Postimpressionism Paul Cezanne Paul Gauguin Vincent van Goch Henri de Toulouse 1. kõik asjad pidi saama tagasi viia puudus omanäolisus ja sisu kunstnik oli erapooletu, - geomeetrilisele kujule; puudus vorm jahe vaatleja 2. maalimistehnika- pintslilöögid, maalimistehnika; värv maalimistehnika; värv; värvi ja pintslitöö hetkeemotsioonide kujutamine; värv pintslilöögid 3. - 4. alguses tumedad, hiljem heledad dekoratiivne, puhtad, säravad, kirjud tumedad, jõulised, tume ...
Kaupadel on oma kuvand, oma sotsiaalpsühholoogiline isiksus, mida reklaam peab arvestama ja kujutama. Arenenud turumajandusega riikides on reklaam tänapäeval üks levinumaid inimeste igapäevaelu täitvaid ilminguid. Eriti palju on pööratud tähelepanu latetoodete reklaamile. Lapsed ei oska oma kogenematuse tõttu sageli teha valikuid. See tähendab, et lastele suunatud reklaamid ei tohiks sisaldada mõtteid, mis võiksid last kahjustada. Linnart Priimägi aga arvab oma raamatus ’’Reklaamikunst’’, et laste kaitsmine reklaamidest, ähvardab tervet ühiskonda lapsestumisega. Priimägi väidab ka, et reklaam ei saa olla kahjulik. Minu arvates peab Reklaam motiveerima, mürast vabastama, aitama luua soodsaid mõtteid, neid hästi mällu jätta ja tagada mõistetavus.
●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala ●Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad) ●Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, kino, teatri, hotelli vestibüülid, toidukohad, muuseumid jms) ●Privaatne ruum (maja, korter, suvila, aed) Inimeste staatus meedias
Stiil pole ainult tundeasi, vaid ka müügivahend. Sinatamine või teietamine reklaamis on stiiliküsimus, mille lahendus sõltub konkreetse kultuurikeskkonna psühholoogilisest ja sotsiaalsest eripärast. Kaupadel on oma kuvand, oma sotsiaalpühholoogiline isikus, mida reklaam peab arvestama ja kujundama. Selle eeldus on õige keeleline käitumine reklaamis. Keeleteadus on reklaamiteaduse osa. L. Priimägi ,,Reklaamikunst" 1998 MOTIVEERIDA, MÜRAST VABASTADA, AIDATA LUUA SOODSAID MÕTTEID, NEID HÄSTI MÄLLU JÄTTA, TAGADA MÕISTETAVUS Stilistilised kujundid reklaamis: ,,Epiteedid, epiteedid" Pildilisele ikoonile lisandub deviis ja legend. Deviis kätkeb reklaami ideelist tuuma ja idee algsõnastus peaks olema loomingulise direktori ülesanne. Tekstiosade lõplik formuleering copywriter´i ülesanne. Pilt püüab küsida, tekst aitab vastata (paraku on vastupidi! Mittemidagiütlevat fotot saadab
, : 1) ; 2) ; 3) . . : 15%. 20%. 50%! . . : . . : ( ?) ( ?). . . , , . , . : 1) , , ; 2) ; 3) ; 4) , ; 5) , ; 6) ; 7) , , . . . . : 1) (headline) 2) (bodytext) 3) (subhead) 4) () (illustration) 5) (layout) (Neeme Roose, "Reklaam turunduses", .77) : "Pilt, lause ja lugu" (Linnar Priimägi, "Reklaamikunst"). : - , ( , , , , , ); - , ; - . : - ; - ; - ; - ; - ; - . , . : - ; - ; - ; - . : - ; - , ; - , . : - ; - ; - ; - ; - ; - ; - ; - ; - ; - . . : - (standart layout "A"); - "" (editorial; - (poster); - (picture-caption); - (cartoon); - (comic strip); - (picture-cluster). . ( ) . . « ». :
1960.aastatel peamiselt Lääne-Euroopas ning USA's 1.2 Esmakordelt mainiti op kunsti Time Magazine'is, kus kirjeldati Julian Stanck'i shows "Optilised maalid Martha Jackobsoni galeriis" teemaga seoses abstraktset kunsti, mis kasutas optilisi illusioone. 1.3 1965 Bridget Riley alustas optilistesse maalidesse värvi toomist ning õpetas seda ka 50ndatel Yale'I koolis 1.4 Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunst. Moodi on op kunsti mõjutanud just 60ndate aastate ringis, mil olid põhiliselt kasutusel värvikirevaid kangad TEINE SLAID 1.5 Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst , mis Põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. 1.6 Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev
See tähendab, et lastele suunatud reklaamid ei tohiks sisaldada üleskutset käitumiseks, mille tulemusena võiks laps sattuda ohtu või minna vastuollu ühiskondlike normidega, kuna laps ei pruugi olusid adekvaatselt hinnata. Näiteks võib-olla ei tohiks teatud sorti reklaami, näiteks alkoholireklaami, lastele üldse esitada. (Eetikaveeb 2011) Lastele suunatud tsensuuri reklaamialal võib pidada ka sõnavabaduse rikkumiseks. Linnar Priimägi arvab oma raamatus ,,Reklaamikunst", et laste käsitlemine eriliste reklaamitarbijatena ning püüd neid igakülgselt kaitsta, ähvardab tervet ühiskonda lapsestumisega. Priimägi väidab, et vähemalt teoreetiliselt ei saa reklaam olla kahjulik. Priimäe seisukoht on äärmuslik ning sellele võib vastu vaielda. Igal juhul on lastele suunatud reklaami eetilisuse vaagimisel olulised kaks küsimust: kas lastele suunatud reklaami üldse lubada; kui lubada, siis kuidas teha seda nii, et lapsi ei kasutataks ära,
tarbimisharjumusi soovitud suunas. (http://et.wikipedia.org/wiki/Reklaam). KASUTATUD KIRJANDUS. 1. Bachmann, T. (1994) .Reklaamipsühholoogia. Tallinn: AS Kontuur Disain. 42 2. Hayes, N. (2002). Sotsiaalpsühholoogia alused. OÜ Külim 3. Bachmann, T., Huik, J. (1989). Imetabane taju. Tallinn: "Valgus". 4. Priimägi, L. (1998) .Reklaamikunst. Tallinn: BNS Kirjastus OÜ 5. Eesti Entsüklopeedia 8 (1995) 6. Vihalem,A (1996) Marketing. Hind,müük ja reklaam. 7. Postimees extra (08.03.2008) 8. Eesti Päevaleht (15.12.2007) Internetikirjandus. 9. (http://et.wikipedia.org/wiki/Reklaam) 10. (http://www.tarbija24.ee/080408/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/32250 0.php.) 11. (http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=770) 12. (http://www.juhtimine.ee/
lahtiräägitavad kas deviisina v. sloganina v. pikema tekstiga. Tema jaatavas paatoses peitub vastandliku ideoloogia eitus, ta vastandub mingile teisele imidzile. suvalisus imidz on konstruktsioon, mille taga on kellegi suva, ta ei ole tekkinud iseenesest, ta on loodud. (L.Priimägi, 1998. Reklaamikunst) IMIDZI ANTROPOMORFSUS Imidz vahendab kauba näol kujutlust suhtluspartnerist, kes on kauba taga ning see isik on kirjeldatav isiksuseomadustega. (L.Priimägi) Imidz on inimkujuline e. ANTROPOMORFNE. Temas väljendub teatav INIMTÜÜP. · KAUBAREKLAAM ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne.
annaabi.ee 
