*Mida aitab mediteerimine? Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samadhi, paali k samatha) kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt (näiteks EEG võrdlustes) erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist. Erinevad traditsioonid ja koolkonnad loendavad paljusid samadhi astmeid. Meditatsioon on üks teadvuse vorme, mida inimene saab ise esile kutsuda. On olemas kahte liiki meditatsioone. Mediteeritakse mitmesugustel põhjustel. Vaimne areng, lõdvestumine, mõtteselgus, elufilosoofia osa. Mediteerimine suurendab vaimset võimekust. *Meditatsioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level *Mandala http://www.youtube.com/watch
Kokkuvõte filosoofilisest tekstist Rene Descartes Rene Descartes oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Teda huvitas peamiselt optika, geomeetria ja hinge loomus. Just viimase teemaga seotud filosoofilisi meditatsioone võtan mina kokku. Decartese teises meditatsioonis kõlas põhiväitena ,,mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran’’. Tema väite põhiargumendiks oli ,,...Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja eksitagu palju tahab, ta ei saavuta siiski iialgi, et ma oleksin eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen. Ümber sõnastatult tähendab see, et nii kaua, kuni inimene on võimeline
BUDISM Kaheksa kodaraga ratas. Tekkis 6.-5. saj. eKr Kirde-Indias. Rajas Gautama Siddharta. Tema kohta on kõige rohkem legende. Gautamale ennustati väiksena, et kui ta näeb häda ja viletsust, hakkab ta askeediks. Ta nägigi ja hakkas askeediks, aga see ei aidanud. Läks Bodhi-puu alla mediteerima, kuni saab valgustatuse. Saigi valgustatuks e. Buddhaks. 4 üllast tõde: 1. tõde kannatuses elu ongi kannatus 2. tõde kannatuse põhjusest kannatusel on põhjus, võrgutatus 3. tõde kannatuse lakkamisest 4. tõde teest kannatuse lakkamiseks (õilis 8-osaline tee kesktee, milles tuleb vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda. Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee. Kausaalsus põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud AVIDYA teadmatus, nõme...
harjutuses ühe või teise objekti, millele me suuname oma tähelepanu. Selleks võime me kasutada näiteks hingamisaistinguid, kehaaistinguid, helisid, kujustatud kujusid, endale või teistele suunatud heatahtlikkust, kaastunnet ja rõõmu. Harjutus võib olla ka keskse keskendumisobjektita lihtsalt istumise ja sellega sarnanevate praktikate puhul oleme lihtsalt kogemuses avalduvale avatud, kohalolevad selles, mis meeles hetkest hetkesse esile kerkib. Eksisteerib kaht liiki meditatsioone: 1. Kontsentratsiooni tee inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale mantrale ehk pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või mandalale kujutisele, mis on konstrueeritud nii, et pilk jõuab ikka ja jälle pildi keskpunkti. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügava lõdvestuse seisund. Seega on kontsentreeruva meditatsiooni tulemus inimese lõdvestumine. 2
arutlev teos. Kirjutatud tõenäoliselt Clara Schumannile mõeldes. Piiblitekstidele kirjutatud tsükkel laiendab toonast liedi-traditsiooni, mahutades sellesse eetilise idealismi otsingud, mida Brahms varem oli kasutanud oma sakraalsetes kooriteostes, eriti Reekviemis ja motettides. Mingis mõttes võibki neid laule pidada reekviemiks, kuid mitte surnutele vaid kõigile õnnetutele ja vaestele. Valitud tekste võib tõlgendada kui meditatsioone surmast, elu haprusest ja armastuse ülimast jõust. I osa ,,Denn es gehet dem Menschen" II osa ,,Ich wandte mich" III ,,O Tod, wie bitter bist du", Siiraku 41: 1-3 ,,Oh surm, kui kibe on mõtegi sinust inimesele, kes elab külluses oma headel päevadel ilma kurbuseta, kelle elu on hea ja kes võtab rahus oma igapäevast leiba! Oh surm, kui magus oled sa neile, kes on vanad ja väsinud, vaevlevad kurbuses ja ei loodagi enam, et talle paremad päevad tulevad!"
