikum  Kunsti tekke algus u 40 000 a. eKr.  Vanema kiviaja nooremas ajajärgus. Miks hakkas inimene kunstiga tegelema?  Eneseväljenduse tahe  Rituaalide teostus  Kogemuste edasiandmine Kõige tõenäolisemalt tekkis kunst seoses usundiga ja maagiaga. Skulptuur  ~40 000-20 000 eKr.  Leitud lihtsaid ja algelisi looma- ja inimesekujutisi.  Materjal: luu, savi, pehme kivi.  Ümarplastika ja reljeef.  Valmistati usulistel eesmärkidel. Skulptuur  Peamiselt naiste kujud.  Rõhutati kehaosi, mis olid seotud viljakusega.  Ebaolulised kehaosad välja töötlemata.  Tuntuim nn. Willendorfi Veenus.  Leitud ka koopareljeefe loomadest. Koopamaalid

Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kujutav kunst

Akvarellvärvid on vees lahustuvad guassvärvid. Temperavärve kasutati keskajal tahvelmaalikunstis, nad on vees lahustuvad, kuid liimaineks on munakollane, vaha või vaik. Õlivärvid ei lahustu vees, sideaineks on õli, kuivavad aeglaselt, tulemus on läikega ja püsiv. Kasutusele võttis Jan van Eyck (1950). Pastellid on kuiv värvipigment, pehme ja kriiditaoline, kinnitamiseks kasutatakse fiksaatoreid. Pilt või graafika mis luuakse trükkimise abil on kunst. Trükikunsti leiutas Johan Gutenberg aastal 1440. Graafika põhiliigid on kõrgtrükk (värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad. Tehnikateks on linool-, puu- ja tinatrükk. On vanim trükiviis, Hiinas trükiti puutahvlitelt juba 6. sajandil), sügavtrükk (värvi annavad süvendatud osad. Süvis saadakse mehhaaniliselt või keemiliselt. Mehaanilised tehnikad on vasegravüür, kivinõel (materjali

Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ürgaja kunst

ÜRGAJA KUNST Vanimad säilinud kunstiteosed pärinevad ürgajast s.o. umbes 60 000 aastat tagasi. Kunst tekkis tänu kahele põhjusele. Need on usk ja vajadus ilu ning loomisrõõmu järele. Tol ajal oli tähtsaim materjal kivi ja seega jaguneb ürgaja kunst järgmisteks perioodideks: 1.Vanem kiviaeg e. paleoliitikum 2.Mesoliitikum 3.Noorem kiviaeg e. neoliitikum Usuga seoses tekkisid koopamaalid ja kivisse kaabitud joonistused. Koopamaalid tehti tavaliselt koobaste kõige kaugematesse ja pimedamatesse soppidesse. Seetõttu on mitmeid koopamaale avastatud suhteliselt hilja. Koopamaalidel on kujutatud tolleaegseid suuri jahiloomi (piisonid, mammutid, metshobused, põdrad jne) ja hiljem ka juba kodustatud loomi. Loomafiguuride vahel puudub side s

Kunst
10 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Egiptuse kunst, Mesopotaamia kunst, Ürgaja kunst.

aasta jooksul.Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki.

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esiajakunst

Loomi maaliti värvimuldadest ja taimemahladest saadud värviga. Skulptuur Tehti peamiselt kivist või luust usulistel eesmärkidel. Nt Willendorfi Veenus Arhitektuur Esimesteks kiviarhitektuuriks peetakse: Menher-mitme meetri kõrgune püsti asetsev looduslik kivi Dolmen ­ kaks püsti asetsevat kivi, mille peale on asetatud katteplaat (algeline hauakamber) Kromlehh ­ausambel, mis koosneb menheritest ja dolmenitest (Stonehenge) Mesopotaamia kunst (4000-600 a ekr) Tähendab tõlkes kahe jõe maad (Iraak) Arhitektuur Ehitati peamiselt põletamata tellistest, mis polnud ilmastikukindel. Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesop. Kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torutemplid e. tsikuraadid. Kuulsamad : Marduki tempel e. paabelitorn Babüloni rippuvad aiad ( üks seitsmest antiiksest maailmast) Tänani on säilinud Babüloni linna peavärav ­ jumalanna Istari värav.

Kunstiajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu” 10. klassile lk.7- 89.

pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia- kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. 2.Esiaja kunst: maal, skulptuur, kultusliku otstarbega ehitised ­ kus ja miks? Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne.

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ürgajast Romaani kunstini

12. Mesopotaamia kunsti paigutaks ürgaja kunsti ja egiptuse kunsti vahele (5000 aastat eKr- 6 saj. eKr.). 13. Uusbabülooniale tegi kiire lõpu pärslaste võimas kallaletung. 14. Istari väravate rekonstruktsiooni võib näha Berliini muuseumis. ( Biiklikud muuseumid). 15. Istari värav oli sinine, looma piltidega kaunistatud (külg piltidega) ja nagu ka kõik muu, oli see savist. Väravakaunistused olid ülisuured kaslased. Egiptuse kunst 1. Mastaba on Egiptuse haudehitis ( kõige varasem). 2. Valitsejate surnukehi palsameeriti, sest neid valmistati ette hauataguseks eluks. Neid maeti suurejooneliselt, sest arvati, et nad on jumala asemikud maa peal. 3. Kui Cheopsi püramiid asuks Tallinnas, siis kujutaks seda suure ja võimsana meie linna siluetil. 4. Uue riigi ajal sai Egiptuse pealinnaks Teeba, mille lähistel asub Medinet, Habu lähistel. 5

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ürgaeg, 10. klassi kunstiajalugu

Seinamaalingutega püüdsid inimesed edasi anda oma mõtteid ja neist on näha inimeste eluolu ja kombeid. Jääaja lõppedes olid ürgaja kunstis olulisel kohal ornamendid. Usuti, et märkidel on võime kaitsta ning ornamente kasutati tarbeesemetel, kultusobjektidel või iseenda nahal. Valmistati savist maske või maju. Valmistati kiviplaatidest megaliitilisi ehitisi. Valmistati kiviplaatidest usulisi monumente, mida nimetatakse MEGALIITILISTEKS EHITISTEKS. Kuulsaim selline ehitis on KROMLEHH Stonehenge. Kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud ehk MENHIRID. Kivikalmetesse ehk DOLMENITESSE maeti pika aja jooksul inimesi.

Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vanavene ja Bütsantsi kunst

Vanavene kunst Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni. Vene kunstis valitsevad Bütsantsi kunsti eeskujud. Vanavene kunst hakkas kujunema, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Idaslaavlaste kõrval asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik.

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kokkuvõte kunsti ajaloos

Neoliitiline kunst -Maskid -ornamendid- kaunistamine - megaliitilised ehitised- usulised suurtest kividest tehtud monumendid kuulsaim Stonehenge'is Inglismaal. -Menhirid- ,,pikk kivi" N: Prantsusmaal Carncis. Mesopotaamia -Mesopotaamia ­ jõgede (Eufrati ja Tigrise) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria. -Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn ­ templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ning vormikäsit

Kunstiajalugu
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun