tappis mitu politseinikku ja jaama ilmunud teedeministri Karl Karki. (Kuna mäss seiskas reisirongid, läks minister Balti jaama asja uurima ning sai jaamatrepil kuulitabamuse). Võitlus käis ka Vene ja Apteegi tänava ristmikul postimaja juures. Selles osales Tartu garnisoni ülem Ernst Põdder. Vanaks Õkvaks hüütud kindral oli Tallinnas komandeeringus ning sattus kasiinos sõpradega napsitama. Vastu hommikut märkas ta lahingut ning tormas koos kaaslastega tulevahetusse. Meeleavaldusele saadeti lapsed otse koolist lubades neile vastutasuks tasuta lõunat (et nad koju sööma ei läheks) ja tasuta kinopääsmeid. Ülikooli seinal üleval oleval brosüüril oli kirjas «Kto okazetsa svolotsem i ne poidjot na demonstratsiju, tovo budem v mordu bitj» (Kes närukaelaks osutub ja meeleavaldusele ei lähe, seda peksame larhvi). 1. detsembri hommikul kella 10-neks oli mäss Tallinnas likvideeritud. Mässajate jälitamine kestis aga veel mitu päeva. 5
Viimasel ajal on kõne all just politseinike vägivald rahumeelsete meeleavalduste laialisaatmisel. Politseiametnikud kipuvad oma võimuga liialdama ning kaotavad mingil määral ka enesevalituse. Näitena võib tuua California Davise Ülikooli, kus 2011. Aasta novembris leidis aset üliõpilaste meeleavaldus, mis oli osa üleriigilisest liikumisest ,, Okupeerige Wall Street. '' Politsei reageeris rahumeelsele üliõpilaste meeleavaldusele äärmiselt tõsiselt, kaasates ka raskerelvastust. Rahumeelseid protestijaid koheldi julmalt, olenemata sellest, et nad ei osutanud mingit vastupanu1. California Davise Ülikooli juhtumile lisaks on erinevate riikide politseijõud tarvitanud rahumeelsete protestijate suhtes vägivalda erinevas ulatuses. Kuna probleem on laialdaselt levinud, keskendutakse üha enam politseivägivalla ennetamiseks ja võimu kuritarvitanud ametnike vastutusele võtmisele.
Koolis rakendati brahmatsharja printsiipi, mis nõuab eneseohjeldamise õppimist ja ei luba enneaegset seksuaal- ega teiste tungide rahuldamist. Selline käitumine eeldas tõelise naise ja mehe sirgumist. 1915. aastal andsid inglise võimud R.Tagore'ile rüütliseisuse. Neli aastat hiljem pani sõjavägi inglaste käsul Punjabi osariigi Amritsari linnas toime massimõrva, kus tapeti ligi nelisada ja haavati üle kahe tuhande relvitu, vägivallatule meeleavaldusele kogunenud inimese. R.Tagore oli ainus, kes avalikult reageeris hukkamõistvalt sellele sündmusele. Ta kirjutas oma kuulsa kirja India asekuningale Lord Chelmsfordile, milles loobus rüütliseisusest (India 2013) 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel käis R.Tagore kogu maailmas ringi koos sõprade ja saadikutega. Rabindranath pidas loenguid religioonist, elu teostamisest, loovast ühtsusest ja inimisiksusest, Ida ja Lääne suhetest, natsionalismist, haridusest jne. Tagore püüdis oma
ümbervalimist ning vastava seaduse vastuvõtmist krimmitatarlaste esindatuse tagamiseks selles, samuti Krimmi Autonoomse Vabariigi uue, krimmitatarlaste enesemääramisõigust Ukraina riigi koosseisus arvestava põhiseaduse vastuvõtmist. Üleukrainalise ühenduse Svoboda Krimmi aktivistid olid valmis Lenini ausamba kohe maha võtma, kuid Medzlise juht Refat Çubarov kuulutas, et annab võimudele 10 päeva samba mahavõtmiseks ja "mineviku muuseumi" viimiseks. 10 päeva pärast tulevat meeleavaldusele 50 kuni 70 tuhat inimest, kes pärivad võimudelt aru ning teevad enamuse tahte ausamba suhtes teoks. Sevastopolis Nahhimovi väljakul Sevastopoli Linnanõukogu hoone lähedal tuli tänavale umbes 20 000 osavõtjaga venemeelsed,kes olid vastu võimuvahetusele Kiievis, soovisid lähedasemaid sidemeid Venemaaga. Protestijad lehvitasid Venemaa lippe, skandeerisid: "Venemaa, Venemaa, Venemaa" ja "Putin on meie president!". Protestijad üritasid vahetada
