Hüdrograafiliselt moodustavad Peipsi valgala ja Narva jõe jõgikond kokku suure Peipsi järve ja Narva jõe jõgikonna (56200km²). Suurjärve (eriti selle põhjaosa) põhi on valdavalt liivane; Lämmi- ja Pihkva järve põhja katab peamiselt järvemuda, ida ja lõunaranna lähedal turbamuda. Veetase kõigub 28,72 meetrist (7.november.1964) 31,76 meetrini (12.mai.1924), järve ekstreempindalaks on arvutatud vastavalt 3474 ja 4328km². Suuri üleujutusi on Emajõe suudmealal (Varnja ja Meerapalu vahel, 200km²), Remda poolsaarel, Pihkva järve edela- ja Lämmijärve läänerannikul ning Suurjärve põhjarannikul Remniku ja Vasknarva vahel. On ka aju- ja pagunähtust. Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini , madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Peipsi saab vett jõgedest ja ojadest keskmiselt 9,3km³ ja sademeist umbes 2km³ aastas. Veekaost moodustab äravool 85,3% ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligi kahe aasta jooksul. Tugev tuul
Hauptsturmführeri auastme ja määrati 45.rügemendi I pataljoni ülemaks.Tugeva ohvitserina ja ka välimuselt tõupuhta aarialase mõõdu välja andnud Riipalu karjäär läks nüüd sirgelt tõusujoones-30. jaanuaril 1994 ülendati ta Sturmbannführeriks (majoriks),sama aasta aprillis määrati ta 20.Eesti relva-SS-diviisi 45.rügamendi ülemaks ja 1. augustil ülendati ta Obersturmbannführeriks.Ja kogu see aeg oli ta rindel-Narva jõel ja Emajõel ning Meerapalu all,kus üle Peipsi tuli venelaste dessant.23.augustil 1944 vääristati Riipalu Rüütlirisriga-ta sai selle viis kuus varem, 25.-26. märtsil Auvere lahingus 45.rügamendi juhtimise eest. Eestist taganes Riipalu koos oma alluvatega Saksamaale,kus jaanuaris 1945 tegi maohaigus ta sõjaväelasekarjäärile lõpu.Taani ravile saadetuna oli ta seal kuni sõja lõpuni ja sõjavangina veel hiljemgi,kuni 1948 pääses Inglismaale.Seal elas ta Yorkshire`is Heckmondwike`s,kus töötas
Järgnenud pealetungid ebaõnnestusid saksa ja eesti üksuste visa vastupanu tõttu, kellest viimased olid motiveeritud Eesti Vabariigi taassünni võimalusest. Armeegrupi Narwa vasturünnakud hävitasid linnast põhjas paiknevad sillapead ja surusid lõunapoolse Krivasoo sillapea koomale, stabiliseerides rinde suve keskpaigani. Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944. aasta augustis ja septembris, sealhulgas ka Kärevere ja Tamsa lahing. Vahel peetakse selle osaks ka Meerapalu lahingut. Tartu lahingut on nimetatud ka Tartu rinde lahinguteks või Emajõe lahinguteks. Lahingud toimusid üle Kagu-Eesti Võrus, Valgas, Tõrvas, Sangastes, Pikasillas, Otepääl, Mehikoormas, Elvas ja veel igalpool mujal. Nõukogude vägede taktikaline eesmärk oli lüüa Saksa 18. armee ja vallutada Tartu. Nende strateegiline siht oli Mandri-Eesti kiire hõivamine. Väga palju nähti vaeva vallutamiste ja enda piirkonna kaitsmisega. Kuna kõike ei saanud kaitsta, siis Tartu
Järvselja Õppe- ja katsemetskond. 3 4 Pinnamood,-vormid Võnnu vald paikneb Ida-Eesti Peipsiääre madalikule iseloomulikul lauskmaal. Valla pinnakate koosneb peamiselt liivakividest ja aleuroliitidest. Pinnakatte paksus külades on kuni 90 meetrit. Meeksi vald paikneb Peipsi madalikul, kus valdavad metsa- ja sooalad (Esäkeste, Pedaspää, Meerapalu ja Uulika soo). 5 Veestik Selgjärv- looduslik järv, Ida-eesti vesikond, Peipsi almvesikond. Pruuniveeline düstroofne järv. Pindala 2,2ha, pikkus 459m, laius 90m. Kaldajoone pikku 1166m. Apna jõgi- ida- eesti vesikond, Peipsi alamvesikond. Tumedaveeline ja humiinaineterikas jõgi.