Latentses sisus avalduvad inimese alateadlikud soovid ja vajadused. See väljendumine toimub sümbolite kaudu. Freudi arvates on sümbolitel enamasti kindel tähendus. 11. Meditatsioon, hüpnoos... · Meditatsiooni seisundis on aktiivne (väljapoole orienteeritud) teadvus pööratud sissepoole (inimesesse endasse). Inimese aju ei reageeri helidele,lõhnadele,mõtetele jne · Esineb kahte liiki meditatsioone... 1) Inimene istub liikumatult ja koondab tähelepanu ühele asjale - mantrale ehk pidevalt korratavale palvele, mingile pildile, küünlaleegile vms. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügav lõdvestusseisund 2) Meelte välisärritajatest vabastamiseks koondatakse tähelepanu keha seisundile, aistingule näiteks hingamisele või huulte asendile
avamine, vastupidavuse ja tahte kasvatamine. Et meel püsiks rahulik ja keskendunud, kasutatakse mantraid. Tund lõpeb tavaliselt 5-10minutilise meditatsiooniga. Meditatsioonide valik on väga mitmekesine. Kundalini jooga sobib hästi neile, kellele meeldib end proovile panna ja takistusi ületada. See on dünaamiline jooga vorm, mis hõlmab füüsilisi harjutusi, hingamistehnikat, kehaasendeid, käteasendeid, mantraid ning meditatsioone. Kundalini joogal on puhastav ja raviv toime. Kundalini jooga aitab tshakraid avada, energiakanaleid lahti hoida, näärmeid stimuleerida, närvisüsteemi tugevdada. Saavutada ja hoida keha, vaimu ja hinge vahelist tasakaalu. ASHTANGA JOOGA Ashtanga jooga on Hatha jooga dünaamiline vorm, mida õpetas Sri K. Pattabhi Indias asuvas Ashtanga jooga teaduslikus instituudis. Ashtanga joogas tehakse harjutusi ilma muusikata ning tähelepanu keskmes on liigutuste ja hingamise kooskõla
mida on mõnus lugeda –, siis sageli sisaldavad nad lisaks peamisele argumentatiivsele liinile ka muid asju, sealhulgas: kõrvalepõikeid (naljad, meenutused, lihtsalt ajutised mõtterännakud teistesse teemadesse), märkusi probleemi ajaloo kohta, märkusi ja kriitikat teiste filosoofide sama teemat puudutavate sõnavõttude kohta, tähelepanekuid argielu ja käibearusaamade kohta, mõtteeksperimente, arutlusi mõistete mitmetähenduslikkuse üle, meditatsioone mineviku, tuleviku või igaviku üle ja nii edasi. Mõnigi kord teevad just ootamatud seosed ja kõrvalepõiked teksti köitvaks. Iseendast ei saa niisuguseid asju teksti sisse planeerida, pigem on nad pikaajalise mõttetöö, pika kirjutamispraktika ning suure eruditsiooni loomulik tulemus. Praeguse märkuse mõte on selles, et filosoofilist kirjutist võiks igal juhul võtta küllalt vaba ja loomingulise žanrina. On väga hea püüelda selge ja süsteemse
Samas tunnistab Freud, et sigar võib mõnikord tähistada tõesti ka sigarit (1). 8 MEDITATSIOON Mõningaid teadvuse seisundeid saab inimene ise esile kutsuda (1). Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma (1). Joonis 4. Mediteerimine Eksisteerib kaht liiki meditatsioone: · Kontsentratsiooni tee inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale mantrale e pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või mandalale kujutisele, mis on konstrueeritud nii , et pilk jõuab ikka ja jälle pildi keskpunkti. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügava lõdvestuse seisund. Seega on kontsentreeruva meditatsiooni tulemus inimese
- Latentses sisus avalduvad inimese alateadlikud soovid ja vajadused. See väljendumine toimub sümbolite kaudu. Freudi arvates on sümbolitel enamasti kindel tähendus. Meditatsioon ja Hüpnoos Meditatsioon - Meditatsiooni seisundis on aktiivne (väljapoole orienteeritud) teadvus pööratud sissepoole (inimesesse endasse). - Inimese aju ei reageeri helidele,lõhnadele,mõtetele jne - Põhimõtteliselt esineb kaht liiki meditatsioone: 1. Inimene istub liikumatult ja koondab tähelepanu ühele asjale - mantrale ehk pidevalt korratavale palvele, mingile pildile, küünlaleegile vms. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügav lõdvestusseisund. 2. Meelte välisärritajatest vabastamiseks koondatakse tähelepanu keha seisundile, aistingule näiteks hingamisele või huulte asendile
erinevad maagilised rituaalid. Kõige selle kaudu, saadakse üleloomulikud võimed ehk siddhid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et seksuaalmeditatsioonis ning rituaalses armuaktis ei näe partnerid teineteises üksnes isiksusi, vaid ka vaimuliku arengu ajendit. Kuigi tantrismi koduks on India võib täheldada viimasel ajal, antud praktika populaarsuse tõusu ka lääneriikides. Lääne inimesed on hakanud kasutama harjutusi, meditatsioone ning sooritama maagilisi rituaale seksuaalsuhetes, et jõuda lisaks naudingule kõrgemale teadvustasandile. 14 Allikad ja kirjandus Bowker, John. Cambridge´i illustreeritud religioonide ajalugu. Tallinn: Pegasus, 2005. Demarco, Stacey. Nõid magamistoas: järeleproovitud armumaagia. Tallinn: Nebadon, 2009. Eesti Akadeemiline Orientaalselts. Ida mõtteloo leksikon. [http://www.eao
avamine, vastupidavuse ja tahte kasvatamine. Et meel püsiks rahulik ja keskendunud, kasutatakse mantraid. Tund lõpeb tavaliselt 5-10minutilise meditatsiooniga. Meditatsioonide valik on väga mitmekesine. Kundalini jooga sobib hästi neile, kellele meeldib end proovile panna ja takistusi ületada. Kundalini jooga põhineb Yogi Bhajani õpetustel. See on dünaamiline jooga vorm, mis hõlmab füüsilisi harjutusi, hingamistehnikat, kehaasendeid, käteasendeid, mantraid ning meditatsioone. Kundalini joogal on puhastav ja raviv toime. Kundalini jooga aitab tshakraid avada, energiakanaleid lahti hoida, näärmeid stimuleerida, närvisüsteemi tugevdada. Saavutada ja hoida keha, vaimu ja hinge vahelist tasakaalu. 28 Mis on kundalini-jooga? Termin " kundalini " tähendab loovat jõudu - elu algenergiat.Kundalini energia pesitseb selgroo kanalis juurtsakra läheduses
annaabi.ee 