seaduse vastuvõtmist krimmitatarlaste esindatuse tagamiseks, selles, samuti Krimmi Autonoomse Vabariigi uue, krimmitatarlaste enesemääramisõigust Ukraina riigi koosseisus arvestava põhiseaduse vastuvõtmist. Svoboda ühenduse Krimmi akrivistid olid valmis Lenini ausamba kohe maha võtma, kuid Medžlise juht Refat Cubarov kuulutas, et annab võimudele 10 päeva samba mahavõtmisejs ja ''mineviku muuseumi'' viimiseks. 10 päeva pärast tulevad meeleavaldusele 50 kuni 70 tuhat inimest, kes hakkavad võimudel aru pärima ja teevad enamuse tahte ausamba suhtes teoks. Samal ajal toimus Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu hoone vahetus läheduses partei Vene Ühtsus korraldatud Venemaa-meelsete omakaitseüksuste värbamisüritus ja kogunemine Ülemnõukogu toetuseks, milles osales eri andmetel 600 kuni 200 inimest.Venemaa lipud lehvisid. Kaks politseiahelikku lahutas kahte miitingut
ülimuslikkuse NSV Liidu seaduste üle. Lisaks sooviti võtta vastu õigusaktid, mis tagaks ENSV suveräänsuse. Üheteistkümnest juhatuse liikmest neli ei kirjutanud sellele alla: Lennart Meri, Vello Pohla, Ott Kool ja Endel Lippmaa (ilmselt ei tahtnud Meri oma positsiooni ohustada). Lennart Meri oli ka Rahvarinde juhatuse liige. 23. augustil 1988 toimus Tallinna linnahallis Rahvarinde kõnekoosolek, üritus korraldati vastukaaluks ERSP Hirvepargi meeleavaldusele. Samal aastal korraldas Rahvarinne massiürituse ,,Eestimaa laul". Lennart Meri jätkas aktiivset ühiskondlikku tegevust: ta asutas 1988. aastal Eesti Instituudi, mille eesmärk oli arendada kultuurisidemeid läänega. Instituudi kaudu said noored läbi valitsusevälise programmi minna välismaale õppima. Meri väitis, et tema eesmärgiks oli tuua Eesti võimalikult kiiresti ülejäänud Euroopa teadvusesse. Meri abiliseks kujunes tollane
21.juuni ürituste programm oli saatkonnaga kooskõlastatud ja sellele lubati juba ette N.Liidu relvajõudude toetust. zdanov garanteeris ühtlasi, et Eesti politsei ega sõjaväelased ei sega vahele (1940 god:2122,111112,116). Kogu hiljem "juunipöördeks" ristitud sündmustik oli tegelikult N.Liidu jõudemonstratsioon ja relvastatud interventsioon Eesti siseasjadesse. Juba ettevalmistavat salakoosolekut 20.juunil julgestasid lähikonda paigutatud N.Liidu tankid. 21.juuni meeleavaldusele suurema osavõtjate arvu tekitamiseks veeti kohale hulganisti Nõukogude sõjaväebaaside töölisi, valdavalt N.Liidu kodanikke. Punaarmee üksused ja tankid olid Vabaduse väljakule ja selle ümbrusse juba enne miitingut kaitseks valmis pandud. Punakomandörid ja armeelased osalesid vahetult miitingus, pidasid kõnesid, aitasid "juubeldada" ja "rahva häält" teha. Jõudemonstratsioon jätkus Kadrioru lossi ees, kuhu umbes tuhande laiali minemata jäänud
