Märtsil 2013 Estonia kontserdisaalis. Dirigent oli Mikk Üleoja, solistid olid Ürmas Põldma, Aleksander Arder (tenorid), Hideyuki Nishimura (bariton), Uku Joller (bass). Pillidel olid Erki Möller, Andres Peetson (trompetid), Andres Kontus, Peeter Margus (tromboonid), Madis Metsamart (timpanid) ja Ene Salumäe (orel). Kontserdil esitati mitneid Ferenc Liszt'i kirjutatud kantaate, oratooriumeid ja ka tema kirjutatud reekviemi. Lisaks esitati veel teisigi laule, mis on kirjutatud meeskooridele. Esitajad olid tasemel, laulsid väga hästi, nagu rahvusmeeskoori liikmetele kohane, hea oli kuulata. Pillimängijad olid ka tasemel. Esinemine oli pigem tavaline ja korralik, sest kuidas teha meeskoori kontsert erakordseks on raske minu jaoks ette kujutada. Üldiselt oli kontsert väga hea, mulle meeldis, erinevalt sügisel kogetud balletielamusest ei tekkinud kordagi tunnet, et ma enam ei jõua kuulata või et uni oleks peale tulnud. Esinemine oli minu jaoks
teine kõrgemmuusikakool kus Tubin jätkas õpinguid Heino Elleri juures. MUUSIKAST Esimesed kokkupuuted muusikaga olid tal juba karjapoisi põlves. Venna surma järel päris ta pikoloflöödi ja viiuli ning hakkas iseseisvalt flöödimängu õppima. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934ndal aastal. Esimesed neli sümfooniat on loodud kodumaal, ülejäänud kuus Rootsis, Tubin alustas ka 11nendat sümfooniat kuid see jäi poolikuks. Tubin kirjutas ka klaverikontserte, süite, erinevaid laule (meeskooridele eriti). Balletti ,,Kratt" kirjutas ta 1938aastal Estonia teatri poolt välja kuulutatud võistluse raames, kuid Kratt oli vaid algselt ühe vaatuseline ning oma lühiduse tõttu ei läinud see arvesse, hiljem kirjutas Tubin muusikat juurde ning uus Täispikk Kratt valmis 1941.aastal . Tubin kirjutas ka kaks ooperit ,, Reigi õpetaja" ja ,,Barbara von Tisenhusen"
Esitati mitneid kirkukoraale, vaimulikke ja ilmalikke laule ning ka vene riigihümni. Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu ning Nõukogude okupatsiooni tingimustes 10 pidu.Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant. Seitse esimest üldlaulupidu, mil eestlased võitlesid oma tunnustamise eest, korraldati tsaristliku Venemaa koosseisus, kus loa saamine osutus aeganõudvalt keerukaks. Laulupeost osavõtjate arv siiski kasvas ja alates neljandast peost (1891) liitusid senistele meeskooridele ning puhkpilliorkestritele ka segakoorid. Tartust alguse saanud traditsioon kandus alates kuuendast peost (1896) Tallinnasse. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal ja Vabadussõda tõusis laulupidude korraldajaks 1921. aastal ellukutsutud Eesti Lauljate Liit. Laulupeod muutusid muusika suurüritusteks, mis toimusid Kadriorus praegusel lauluväljakul (1928). 1933. aastal lisandusid osavõtjatena ka naiskoorid. 1947
"Isamaa, õitse sa", mille Härma kirjutas M. J. Eiseni sõnadele viimase tellimusel. Juba selles laulus on näha Miina Härma harmooniatunnetust ja viisileidmise oskust. Oma konservatooriumi-aastatel lõi ta "Kus on kulla kodu", "Kodune kohake", "Linnuke", "Kevade" jne. Laulud "Enne ja nüüd" ning "Pühendan kõik kallile" annavad märku Härma loomingu kontrastusest, loomingu kahest poolusest. Esimene on heroistlik, täis eepilist jõudu. Siia kuuluvad veel meeskooridele loodud "Viimse vere tilgani", "Kalev ja Linda" ning "Meeste laul", segakooridele "Veel kaitse kange Kalev", "Kuma koit" jt. Teine loomingu pool on õrna meeleoluga lüürika, mille abil väljendab ta enda leegitsevat isamaa-armastust nagu L. Koidulagi seda tegi. A. Haavast on kantud jällegi unistav tunderomantika. Sellesse poolde kuuluvad juba mainitud "Pühendan kõik kallile", "Metspiiga", "Kui sa tuled, too mul lilli", "Küll on ilus mu õieke" ja hulk teisi
