oskussõnaga) väljendada järgmist: katsesarv, küüslaugu küün/küüs; sulama (nt suhkur sulas kiiresti), (avasin) pangaarve. Katsesarv (zooloogia) tundel Küüslaugu küüs (argikeelne) sibulake Sulama (suhkur sulab vees) - (argikeelne) lahustub Pangaarve (argikeelne) arveldus-, hoiu-, pangakonto (majandus, majandusteadus). Peab väljaminekute kohta või üle arvet 4. Leidke märgendi järgi, kas ja milline hinnang varjub sõnades täikrae, rongaema ja kantpea. Täikrae sõim: Sa igavene täikrae! Rongaema - inimese kohta halvustav: ronga+ema, ronga+isa, ronga+vanemad (ei hooli oma lastest) Kantpea - kanti lõigatud siilisoenguga tegelane 5. Leidke, sünonüüm sõnadele globaliseeruma, (meie) kaasaegne, deviatsioon, transport, unikaalne, squash. Globaliseeruma - üleilmastuma, globaalseks saama Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
hakati esmakordselt meestel lõikama järgulist pead. 1960 muutus tukk hoogsalt kõrgemaks ja etteulatuvaks, küljed kammiti peadligi taha ja üles. Meestel olid moes ka fööniseongud ja põskhabemed. 1970 tippsoeng- ,,Prantsue poisipea" (tugevalt järkus ja fileeritud, kukla ja külje juuksed jäeti pikemaks). Seda kandsid nii mehed kui ka naised. Moekas mees kandis veidi pikemat juust. Kõrvad ja kael pidi jääma juuste alla. Põskedel aga pügatud habe ja vuntsid. 1980- tuli moodi kantpea lõikus. 1990-tänapäevani vaheldusid lõikused vastavalt moele.
täiendkomponendiga püsti püütakse tema riukalikku olemust veelgi rõhutada. Samas väljendi vaene kurat kandjal lähevad kõik ettevõtmised vett vedama, seda näitab täiendkomponent vaene. (Õim 2001a: 561) 6. Inimene > kehaosa Sellised isikunimesid, kus inimese nimetamisel lähtutakse kehaosast, on palju. Indiviidi omadusi saab mõtestada mitmest lähtekohast, näiteks: kehaosa tähtsuse järgi tervikus (helge pea, perupea, tuulepea, jahupea, kummipea, kantpea), funktsiooni järgi (parem käsi, kobakäpp, libekeel, irvhammas), asendi järgi (tähtis nina, kollanokk, lehtsaba), välimuse järgi (kirvenägu). (Õim 2001a: 561) 7. Inimene > botaanikatermin Taimedele ja nende osadele rajatud kujundid mõtestuvad lihtsalt: jõujuurikas, patujuurikas, vana känd, õnneseen (Õim 2001a: 561). 8. Inimene > aine Nimetuse semantilises motivatsioonis esinev aine ei loo nii üheselt mõistetavat kujundit kui
torgata. selga panna ei ole, kodu on nagu odavate OSVALD: Magajat on muidugi mugavam asjade kokkuostupunkt. Oled näinud, kuidas tappa. Maria elab? Ma ei annaks endale iialgi ROLAND: Ka siis peab teadma, kuhu lüüa. andeks, kui me praegu võimaluse käest On ju igasugu kondid ja värgid. Et kui laseksime. Ja Osvald ei ole mingi kantpea. sellesse kohta lööd, mismoodi siis tera peab Mul ei ole tema vastu mitte midagi. Ta isegi olema. See ei ole niisama, et võtad ja lööd. meeldib mulle. Tema teab, mida minul vaja LAURA: Jäta siis kohe esimeseks meelde, et on. Paremini kui sina. Kui sinul oleks selline tagumik on viimane koht, kuhu lüüa. raha, sa jääksid seda samamoodi lugema ROLAND: No jäta nüüd, Laura. nagu praegu oma sente. Aga Osvald loobiks
LAURA: Kas me oleme rikkad? ROLAND: Millest sul puudu on olnud. LAURA: Väga paljudest asjadest, millest sinul aimugi pole. Üllatustest! Me arutame pool aastat, enne kui kmidagi ostame. Loeme raha, imetleme pangakaarte, külmkapp on tühi, restoranis ei käi, kuskil ei käi, midagi selga panna ei ole, kodu on nagu odavate asjade kokkuostu punkt. Oled näinud, kuidas Maria elab? Ma ei annaks endale iialgi andeks, kui me praegu võimaluse käest laseksime. Ja Osvald ei ole mingi kantpea. Mul ei ole tema vastu mitte midagi. Ta isegi meeldib mulle. Tema teab, mida minul vaja on. Paremini kui sina. Kui sinul oleks selline raha, sa jääksid seda samamoodi lugema nagu praegu oma sente. Aga Osvald loobiks raha, ta ei mõtleks. ROLAND: Vastupidi, me ei annaks endale kunagi andeks, kui me praegu... see on ju niigi selge. Laura, sa oled ju tark inimene. Pealegi on see ju väga kahtlane raha. Näed ju ise - sellisel mehel ei saa olla raha.
annaabi.ee 
