joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule. Maurice de Vlaminck (1876-1958) Maurice de Vlamincki (1876-1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva. Aleks Aasaru Loo Keskkool Maurice de Vlaminck Tantsijanna Maurice de Vlaminck Hiina astrid Aleks Aasaru
Briccialdi ,,Carnival of Venice". Mind hämmastas, kuidas instrumentalist suutis mängida ülikiires tempos nii puhtalt, täpselt ja minu arvates ka väga ilusa tooniga ja samas ka see muusika oma kujundusega ka ilmekalt ,,elama panna". Kontserdi esimese poole lõpetas Viru-Nigula lõõtsa- ja torupilli lugu ,,Kahala labajalg" kahe helindajaeriala õpilase Lehar Lepleri(torupill) ja Kaarel Kõivupuu(lõõts) esituses. Etteaste kujunes väga humoorikaks ja meeleolukaks, kuid kahjuks muusikaliselt see väga palju just ei pakkunud. Teist osa alustasid Silvia Vahu(kannel), Helen Väljataga(akordion) ja Kristin Kuldkepp(kontrabass) looga A. Piazzolla palaga ,,Tanguango". See oli minu arvates ka kontserdi teise poole kõige huvitavam esitus, sest sellist kooslust ei kuule just iga päev. Teiseks kõlas pop-jazz osakonna ansambli esituse Usher´i ,,Caught Up", solistideks Eva Vaino ja Tuuli Rand. Lugu oli küll
(1876-1958) / mo‘riss dö vla‘mä(nk) / kasutasid 1904-1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Derain sattus Cezanne mõju alla ja lähenes kubismile. Tema 1920-ndail aastail maalitud maastikud on traditsioonipärase kindla kompositsiooniga ja mõjuvad suurejooneliselt. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkas ta kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. GEORGES ROUAULT (1871-1958) /zorz ruoo/ oli erandlik kuju foovide hulgas . Nooruses töötas ta klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. Ta püüdis oma töödega teenidakatoliiklust ning kaasa aidata maailma parandamisele. Rouaut i loomingus oli nii sisult kui ka vormilt keskaegseid jooni. Ta püüdis klaasimaali värvipindade hõõguvust üle kanda tahvel- maali. Kirkaid värvilaike ümbritsesid tumedad, rasked ja jõulised kontuurid nagu
hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma ,,metsikuse" poolest ületasid nii Matisse'i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated.
loetavate ja hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma „metsikuse“ poolest ületasid nii Matisse’i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: „Chatou sild“ 1906. „Maastik punaste puudega“ (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse’iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure’i vaated. Kogu fovismiperioodi
Nii nagu teistelgi foovidel on ta joonistus visandlik, napp, kuid väga ilmekas. Andre Derain (1880-1954) sattus aga Cezanne'i mõju alla ja lähenes mõõdukale kubismile. Hiljem hakkas tema laad muutuma vormikindlamaks ja looduslähedasemaks . Maurice de Vlamincki (1876- 1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva. Erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Rouault (1871-1958). Teda sidusid nendega vaid mõned välised tunnused ja sedagi ainult ajutiselt. Rouault töötas nooruses klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See on mõjutanud kogu tema hilisemat loomingut
1. "Inimene ja sõda, inimese muutumine sõjas" Minu arvates on inimese muutumine sõjas erinev, osad inimesed lähevad kurjaks ja teised muutuvad meeleolukaks. Ühed inimesed kes on tulnud sõjast on kurjad ja enesessetõmbunud. Ei taha kellegile oma kogemustest ja väljendusted rääkida vaid hoiavad endasse kõike mis oli on ja jääb. Kui küsida: ,,Kuidas olid kogemused ja nägemused sinu vaatenurgast sõjast?" Vastavad nad tavliselt, et keda huvitab, mis sul sellest, mul pole aega või räusates ole vaid ja mine ära mul on muud tegemised. Teised kodanikud kes on äsja tunud sõjas on hoobis rahulikumad ja tahavad kõigest rääkida
Rubens hakkas aga viljelema barokset suurmaali. Ta autoportree Isabella Brantiga, s. t. kahe inimese portree, on üle elu¬suurune (kõrgus 174 cm). Kujutatavad sündmused, olgu need siis pärit reaalsest elust või mütoloogiast, jõudsid suurefor¬maadilise maali vahendusel nagu otse vaa¬tajate keskele. Uudne oli ka figuuride toomine maali esiplaanile nii, et tagaplaan jäi enamikul puhkudel maastikuliseks või interjöörile viitavaks meeleolukaks foo¬niks, kus mingit tegevust ei toimunud. Rubensi maalide sära saladus peitub eel¬kõige maalitehnilises võttes, mida ta hil¬jem õpetas noorele sõbrale David Teniersile — lasta hele krunt ja alusmaal kumada läbi tumeda värvipinna ka kõige sügavamas varjuosas, muutes maali tume¬dad osad seega õhuliseks, kõige heledamad köhad aga katta kuivavõitu pastaga. Itaaliast tõi Rubens kaasa huvi antiik¬mütoloogia vastu, mille ammendamatu varaait oli köitnud itaalia kunstnikke juba
avatud tol hetkel, aga mis puudutab just meie kooli lõpetamist, siis mul oli äärmiselt uhke tunne lõpetada LÜG-i kõikide vahvate kogemustega ja juhtumistega. Väga palju sai tehtud ja läbi proovitud, mida enamik gümnaasiumitest kohe kindlasti ei saa. *Eredaimad mälestused on minul kindlasti üritusest, mis on Eestis väga ainulaadsed ja rasked saavutada. Lisaks meenub mulle LÜG-iga iga nurga alt Mairi, kes tegi need kolm aastat nii meeleolukaks, kui vähegi sai, ning tänu tema peale hakkamisele on minu kogemuste pagas väga suureks saanud. *Koolivaimu ise mina kogenud pole, isegi et olen veetnud palju hilisõhtuid ja öid koolis ja Võlvis. Ainus hirmuäratav seik, mida võib liigitada koolivaimu alla, oli Võlvis filmiõhtu (vaatasime õudusfilmi) ajal, kui kõrval ruumis hakkas keegi vaikselt kolistama ja liikuma ning meie teada pidi kool
ja hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma ,,metsikuse" poolest ületasid nii Matisse'i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai
loetavate ja hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma „metsikuse“ poolest ületasid nii Matisse’i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: „Chatou sild“ 1906. „Maastik punaste puudega“ (1907). ● ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse’iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure’i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik
loetavate ja hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma ,,metsikuse" poolest ületasid nii Matisse'i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik
ja hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma ,,metsikuse" poolest ületasid nii Matisse'i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai
annaabi.ee 