Liiv b) Proosas 1880.aastatel E.Bornhöhe romantilised ajaloolised jutud ("Tasuja"). Sajandi lõpul realistlikud romaanid E.Vilde ja draamakirjandus A.Kitzberg c) 1905.a. loodi kirjanike rühmitus "Noor-Eesti" (G.Suits, Fr.Tuglas, Juhan Aavik jt.), mis pidas tähtsaks sidet Lääne-Euroopa kultuuriga "Olgem eestlased, saagem ka eurooplasteks!" 4. Muusika, teater, film ja kunst. a) Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest (laulupeod!) Lisaks meeskooridele loodi sega-, nais- ja lastekoore b) Esimesed kutselised (kõrgharidusega) heliloojad sajandi lõpul olid Al.Läte (asutas Tartus I sümfooniaorkestri), Miina Härma,A.Kapp, M.Lüdig, P.Süda, R.Tobias jt. c) 1870.a. sündis Eesti teater, kui"Vanemuise" seltsis lavastati L.Koidula "Saaremaa onupoega". · Näitemänguharrastus levis ka mujale- "Estonia" selts Tallinnas, "Koit" Viljandis, "Endla" Pärnus, "Ilmarine" Narvas ja maakülades.
konservatooriumi astumist, nt. "Isamaa, õitse sa", mille Härma kirjutas M. J. Eiseni sõnadele viimase tellimusel. Juba selles laulus on näha Miina Härma harmooniatunnetust ja viisileidmise oskust. Oma konservatooriumi-aastatel lõi ta "Kus on kulla kodu", "Kodune kohake", "Linnuke", "Kevade" jne. Laulud "Enne ja nüüd" ning "Pühendan kõik kallile" annavad märku Härma loomingu kontrastusest, loomingu kahest poolusest. Esimene on heroistlik, täis eepilist jõudu. Siia kuuluvad veel meeskooridele loodud "Viimse vere tilgani", "Kalev ja Linda" ning "Meeste laul", segakooridele "Veel kaitse kange Kalev", "Kuma koit" jt. Teine loomingu pool on õrna meeleoluga lüürika, mille abil väljendab ta enda leegitsevat isamaa-armastust nagu L. Koidulagi seda tegi. A. Haavast on kantud jällegi unistav tunderomantika. Sellesse poolde kuuluvad juba mainitud "Pühendan kõik kallile", "Metspiiga", "Kui sa tuled, too mul lilli", "Küll on ilus mu õieke" ja hulk teisi. Hiljem veel
laule. Eesti laule kõlas seitse, neist kolm eesti rahvalaulud. Teisel päeval peeti üksikkooride kontsert. III laulupeo üldjuht oli Johannes Kappel, orkestreid juhatas David Otto Wirkhaus. Laulupeol osales 48 kollektiivi 782 laulja ja mängijaga. IV laulupidu 15-17 juuni 1891 Tartus. Peo korraldajaks Eesti Kirjameeste selts, kes saatis kirja, et küsida luba Aleksander III kümnenda valitsusaasta tähistamiseks laulupidu korraldada. Peopresidendiks valiti Johann Köler. Lisaks meeskooridele võtsid osa ka segakoorid ja keelpilliorkestrid. Koore juhatas Karl August Hermann. Võttis osa 170 koori ja orkestrit kokku 2700 esinejaga. V laulupidu 18-20 juuni 1894 Tartus. Seekord korraldas pidu Eesti Käsitööliste Abiandmiseselts koostöös vanemuise seltsiga. Esimeheks Tartu linnapea Woldemar von Bock. Peokavas umbes 50 laulu. Esitati ka laule, mis polnud kavas. Laulupeost võttis osa 131 sega-, 94 meeskoori ja 38
a. Stockholmis. 5 Tubin heliloojana Eduard Tubina pikk ja rikkalik heliloometee sai alguse juba Õpetajate seminari ajal ja kestis elu lõpuni. Tema mahukas looming sisaldab teoseid paljudest erinevatest zanritest. Õpetajate seminari ajal valmisid esimesed koorilaulud, klaveri- ja orkestriteosed. Ta kirjutas kaks viiulikontserti, süite, soolo- ja koorilaule. Eriti palju kirjutas meeskooridele. Tema loomingu kaalukama osa moodustavad orkestriteosed. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934. aastal. Tubin alustas ka 11. sümfooniat, kuid see jäi lõpetamata. Kõige suurema rahvusvahelise edu tõi Tubinale Viies Sümfoonia, mida on juhatanud suurem osa eesti dirigente. See valmis 1946.a. ja kujunes kõige enam esitatud Tubina helitööks. Teos on paljude eestlaste jaoks seotud traagiliste mälestustega sõjast ja põgenemisest