selleks, et sealt arendada pealetungi Tartu suunas. 12. veebruaril vallutati Piirissaare. Samal päeval olid H.Riipalu mehed juba Võnnus, kust tuli kiiresti liikuda Mehikoorma suunas. Ja siis see algas. Meeletu suremine. Esimene lahing Eestimaa kaitsel oli võidetud. H.Riipalu on kirjutanud: ,,See oli meeletum ja lootusetum vastase pealetung, mida ma rindepraktikas kogenud." 14. veebruaril ületasid nõukogude väeüksused Lämmijärve ja kindlustusid Pedaspää- Meerapalu piirkonnas. 15. veebruaril tuli venelastel Meerapalust lahkuda, 16. veebruaril Pedaspealt. 17. veebruaril oli H.Riipalu pataljon juba Tarus ning 20. veebruaril Toila metsalaagris Ida- Virumaal. 22. veebruaril oldi juba teel Toilast Narva rindele, kus esmaseks ülesandeks kujunes Siivertsi sillapea likvideerimine. Norra, taani ja eestlaste rünnak algas 1. märtsil 1944. Ründajate seas allohvitser Harald Nugiseks. Ees miinivööndid, okastraat, ülevalt alla
Valguta, Pupastvere ja Ahja soo (need on üle 13km² suured). Emajõe Suursoo asub Peipsi kaldal Emajõe suudme alal. 61% soostikust on madalsoo, 31% siirdesoo ja 8% raba. Emajõe Suursoo on tekkinud Peipsi vee lõunasse valgumise tagajärjel. Varem oli see ala asustatud, kuna seda tõestab üks mineraalmaasaarelt leitud muinasasula, mis asub ligi 3meetri sügavusel turbakihis. Kõrgveeseisu ajal on enamus mineraalmaasaared vee all ning paistab ainult Meerapalu rabamassiivi lava ning üksikud saarekesed. Suurem osa soostikust, aga kuulub Emajõe Suursoo sookaitsealasse, see on asustatud, et kaitsta jõhvika kasvuala ning väiksemaid jõgesid, järvi. Järgmine suurem soostik on Sangla soostik, mis asub Võrtsjärve nõos mõlemal pool Emajõge. Sinna alla kuulub palju soid, näiteks Rannu soo, Laugesoo, Soova ja Keeri soo. Ligi 75% on madalsoo Sanglas ja raba 10,7%. Kõige suurem turbalasundi paksus on 9,5 meetrit ja keskmine 3,4m
Metsküla Mõisaküla Kaseküla Virtsu- Puhtulaid Pivarootsi Vatla maalinn- Lihula . Osalejaid umbes 2500 . Roheliste 18. rattaretke start oli kell 11.30 Lihula kultuurimaja eest. Jalgrattureid -- pooled kandsid kiivrit ja paljudel oli seljas rattaretke logoga helkurvest . See reis oli täis vaatamisväärsusi , mille kohta saab lähemat infot lehel: http://www.rattaretked.ee/matsalu_kirjeldus.pdf 2008.a. 9-11 mai Kuidas elad , Lämmijärv? Räpina Saki Meerapalu Mehikoorma Raigla Lüübnitsa Räpina . 6 Planeeritud on ka 2009.a. retk(8-10 mai)Kuidas elad, Luitemaa? Kilingi-Nõmme Punapargi Vanajärve Kabli Jõulumäe Suursoo Kilingi-Nõmme. Kilometraaz: 55+90+54=199km. Alguspunkt: Kilingi-Nõmme klubi. Lõpp-punkt : Kilingi-Nõmme suveaed . Rattaretke pilet eelregistreerimisel 13
Alfons Rebase 658. Idapataljoni ja major Georg Soodeni 659. Idapataljoni Surkovo ning Vaskovo lahingud hävitasid ülekaalus olnud vastase diviisi elavjõu. Need lahingud tõid major Alfons Rebasele esimese eestlasena autasuna Raudristi Rüütliristi. Veebruaris kodumaale saabunud 45. rügemendi major Harald Riipalu pataljoni võitlejad läksid Tartust kohe lahingusse ning kiire ja otsustava tegevuse tulemusena hävitasid 14. ja 15. veebruari võitlustes üle Peipsi järve tulnud vaenlase Meerapalu-Jõepera dessandid. Vaenlasele ei antud aega kanna kinnitamiseks Eesti pinnal. Samal ajal tegi vastane merelt dessandi Meriküla piirkonda eesmärgiga ühineda Auvere ründekiiluga ja sisse piirata Saksa vägede Narva grupeering. 14. veebruaril 1944 peetud lahingus hävitati Meriküla dessandiüksused peaaegu täielikult. Üle 9