*inversioonküsilauses: Oled sa homme kodus? *tingimuslauses ja soovlauses: Oleksid sa homme kodus, tuleksin külla; Oleks ta kodus! *hüüdlauses: Oled sina alles tubli! *käsklauses: Tulge teie koju! *...oli teine õige väsinud. *narratiivis: Läksin mina ühel päeval trammi peale ja ... *lausealgulise elemendi puudumise korral: Ø tulen varsti. Sajab vihma. Inversiooni korral on alus vm algselt lausealguline element kohe pärast Vfin: Laupäeval läksid tudengid kesklinna meeleavaldusele. Täna oleks mul pidanud saksa keeles tunnikontroll olema. Infiniitse verbivormi laiendid verbivormi ees: Laps oli toolilt maha kukkunud. Määrustest jm. on sageli esimene valdajamäärus (kellele?): Isa andis pojale esimese nälja kustutamiseks torisedes tahvli sokolaadi. Esiletõstmata ajamäärus paikneb eespool esiletõstmata kohamäärust: Selts korraldas sel aastal Torontos keelepäeva. Eelviimasel kohal on tuntu; lause lõppu nihutatakse oluline (uus, esiletõstetav, vastandatav vms
nägemusele sotsialismist. 1917. aasta sügisel suureneski talurahva toetus vasakpoolsetele Sotsialistlikele Revolutsionääridele ja vähemal määral ka Bolsevikele. Bolsevikud olid vahepeal olnud ka seotud suvel toimunud tööliste spontaanse ülestõusuga juulis, nn ,,juuli päevad". Nimelt olid 15. juulil anarhistid salajasel nõupidamisel otsustanud Petrogradi töölisi ja sõdureid üles kutsuda valitsusvastasele meeleavaldusele. Juba järgmisel päeval, 16. juulil (3 juuli vana kalendri järgi) puhkesid Petrogradis mitmed spontaansed meeleavaldused. 17. juuli keskpäevaks võttis meeleavaldusest osa juba pea 500 000 töölist, sõdurit ja madrust. Meeleavaldusel nõuti, et: ,,Kõik võim peab kuuluma Nõukogudele". 32 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 127 33 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 128
peatama. *MRP-AEG 1987. augustis loodi Eestis esimene poliitiline ühendus: Molotovo-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga avalikustada 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Sel eestvedamisel korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus osales üle 2000 inimese. Võimudele tuli rahva toetus meeleavaldusele suure ootamatusena ning ajakirjanduses püüti seda maha vaikida. Baltikumis toimunu ei jäänud tähelepanuta ka Moskvas, kus leiti, et igasugused "provokatsioonid" tuleb juba eos lämmatada. Kuid pingutustest hoolimata ühiskonda enam kontrolli all hoida ei suudetud. *Eesti Muinsuskaitse Selts Hirvepargi miitingul oli suur tähtsus ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. See protsess muutus järgnevatel kuudel järjest ulatuslikumaks. Olulist
Enamlasi oli vähe, u 100kond. Kongressi tegevust takistada ei suudetud. Kongress tunnistas revol demokr osalemise AV tegevuses vajalikuks. Moodustati I korda kõiki Vm Nõukogusid juhtiv asutust- Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee (KTK), selle juhtimine läks esialgu esseeride ja vähemlaste kätte, enamlased jäid kõrvale. Kongressi lõppedes korrald Petr- s suured rahva meeleavaldused, rongkäigud, mindi tänavatele AV-d toetavate loosungitega. Enamlased läksid ka meeleavaldusele, aga oma loosungitega. Seni olid enamlased lõhkunud ühiskonda, oli tegutsetud siiski enam-vähem legaalselt. 1917 juuli esimestel päevadel tehti I korda katset AV-d kukutada. Selleks eeldused lõi AV ise. Vm, jäädes ustavaks Antandi liitlastele, korraldas suure Kerenski pealetungi, mis oli täielik läbikukkumine. Nüüd, püüdes päästa rindeolukord, otsustas AV saata rindevägedele appi Petr garnisoni väeosad. Sõjalises mõttes õige otsus
annaabi.ee 