Musitseerisid Iisaku ja Lootuse seltsi orkester, peeti kõnesid ja loeti ette tervitusläkitusi. Järgmisele päevale oli planeeritud üksikkooride esinemine. Kell 14 algama pidanud kontsert lükkus vihma tõttu paar tundi edasi, aga toimus siiski. Eesti Postimees kirjutas: “Pidulik rong seati kohe [pärast vihma lõppu] kokku ja kahe ühendatud tubli muusikakoori kõla all tegivad lauljad ringkäigu läbi linnauulitsate, linnalistele meelde tuletades, et pidu ära peetud saab.” Lisaks meeskooridele ja orkestritele esinesid ka mõned segakoorid, jällegi peeti kõnesid. Kolmanda üldlaulupeo kava 1. päev: "Meil tuleb abi jumalast" (koraal) "Isamaa" (H. Preisz) "Laul" (L.Spohr)
Musitseerisid Iisaku ja Lootuse seltsi orkester, peeti kõnesid ja loeti ette tervitusläkitusi. Järgmisele päevale oli planeeritud üksikkooride esinemine. Kell 14 algama pidanud kontsert lükkus vihma tõttu paar tundi edasi, aga toimus siiski. Eesti Postimees kirjutas: “Pidulik rong seati kohe [pärast vihma lõppu] kokku ja kahe ühendatud tubli muusikakoori kõla all tegivad lauljad ringkäigu läbi linnauulitsate, linnalistele meelde tuletades, et pidu ära peetud saab.” Lisaks meeskooridele ja orkestritele esinesid ka mõned segakoorid, jällegi peeti kõnesid. III üldlaulupeo kava 1. päev: •"Meil tuleb abi jumalast" (koraal) •"Isamaa" (H. Preisz) •"Laul" (L.Spohr) •"Vaasa marss" (C. Kollan) •"Armastuse kiitus" (A. Neithardt) •"Jumal on suur" (B. Klein) •"Mets ja maailm" (C. M. Von Weber) •"Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann) •"Laulgem" (J. Kappel) •"Kodu" (eesti rahvaviis) •"Oh helde Jeesus" (G. P. Da Palestrina) •"Sind surmani" (A. Kunileid)
● Vene esimene Riigiduuma kutsuti kokku 1906. a, sinna valiti 4 eestlast ● Paraku rahvusvähemuste poolt esitatud ettepanekud toetust ei leidnud ● Kohalike omavalitsuste valimistel suutsid eestlased baltisakslased paljudes linnades kõrval tõrjuda Eesti kultuuri areng 20. saj - edukas ● Tekkisid esimesed kutsekoolid ● Eesti rahva muuseum hakkas koguma kultuuripärandit ● Loodi rühmitus Noor-Eesti ● Jätkus laulupidude traditsioon. Meeskooridele lisandusid sega-, nais- ja lastekoorid ning keelpilliorkestrid. Suurenes eesti algupärandi osakaal ● Esimesed kutselised teatrid ● Sport tõusis maailma tasemele ● Lubati asutada emakeelseid erakoole (Härma) ● Eesti Kirjanduse selts ● Eesti kunsti areng
Liiv b) Proosas 1880.aastatel E.Bornhöhe romantilised ajaloolised jutud ("Tasuja"). Sajandi lõpul realistlikud romaanid E.Vilde ja draamakirjandus A.Kitzberg c) 1905.a. loodi kirjanike rühmitus "Noor-Eesti" (G.Suits, Fr.Tuglas, Juhan Aavik jt.), mis pidas tähtsaks sidet Lääne-Euroopa kultuuriga "Olgem eestlased, saagem ka eurooplasteks!" 4. Muusika, teater, film ja kunst. a) Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest (laulupeod!) Lisaks meeskooridele loodi sega-, nais- ja lastekoore b) Esimesed kutselised (kõrgharidusega) heliloojad sajandi lõpul olid Al.Läte (asutas Tartus I sümfooniaorkestri), Miina Härma,A.Kapp, M.Lüdig, P.Süda, R.Tobias jt. c) 1870.a. sündis Eesti teater, kui"Vanemuise" seltsis lavastati L.Koidula "Saaremaa onupoega". · Näitemänguharrastus levis ka mujale- "Estonia" selts Tallinnas, "Koit" Viljandis, "Endla" Pärnus, "Ilmarine" Narvas ja maakülades.