lõunaosa vajub ja nõo põhjaosa tõuseb. Just seetõttu on antud maastikurajooni soostumus 42% pindalast, mis teeb sellest suurima soode osakaaluga maastikurajooni Eestis. Peipsi madalikul asub Eesti suurim delta-soostik, milleks on Emajõe-Suursoo. Emajõe suudmealal asuv deltasoostik katab ligikaudu 25000 hektari suurust ala, mille Emajõe lisa- ja harujõed jaotavad omanäolisteks osadeks, millele rahavas on pannud nimed (Kargaja soo, Varnja soo, Suursoo, Pedaspää soo, Jõmmsoo ja Meerapalu raba). Eriilmeliste märgalade rohkus muudab Emajõe- Suursoo paljudele liikidele hinnatud elu- ja pesitsuspaigaks ja just selles seisnebki deltasoostiku tähtsus (Keskkonnainfo, 2013). Metsamaa katab üle poole (55%) maakattest ning seetõttu on selle osatähtsust raske alahinnata. Rajooni suurest soostumisest tulenevalt on sookased, madalad kased ja pajupõõsad laialt levinud. Kõrgematel alatel ja maastikurajooni läänepoolsel servaalal on metsad liigirikkamad, seal on
13.veebruaril paisati Auverre improviseeritud eesti rügement "Tallinn" (major Richard Rubach).Üks eesti pataljon hävitas dessandi (525 mehest tapeti 514 ) ja ülejäänud rügement lõi puruks Narva- Tallinn raudteeni jõudnud rünnakukiilu. Olukord päästeti . Venelased tõid juurde terve korpuse , kuid vahepeal olid sakslased koondanud olulisi tugevdusi.Narva alla saabus ka Eesti diviis . Olles teel , purustas üks diviisi pataljon (I/45 Hastuf Harald Riipalu ) 14.-16.veebruarini Meerapalu juures üle Lämmijärve tulnud vene dessandi . Hävitati 2000 venelast , saadi ohtralt saaki . 24.veebruaril (!) algas Eesti diviisi vasturünnak venelaste sillapeade sisselitsumiseks . Riigiküla sillapea hävitas Hastuf Rudolf Bruusi pataljon (II/46.) . Suurema Vaasa-Siivertsi-Vepsküla sillapea likvideerimisel oli otsustav Ostubaf Ain-Ervin Mere pataljon (I/46.) , kus noor Uscha Harald Nugiseks sai esimese eesti sõdurina rüütliristi .6.märtsiks oli ülesanne täidetud.
· Mehikoorma künnisest lõunasse, valdavalt põllustatud alad o Räpina polder · Värska orglant · Piirissaar · Räpinast lõunas madalsood, üksikud liivakühmud, millel asustus · Beresje, ainuke vanausuliste küla Lõunapool Emajõe suuet · Asustus o Enamasti seotud Peipsiga o Vanausulised (Kolkja, Varnja, Kasepää, Piirissaar, Beresje) o Emajõe Suursoos soosaartel üksiktalud o Emajõest lõunapool segaasustus (Mehikoorma, meerapalu, ajalooliselt kuulunud Võrumaale) o Võhandu suudest lõuna pool setud 9.10.13 Lõuna-Eesti maastikuvaldkond Lõuna-Eesti tunnusjooned · Kõige kõrgem ala · Tänapäeva ja aluspõhja reljeefi suur vaheldumine · Devoni avamusala · Akumulatiivsed saarkõrgustikud · Mitmesesised pinnavormistikud · Selgelt väljendunud ürgorud · Järvederikas ala; sügavad järved · Erodeeritud ja deluviaalmullad · Muldade ja kõlvikute kirjusus
35 0 FPO Räpina 6.1 1.8 1 7.35 0 FPO Räpina 6.3 1.9 1 7.35 0 FPO Räpina 6.2 1.7 1 7.35 0 OFG Võõpsu 5.15 1.5 1 0 0 GNS Lüübnitsa 5 4.8 1 6 0 FPO Lääniste 3.3 3.17 1 0 0 FPO Beresje 6 1.6 1 5.88 0 GNS Beresje 5.6 1.6 1 5.88 0 FPO Võõpsu 5.5 1.1 1 0 0 FPO Meerapalu 6 5.76 1 0 0 FPO Räpina 6 1.87 1 0 0 FPO Lüübnitsa 5.5 1.9 1 18.38 0 FPO Omedu 5.5 5.28 1 36.77 0 FPO Raja 5.5 5.28 1 55 0 FPO Mustvee 5.5 5.28 1 44 0 FPO Omedu 4.3 4.13 1 30 0 FPO Omedu 5.75 5.52 1 60 0 SB Omedu 11.72 11.25 7 50 0 SDN Omedu 11.72 11
40%) sapropeeliga, mis on kasutatav ravimuda, loomasööda ja väetisena. Värska lähedal on tervisemuda keskmine paksus üle 4 m, uuritud varu 7,42 miljonit m3 (prognoosvaru 44,5 miljonit m3). Suuri mudaleiukohti on mujalgi, liiva leidub rohkestiKodavere ja Piirissaare ümbruses. Veetase kõigub 28,72 meetrist (7. XI 1964) 31,76 meetrini (12. V 1924), järve ekstreempindala on vastavalt 3474 ja 4328 km2. Suuri üleujutusi on Emajõe suudmealal (Varnja ja Meerapalu vahel, 200 km2), Remda poolsaarel, Pihkva järve edela- ja Lämmijärve läänerannikul ning Suurjärve põhjarannikul Remniku ja Vasknarva vahel. On ka aju- ja pagunähtust. Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini, madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Peipsi saab vett jõgedest ja ojadest keskmiselt 9,3 km3 ning sademeist umbes 2 km3 aastas. Veekaost moodustab äravool 85,3 ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligikaudu 2 aasta jooksul
annaabi.ee 