peamiselt õppinud Peterburi Konservatooriumis. Johannes Kappel oli organist, esimene eesti kutseline muusik, kirjutas palju koorilaule. Koorikantaadid. Aleksander Läte kirjutas palju koorilaule, oli organist. Koorilaulud vaimulikuks otstarbeks. Rudolf Tobias kirjutas palju vaimulikke laule, kantaate, oratooriumi. Cyrillius Kreegi looming oli väga suur. Tegi kirikuviiside seadeid, rahvapäraseid koraaliviiside seadeid, palju rahvaviise segakooridele ja meeskooridele, kaanoneid. 2. Anna ülevaade eesti tähtsamatest kirikumuusika loojatest 20. sajandi II poolel kuni tänapäevani. Enn Võrk- töötas pikalt Tallina Jaani kiriku koorijuhina ja organistina. Kirjutanud hulgaliselt vaimulikku koorimuusikat. Peateos oratoorium „Ärgake“ Hugo Lepnurm-oli helilooja, pedagoog ning organist. Kirikumuusika õppejõud. Õpetas 1958 kuni surmani orelit ning kirikumuusikat EMTA-s. Jätkas orelikoolkonna rajamist
.Nende loomist soodustasid laulupeod ja massiline laulukooride asutamine. -Esimesed mitteprofessionaalsed eesti heliloojad olid Aleksaner Kunileid-Saebelmann ja Friedrich August Saebelmann. -Aleksander Läte asutas 1900.a.Tartus esimese sümfooniaorkestri. -Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. -Sajandivahetusel lisandusid Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Rudolf Tobias jt. -Jätkus laulupidude traditsioon.Suurenes esinejate arv. Meeskooridele ja puhkpilliorkestrile lisandusid sega-, nais- ja lastekoorid ning keelpilliorkestrid. Kujutav kunst -XIX sajandi teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst. -Rajajate hulka kuulusid maalikunstnikud Johann Köler, Karl Ludwig Maibach ja Oska Hoffmann ning skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson. -Johann Köler pani aluse nii portree- kui maastikumaalile, pöördudes aeg-ajalt ka mütoloodilise ainese juurde.
Eriti tuli osutada kergemat teed ilmalike laulude puhul, seda põhjusel, et varem olid koorid laulnud peamiselt vaimulikku muusikat. Kuna peole jäid segakoorid kutsumata ja kutsuti ainult meeskoorid, siis see tähendas paljude jaoks laulude ümberõppimist ning selle koormusega poleks lauljad veel hakkama saanud (Palamets, Hillar 1994:8-9). Carl Robert Jakobson koostas koorilaulude kogumiku ,,Vanemuise kandle hääled". Raamatus on 5 laulu meeskooridele: ,,Miks sa nutad, lillekene?" ja ,,Meil aia äärne tänavas". Olid ka Kunileiu laulud ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind Surmani" ja Lydia Koidulalt ,,Mu isamaa, nad olid matnud". Raamat kahjuks aga laulupeoks valmis ei saa ja ei mõjuta peokava (Laulupeomuuseum). 8 Jannsenil tekkis Jakobsoniga repertuaariga seoses konflikt. Alguses oli Jakobson lubanud peo korraldamisele igati kaasa aidata. Vahetult enne pidu muutis aga meelt. Ta pidas repertuaari liiga
annaabi.ee 
